seda ei rakendatud. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. FRIEDRICH II Suur osa Preisi kuninga Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi ta palju vaeva, et õpetada preislastele kartulikasvatust! IKKA SÕDADES Austria pärilussõda (17401748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (17561763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja
päevade arvu vähendada vaid mõnes regioonis. Teiseks reformiks tahtis ta takistada talumaade mõisastumist. Seegi õnnestus vaid mõnes piirkonnas, aadlike pärast. Friedrich rajas palju uusi külasid ja talusid. Et rahvas tühjadele aladele meelitada jagas kuningas neile tasuta ehitusmaterjali ja vabastas neid mitmeks aastaks igasugustest maksudest ja sõjaväkke värbamisest. Preisi noor kuningas nägi palju vaeva et õpetada oma rahvale kartulikasvatust. Alles peale suurt näljahädda 1771-1172 aastal tõestas lartuli vajalikkust. Sõjad: Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. Preisil tuli vastu astuda euroopa koalitsioonile. Preisi võitis. Austria Valgustatud absolutisimi läbiviiateks olid austrias keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph2. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Uue korra alusel pidi iga piirkond austriast riigile maksma kindla summa ja tagama kindla arvu sõjalisi. Ainsana olid
majandusliku tegevuse vabadust. Friedrich II Sai tuntuks kui Vana Fritz, samuti ka Friedrich Suur. Suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on täielik võim. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevamaiks. Talle oli vastuvõtmatu isa, Friedrich Wilhelm I elulaad. Armastas prantsuse kunsti, kirjandust ja muusikat. Nägi palju vaeva, õpetades preislastele kartulikasvatust. Tema ajal jätkus koolihariduse areng. Pilt Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.barockgemaelde.de/Friedrich_II..html Ikka sõdades Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Tema põhjustas Austria pärilussõja(1740- 1748). Väejuhi võimeid ilmutas ta Seitsmeaastases sõjas, kus kaotati küll mitu lahingut, kuid suudeti lõppkokkuvõttes edukalt võita. Aitäh kuulamast!
JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati enam riigivõimule-ei pälvinud rahva poolehoidu, keelati piinamised ja kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism, edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi rajada uusi külasid ja talusid, tugevdas sõjaväge ja kasutas seda Austria pärilussõjas, vallutas Austrialt ära Sileesia. Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid valgustatud absolutism arvestab pisut rohkem rahvaga. Merkantilism majanduspoliitika, millega arvatakse, et riigi rikkuse allikaks on kuld. Importi suhtuti halvasti, aga
riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Kolm olulist uuendust, mis teevad Peeter I valgustatud valitseja (3)? Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi, maa jaotati 10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng. Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks. Kolm olulist uuendust, mis tegid Joseph II valgustatud valitseja? Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi
Theresia rahvakoolide võrku.Joseph II ajal vastu võetud tolerantsuspatent.Finantsreform. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv. Madalmaade kodanliku revolutsiooni tegelane. Hispaania vastase liikumise juht. Korraldas sõjakäike hertsog Alba vastu
Ühendriikide lõunaosas, Hiinas ja Indias. Kui kartulit kasvatatakse peamiselt Euroopas, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku maailma kogusaagist, siis bataadi praeguseks kodumaaks võib nimetada Aasiat eriti Hiinat, kus toodetakse 85% maailmasaagist. Kartulit kasvatatakse vagudes, et suvel saaks varsi mullata, mulda kobestada ja umbrohtu hävitada. . Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka tööstustooraine
Töötati välja ,,Maakoolide reglement". Kuningas Friedrich II Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur. Tema valitsusajal sai Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks sõjaväeks. Valitsejana suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima selleks täielikku võimu omav valitseja. Talle ei sobinud oma isa, Firedrich Wilhelm I valitsusviis ning muutis päris palju oma käe järgi ära. Õpetas preislastele kartulikasvatust. Pilt kuningas Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.britishbattles.com/frederick/battle- hohenfriedberg.htm Ikka sõdades... Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Friedrich II põhjustas Austria pärilussõja, kui keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburide pärimusmaadele. Sellel ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsme aastases sõjas(1756-1763) ilmutas Friedrich II oma
Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi
*riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse *range distsipliin, kartus karistamise ees *riigi esimene teener, valgustuse juht *koolikohustus, Preisi teadusteakadeemia *hoogustas kartulikasvatust *absolutistlik valitsemine *pidutses, sisustas vestlusõhtuid *absolutistlik valitsemine Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) *mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata moderniseerimiseks ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja
koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740-1786),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa tugevaimaks, propageeris kartulikasvatust, keelustas piinamised, kehtestas usuvabaduse, valgustatud valitseja, erinevalt oma isast ta ei kogunud armeed vaid ka kasutas seda. Joseph ll- Austria keiser, valgustatud absolutist, kehtestas usu-ja südametunnistuse vabaduse, füsiokraatlikud alused,ketserlus ja nõidus pole kriminaalkuriteod, protestandid said elamisõiguse, juudid võisid abielluda kristlastega, 7-klassiline koolikohustus, kaotati pärisorjus.
· Friedrch II majanduspoliitika oli merkantilistlik · Kuningas toetas kodumaist kaubandust ja kodumaist tööstust · Riigi kulul kuivendati Oderi-äärsed sood ja sinna rajati mitu tuhat uut küla. · Nõudis, et talupoegade koormiste suurused oleksid määratud kindlaks- määrataks kindlad piirid (et ei laostusk) · Kuninga maadel vähendati teokohustust 6 päevalt 3-le · Rajati viljamagasine (talupoeg sai häda korral abi-laenu) · Arendas kartulikasvatust (lisaks kaalikas), mis oli seni vähelevinud · Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust JOSEPH II Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine Joseph II (võimul 1765-1790) · Esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser · 1765.a
Seejuures toetus monarh ametnikkonnale. Talurahvapoliitikas pidas FriedrichII vajalikuks piirata teotöö mahtu. Kuna ta pidas aadlit esimeseks seisuseks riigis, oli võimalik vähendada teopäevade arvu ainult riigimõisatest ja kuninglikes ametikülades. FriedrichII valitsuse ajal saabus Preisimaale umbes 360000 inimest, kelle jaoks rajati ligi tuhat küla. FriedrichII valitsuse ajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Samuti nägi ta palju vaeva, õpetamaks preislaste kartulikasvatust. Kuninga käsul selgitati kirikukantslitest uue toidutaime kasulikkust. Alles 1771-1772 suur ikaldus ja näljahäda tõestas kartulikasvatuse vajalikkust. FriedrichII valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati "maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, aga koolmeistrite ettevalmistamine ja õpetaja elukutse polnud tasemel. Ülikoolide edendamiseks ei teinud FriedrichII midagi olulist
· Fr. II Suur oli Hohhenzolleri dünastiast 6)nimetas end riigi esimeseks teenriks pidas oluliseks oma riigi rahvast 7) pidas tähtsaks haridust kutsus haritlasi oma õukonda 8) parandas enda riigi talupoegade olukorda, kehtestati teokoormiste ülempiir. Rajati viljamagasinid viljahoidlad kus varuti hädaolukordadeks vilja ning seda uuendati pidevalt et vili ei vananeks. Hakati propageerima kartulikasvatust nägi selles lahendust suurtele näljahädadele. Kuivendati maid riigi kulul selleks, et talupoegadel oleks rohkem maad. JOSEPH II (Habsburgi dünastia) 1. Jätkas valgustatud absolutismi vaimus reforme, mida peetakse kõige ulatuslikumaks tollases Euroopas. 2. 1781. andis välja tolerantsuspatendi kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusvabaduse 3. vähendati kirikupühade arvu ning kirikud allutakse riigivõimule 4
· Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks · Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust · Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist, propageeriti ka rahvaarvu suurendamist, näljahädadest ülesaamiseks hoogsustati kartulikasvatust · Kuninga valdustes kaotati pärisorjus Valgustatud absolutism Venemaal Pöörde Venemaa arengusse tõi Peeter I valitsusaeg, seadnud sihiks Euroopalike kommete juurutamise, tehnilise moderniseerimise · 1697-1698 korraldas ta pikema tutvumisreisi Euroopasse. · Põhjasõda, sooviga hõivata Läänemere rannik oli Venemaa jaoks alanud halvasti ja Peeter I oli sunnitud alustama põhjalikke reforme: värvati uus sõjavägi,
Sisepoliitika Eestis). 3. Majandusliku tõusu aastad 1924 1929: Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924.a. rahandusminister O.Strandman uue majanduspoliitilise kursi: Uue majanduspoliitilise kursi tulemusena algas uus majanduskasvu periood, mida iseloomustas: - Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. - Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. - Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist (ehk loodi kodumaine kütusetööstus).
riiklikud eksamid. Mitukümmend aastat tehtud seaduste kogu valmis alles pärast kuninga surma. Friedrich II jätkas Preisimaa armee suurendamist ning kasvatase selle oma valitsusaja lõpuks 200 000 meheni. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika: sisseveetava kohvi asemel propageerit kuningas õlle joomist; rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja koloniseeriti Oderi-äärsed soised alad; näljahädadest ülesaamiseks hoogustas Friedrich II kartulikasvatust, pidamata paljuks talupoegi isiklikult juhendada. Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. Habsburgide valdused varauusajal: Läbi kogu varauusaja kuulus Saksa keisritroon Habsburgide suguvõsale. Karl V (valitses 1519-1556) jagas oma hiigelvaldused vennaga, millest said alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru. Keisrikroon jäi pärast Karl V surma Austria Habsburgidele. Mida nõrgemaks muutus keisrivõim Saksamaal, seda
suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias, kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide
soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati palju uusi külasid. Kolonistide meelitamiseks tühjadele aladele anti neile tasuta ehitusmaterjali ning mõned veised. Samuti vabastati müneks aastaks maksudest ja sõjaväekohustusest. Friedrich II ehk Friedrich Suur (Preisi kuningas 1740-1786) kuulus Hohenzolerite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Länne-Euroopa tugevaimaks. Ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, kuna arvati et see on mürgine taim. Tema valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati ,,Maakolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Rajati hulgaliselt koolimaju, kuid õpetajaid endiselt polnud. Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II amuti midagi olulist. Suur osa tema võimuperioodist möödus sõdades. Valitsusaja alguses põhjustas ta Austria
valdavaks ajaloolis-teaduslik temaatika. Valgustajate meelest oli pärisorjus ebakristlik ja amoraalne, selle kaotamine tugevdaks riiki ja soodustaks rahavstiku kasvu, selle likvideerimine oleks ka mõisnikele endile majanduslikult kasulik. Teiste sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine ja praktilised ettepanekud Kästileti maiskonna staatust ja vehekorra küsimust rüütelkonnaga. Hupel kirjutas veel luksusest. Käsitletakse sotsiaalset viletsust, Eesti- ja Liivimaa talupoegade näljahäda, kartulikasvatust, metsandust, viinapõletamist. Topograafilised, kiriku- ja kultuuriteemalised artiklid Kuna Kuramaast kirjutas Hupel oma topograafias vähe, siis ajakirjas käsitles ta ka seda. Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel 1756-1796, Baltikumi mõisamajanduse hoogsa tõusu perioodil. Hupeli hinnangul tõusid hinnad sellel ajal kaks kuni neli korda. Kirjutab Läänemere provintside halduse ja seaduste kohta.
kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist. Loodi keemiatööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli); arenes puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus
Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist. Loodi keemiatööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli); arenes puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus. 1928
külg (mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut), 2. Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3. On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad
külg (mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut), 2. Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3. On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad
tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele. 3. Riigi suurem sekkumine majandusellu: riiklikud hädaabi- tööd töötutele: puude istutamine, teede korrashoid jne. 1) Majandusliku tõusu aastad 1934-1940: 1. Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või, kanamunad ja peekon); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. 2. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis baseerusid valdavalt kohalikule toorainele. 3. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist; seega loodi kodumaine kütusetööstus 4
Statistikaameti poolt hangitakse põllumajanduse kohta suur hulk arvandmeid ehk statistilisi näitajaid. Selleks et omada ülevaadet ja orienteeruda selles suures näitajate hulgas on need näitajad vaja teatud põhimõtete kohaselt süstematiseerida. Süstematiseerimine võib toimuda erinevate tunnuste alusel. Esimeseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajad; a) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajad; b) kartulikasvatust iseloomustavad näitajad; c) heinakasvatust iseloomustavad näitajad; d) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne. 2. Loomakasvatust iseloomustavad näitajad; a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad; b) seakasvatust iseloomustavad näitajad; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1
saj. ajaloolase Ernest Renani lause: "Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!"; giljotineeriti märtsis 1794 33 Chaumette [so´mett], Pierre Gaspard 1763-1794) pääses Pariisi Kommuni koosseisu 9. aug. 1792.a. hilisõhtul Dantoni korraldatud erakorralisel linnavalitsuse istungil; peagi linnavalitsuse prokurör; keelas kaardimängu avalikes asutustes; propageeris kartulikasvatust Pariisi parkides, 4. okt. 1793 kirjutas alla dekreedile kristlike pühamute sulgemise kohta Pariisis; toetas kirikute rüüstamist ja nende muutmist kas ladudeks või paremal juhul Mõistuse Kultuse templiteks; just tema toetusel pandi müüki ja lammutati raekoja kõrval paiknev Saint-Jacques'i kirik; oli süüdi paljude kunstiteoste (eriti skulptuuride) hävingus; Hébert'i tulihingeline toetaja kuni viimase arreteerimiseni, mille järel ütles Hébert'ist lahti, kuid vaatamata sellele
.. Kategooriline imperatiiv moraalifilosoofias, kõlbluse tingimatu nõue. IV Majanduspoliitika · Jätkas vanas Saksa merkantilismi vaimus ... Majanduse maksustamine riigi kasuks ... Majandus allus riigi kontrollile · Oluline sõltumatus väliskaubandusest ja resursside tootmine s'javäele · Riigieelarve · Monopolide soosimine · Uusasustuse edendamine kuivendamise abil (300 000 Talupoega) · Näidistalud propageerisid mitmeväljasüsteemi ja kartulikasvatust Kus ei väljendunud valgustuse mõju ? · Majanduse- , ühiskonna- ja välispoliitika alal Friedrich II Suur ei olnud uuendusmeelne · Nendel aladel tootis pettumuse valgustusfilosoofidele! · Ei kõigutanud seisusliku ühiskonna struktuuri! · Tegevuse tulemus: piiratud revolutsioon ülevalt allapoole ! 18.saj valgustatud absolutism · Tekkis Prantsusmaal 18.saj. valgustusfilosoofia alusel · Leidis vatukaja väljaspool Prantsuse piire nn saksa maailmas: 1
saj. ajaloolase Ernest Renani lause: “Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!”; giljotineeriti märtsis 1794 33 Chaumette [šo´mett], Pierre Gaspard 1763-1794) – pääses Pariisi Kommuni koosseisu 9. aug. 1792.a. hilisõhtul Dantoni korraldatud erakorralisel linnavalitsuse istungil; peagi linnavalitsuse prokurör; keelas kaardimängu avalikes asutustes; propageeris kartulikasvatust Pariisi parkides, 4. okt. 1793 kirjutas alla dekreedile kristlike pühamute sulgemise kohta Pariisis; toetas kirikute rüüstamist ja nende muutmist kas ladudeks või paremal juhul Mõistuse Kultuse templiteks; just tema toetusel pandi müüki ja lammutati raekoja kõrval paiknev Saint-Jacques’i kirik; oli süüdi paljude kunstiteoste (eriti skulptuuride) hävingus; Hébert’i tulihingeline toetaja kuni viimase arreteerimiseni, mille järel ütles Hébert’ist lahti, kuid vaatamata sellele
Sisseveetava kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist. Rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja koloniseeriti Oderi äärsed soised alad, kuhu rajati üle tuhande uue küla. Preisimaale kuulunud Ida-Friisimaal rajati haritava maa juurdesaamiseks Hollandi eeskujul poldreid. Talupoegade ümberasustamist teistelt Saksa aladelt soodustas ka riigis valitsev usuline tolerantsus. Näljahädadest ülesaamiseks hoogustas Friedrich II kartulikasvatust, pidamata paljuks talupoegi isiklikult põllul juhendada. Tänu riigi viljamagasinide süsteemile tuldi Preisimaal 1771/72 aasta näljahädaga valutumalt toime kui naaberaladel. Kuninga enda valdustes (domeenimaadel) kaotas Friedrich II talupoegade pärisorjuse. Friedrich II-le järgnes Preisimaa troonil tema vennapoeg Friedrich Wilhelm II [178697], tahtejõuetu ja naudinguhimuline müstik, kes taastas kollegiaalse valitsemissüsteemi, aga ka tsensuuri
annaabi.ee 
