ärkamisaegset rahvuspoliitikat. Siit algas akvtiivne karskusliikumine Eestis mis oma algusaastatel suutis väga palju ära teha ja eestlaste viinahullust ohjeldada. Karskusliikumine hoidis kindlaid seltsielu traditsioone ning koosnes nii tõusudest kui mõõnadest. Võib õelda, et sajandivahetuse paiku sai karskusseltside arv täis ning lisandus veel mõni üksik selts, mis aga ei tähendanud karskusliikumine allakäiku vaid küpsusfaasi. Kuid 1914 algas sõda ning karskusliikumise allakäik, hiljem 1940. aastal, kui likvideeriti Eesti Karskusselts Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi juhtimisel lõppes ka Eestis karskusliikumine. 1990- 2001 on tehtud Eestis mitmeid katseid Eesti karskusliikumise taastamiseks, kuid tulutult, juba 1989. aastal taastatud karskusliit jäi vaid marginaalseks organisatsiooniks. 1997. aastal sõlmisid ka Eesti Pensionäride ja Perede Liit ning Eesti Karskusliit koostöölepingu
-vene keele nõudmine ametiasutustes ja koolides; -Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena; -TÜ=>Jurjevi Ülikool -rajati vene õigeusu kirikuid(Aleksander Nevski katedraal Tlnas), kloostreid (Kuremäe klooster); -eestlased asusid venestuse poolele; · Uus rahvuslik liikumise tõus -Karl A. Herman: toimetas Tarus Postimeest; -Hugo Treffner: rajas Tartusse poiste-kooli; -Villem Reiman: Kolga-Jaani kirikuõpetaja; karskusliikumise eestvedaja; -Eesti Üliõpilaste Selts:1884.a õnnistasid sini-must-valge lipu;
7.Keda pildil näete? Eestis asub vähemalt kaks selle isiku monumenti, kus? Millised olid selle isiku teened eesti rahvusliku liikumise ees?(4p) Pildil on Villem Reiman. Tema monumendid asuvad Tartus Toomemäel ja Kolga-Jaanis. Tema teeneteks olid Eesti karskusliikumise rajamine, Eesti ajaloo ning kultuuriloo teadusliku uurimuse alustamine. 8.Praeguse Lääne maakonna territootiumile rajati õigeusukirikud 19.sajandi II poolel, põhiliselt venestamisperioodil. Tänaseks on enamik neist varemeis. Millistes Lääne maakonna asulates asuvad (õigemini asusid) järgmised õigeusukirikud: Neeva Aleksandri kirik - Haapsalus ja Lihulas Püha Nikolause kirik - Kullamaal ja Mäemõisas
olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Venevastane ja rahvuslik hoiak. • Eesti Üliõpilaste seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja ja juht. • Eesti rahva muuseumi rajamise eestseisja. • Kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte. Villem Reiman • Postimehe ringkonna juhtiv tegelane ja aktiivne karskusliikumise eestvõitleja. • Algatas EÜS-I albumite kalendri “Sirvialauad” väljaandmise ja oli nende toimetajaks. • Võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest. Kasutatud Kirjandus • http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/kultuur/eddd9246-86a2-4906- ae3a- f3b586d0b577 • https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula • https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Reiman • Konspekt Täname tähelepanu eest!
vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti kultuuri ajaloo teadusliku uurimise, tekkisid rahvuslased(Jaan Tõnisson), radikaalid(Konstanti Päts), sotsiaaldemokraadid(Peeter Speek).Päts asutas tallinna ajalehe, „teataja“, pidasid tähtsaks eestlaste majandusliku olu parandamist, ja olid arvamusel, et võitlusel baltisakslastega võib teha koostööd vene demokraatidega, Pätsist sai Tallinna aselinnapea, radikaalide toetajaks olid peamiselt kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade
Kas karskusliikumine on Eestis ajast ja arust? Eriti noorte kui ka üleüldisel kasvaval alkoholitarbimisel ei paista lõppu olevat. Alkoholi tarbimine on saamas tavaliseks järjest nooremate inimeste seas, alkoholijoobes juhitud sõidukid tapavad aina rohkem liiklejaid ning alkoholi liigtarvitamine toob kaasa paljudele tervisehädasid või saadakse viga alkoholijoobes tekkinud õnnetusjuhtumistes. Kas saab üldse mõelda teistmoodi, kui, et karskusliikumise areng peab jätkuma? Organiseeritud karskusliikumine Eestis sai alguse 19.sajandi lõpus, kui asutati Eesti esimene karskusselts ,,Täht". Seltslaste põhimõte polnud alkoholi täielik keelustamine, sest see tundus ka tol ajal vastuvõetamatu, vaid taheti piirata alkoholi liigtarbimist ning sellega seonduvaid probleeme, näiteks alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid tervisehädasid. Karskusseltside laia ning hoogsat levikut soodustas muusika- ning lauluseltside leviku
arendada majandust, siis muud), eestlased hakkasid olulist rolli mängima linnavalitsuses( 1904 Tallinna linnavalitsuse valimisel sõlmiti venelastega liit omavalitsused saadi eestlaste kätte), hakkas tekkima sotsiaal- demokraatlik liikumine. *kultuuriline areng 1880-ndatel algas rahvusliku ärkamise uus üürike õitseng (1884 EÜS lipu õnnistamine), Reiman (Kolga- Jaani kirikuõpetaja- aktiivne EÜS'is, karskusliikumise edendaja, eestlaste ajaloo teadusele aluse panija), kujunes välja Eesti rahvuskultuur. 1905. a revolutsioon Põhjused: eesti oli vene koosseisus, pärisorjus oli kaotatud, aga pärisorjuslikud igandid olid tugevad, 19. saj lõpul algas venemaal tööstuslik pööre Revolutsiooni käik: 1. algus- 9. jaanuar Venemaal Verise pühapäevaga (Talvepalee juures tulistati rahulikku protesti korraldanud tööliste pihta). 2. Hakkasid tekkima parteid, intelligents nõudis üldist valimisõigust. 3. 16
aastal joogi, mille nimeks sai pemberton french wine cola. Lisaks veinile ja kokaiinile oli Pemberton sinna lisanud ka koolapähkliteekstrakti (kui kofeiini allikas) ja damianat (Põhja-Ameerikas kasvav ning peamiselt armujookides kasutust leidev taim). Oma joogi sihtgrupiks pidas Pemberton ennekõike linnaelanikest kõrgintellektuaale: teadlaseid, õppejõude, luuletajaid, advokaate, arste ja teisi. Kuivõrd lõuna osariikides suhtuti tollal alkoholi väga tõrjuvalt, keelustati karskusliikumise survel kohtu poolt peatselt ka Pembertoni imeravim. Nüüd pidi mees otsima lahendust mittealkohoolse toote näol. 18. sajandil hakkasid gaseeritud veed ja mullijoogid üha enam populaarsust koguma - ameeriklastele meeldisid nn soodajoogid. 1886. aastaks oli jook olemas ning sünnikuupäev oli 29.märts. Jook kujutas endas koola- ja kokakontsentraadil põhinevat siirupit, mida lahjendati karboniseeritu veega. Coca-Cola koostis § Süsihappegaas § Karamell §
ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane) Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid edasi 19 saj lõpul tõusevad esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti motiveerida : tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Mitmesugused kutseühingud, käsitööliste ühendused, vabatahtlikud tuletõrjeseltsid. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. 1888.a. J
Gorbatsovist:Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud.Nii otsustas Gorbatsov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai uutmine (vene keeles perestroika, "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär Jegor Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas
aastal. 2. Algfaas 1850 - 1914 Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu. Lisaks sugulaste - tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. Cook´i reisid Thomas Cook, inglasest reisiettevõtja aastatel 1845 1892, uskus reisimise võimesse moraalselt tervendada. Lisaks tööle trükkalina oli ta tegev ka ilmaliku jutlustajana baptisti kiriku juures ning karskusliikumise toetajana. Murest tööliste alkoholi tarbimise pärast, korraldas ta 1841 esimese organiseeritud grupireisi karskusliikumise liikmetele, Loughborough´ st Leicesteri seltsi kogunemisele. Tegemist oli rongireisiga, millest võttis osa 570 reisijat, keda reisi ajal toitlustati. Reisid said regulaarseks ja reiside vahendamiseks rajas Cook oma büroo. Cooki tuurist sai turismialane termin, mis tähendab lühikeste peatustega reisi läbi paljude maade. Thomas Cook´i saavutused:
KOKKUVÕTE Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 ,,Peeter Põld") Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! KASUTATUD KIRJANDUS Maie Tuulik. 2007. Peeter Põld. Tallinn: OÜ VALI PRESS Koostanud Helgi Muoni. 1996. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Aulis Aret. 1936. Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja. Tallinn: Trükikoda ,,Libris" http://www.tlu
otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal.
Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 „Peeter Põld“) Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid
Euroopas, mis koosnesid industrialiseerimisest, kommunikatsiooniviiside täiustumisest ja kangemate, destilleeritud jookide avastamisest. Üheksateistkümnendal sajandil ja kahekümnenda sajandi algul levisid Euroopas ulatuslikud karskusliikumised, mis olid esialgselt ajendatud murest piiritusjookide pärast. Enamasti kasvas see vastupanuks kõigile alkohoolsetele jookidele. Suuremas osas, kuid mitte kõigis maades, on karskusliikumise positsioon kahekümnendal sajandil hääbunud väheoluliseks. Käsitlus alkoholismist kui haigusest kasvas samuti üheksateistkümnenda sajandi jooksul, paljudes Euroopa maades rajati alkohoolikute varjupaiku. Viimasel ajal on alkoholiga seotud probleemide arutamisel domineerivaks mõistete kompleksiks muutunud 'uus rahva tervise liikumine', võimaldades avaramat mõttevahetust kui keskendumine 'alkohoolikute' väikesele osahulgale
peaks sulanduma baltisakslaste sekka. 2) Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid. Arvas, et eestlaste lähenemine venelastele tähtis, venelased on tulevikurahvas. 3) Rahvusliku liikumisega tuleks venestamise tingimustes jätkata. Laulu- mänguseltsid jätkasid tööd. Uute seltsidena tulevad karsklusseltsid ja tuletõrjeseltsid. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga- Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda. Venestamisajal rajati Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasium. Kui avati, oli õppekeel saksa keel, aga väga kähku läks üle vene keelele
Olari nimetab tuntud Eesti eugeenikapooldajatena veel bakterioloogiaprofessorit Karl Schlossmanni, meditsiinidoktorit K. Lellepit, Villem Ernitsat, rahvusliku arstiteaduse rajajat Albert Valdest ja psühhiaatriaprofessorit M.Bresowsky't. Meditsiiniajaloolase Ken Kallingu uuringud kinnitavad Olari väidet, et Eesti eugeenikaideed said alguse sajandivahetusel. Kalling peab eugeenika ja Eesti Eugeenika Seltsi sünni eelduseks peamiselt Eestis väga populaarseks saanud karskusliikumise käigus tekkinud ideid. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuidas karskus ja eugeenika ehk rassipuhtus seotud on? Toona arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene. Näiteks ajaloolase ja poliitiku ning raamatu ,,Jaan Tõnisson töös ja võitluses" kirjutanud prof Hans Kruusi (1891- 1976) hinnangul oli Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu. (Wikipedia)
Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga- Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse.
Raudteede rajamine jättis kanalid hiljem kasutuseta; 1842 võeti vastu määrus kohustuslike algkoolide kohta; 1830-aastatel avaldusid kuningavastased meeleolud Riigipäevas; Kuningat süüdistati absolutistlikus valitsemises; Oskar I (18441859) Erinevus isast Oskas hästi rootsi keelt; Oli liberaalsete vaadetega; Reformid: Meestenaiste võrdne pärimisõigus; Tsunftisunduse lõpetamine; Karskusliikumise algatamine; Riigipäev hakkas tihedamalt koos käima (kord aastas); Keelas ära puskari tegemise, mis talupoegadele ei meeldind; Rahvaarvu suurenemine tõi kaasa tööpuuduse; Algas emigreerumine USA-sse. Enne I MS rändas välja umbes miljon inimest; Välispoliitikas püüdis Rootsi hoida erapooletust Krimmi sõja ajal otsiti võimalust liituda Prantsusmaa ja Inglismaaga selleks, et Soome tagasi saada;
nunnaklooster. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees". Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks rahvusluse keskuseks kujunes Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kes muuhulgas 1884.a Otepääl õnnistas esimese sini-must-valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. 24. EESTI POLIITILINE ARENG SAJANDIVAHETUSEL JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1890-te aastate lõpu hakkas venestussurve nõrgenema ning saabus uue rahvusliku tõusu periood. Rahvuslike ideaale hakkas maaharitlaste asemel edasi viima linnakodanlus. Eesti poliitilises elus tekkis mitu suunda: · Jaan Tõnisson (1868-?) ja rahvuslased. Tõnisson sai 1896.a K. A. Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks
esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas. Alkoholi mõju uurimisel saab ka Kraepelinist (lisaks G. Bungele) üks Tartuga seotud meditsiinilise karskusliikumise eestkõnelejatest. Kraepelin oli paraku ka (negatiivse) eugeenika ning Saksa arstiteaduses 20. sajandi alul kujunenud reaktsioonilise suuna esindaja. Kirjeldage arstiteaduse mõju eestluse kujunemisele (teema leiab käsitlemist edaspidi ka teistes peatükkides) Ülikooli arstiteaduse mõju on olnud oluline kohalike rahvaste eneseteadvuse kujunemisel. Loodusteaduste kuldajal, mida käsitletav periood kindlasti oli, muutus ühiskondlik mõte paljuski biologiseerituks
1887 kandidaadi kraadiga. Prooviaja vaimulikuna sooritas J. Hurda juures Peterburis, kus oli ka abipastoriks. Aastast 1890 kuni surmani 12. mail 1917 töötas Reiman pastorina Kolga-Jaanis. Reimann on maetud Kolga-Jaani kalmistule. Reiman paistis silma venevastase ja rahvusliku hoiakuga. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja juhte, Eesti Rahva muuseumi rajamise eestseisjaid, "Postimehe" ringkonna juhtivaid tegelasi ja aktiivne karskusliikumise eestvõitleja. Reiman algatas EÜS-i albumite ja kalendri "Sirvialauad" väljaandmise ja oli nende toimetajaks, võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest ja tegi kaastööd selle väljaannetele. Ta tegutses nii aktiivse publitsisti kui ka süvenenud kirjandusuurijana. Eesti kirjanduse vanema perioodi läbitöötajana toetus Reiman algallikaile tõi unustusest välja paljusid materjale. Ta toimetas trükki Georg Mülleri jutlused ja avaldas arvukalt
1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes üllatuslikult karskusliikumise liidriks, tõrjus kõrvale Aadu Grensteini. Oli Postimehe rahvuslikkonservatiivse suuna ideeline juhte. Grensteinil ka konfliktid Jaan Tõnissoniga, liidrikoht põllumeeste seltside hulgas. Jõgeveltiga ajalehes konflikt. Karskusliit üldkultuuriline liikumine nagu kõikide seltside puhul, laiemas mõttes rahvaharimine ja meelelahutuse pakkumine. Reimanil meelepäraseimaks ajalugu. Huvitunud eestkätt haridusloost ja -tegelastest. Neist rohkesti kirjutanud nii ajalehtedes kui kogumikes
Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees". Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks rahvusluse keskuseks kujunes Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kes muuhulgas 1884.a Otepääl õnnistas esimese sini-must- valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. MAJANDUSE ARENG EESTIS 19.SAJ LÕPP 20.SAJ ALGUS Selle perioodi edusammud panid majandusliku alusele hilisemale Eesti iseseisvumisele. Perioodi iseloomustasid : · Raudteede ehitamine. Esimene liin, Narva-Tallinn-Paldiski valmis 1870.a. 1876.a ehitati Tapa- Tartu liin, mida mõned aastad hiljem pikendati Valgani. Kolmas tähtis liin sidus Pärnut Valgaga, neljas Tallinnat Mõisavahega, (see liin läbis ka Viljandit)
66 1850.aastaks oli Euroopas raudteid juba 38,6 tuhande kilomeetri ulatuses. Selle tagajärjel langevad reisikulud, mille tulemusena saab turism omaseks laiadele rahvakihtidele. Industrialiseerimise tagajärjel tekib vaba aega, mis võimaldab eelkõige puhkusereise. Cook´i reisid Thomas Cook, inglasest reisiettevõtja aastatel 1845 1892, uskus reisimise võimesse moraalselt tervendada. Lisaks tööle trükkalina oli ta tegev ka ilmaliku jutlustajana baptisti kiriku juures ning karskusliikumise toetajana. Murest tööliste alkoholi tarbimise pärast, korraldas ta 1841 esimese organiseeritud grupireisi karskusliikumise liikmetele, Loughborough´ st Leicesteri seltsi kogunemisele. Tegemist oli rongireisiga, millest võttis osa 570 reisijat, keda reisi ajal toitlustati. Reisid said regulaarseks ja reiside vahendamiseks rajas Cook oma büroo. Cooki tuurist sai turismialane termin, mis tähendab lühikeste peatustega reisi läbi paljude maade.
peab jääma." (Postimees 13.11.1899). JT otsis Postimehele uued ruumid, 1903 aastast asuti Rüütli tänav 9. JT oli väga aktiivne. Kõneles kangekaelselt ja julgelt igal pool eesti keelt. Juba järgmisest aastast sai temast Tartu Eesti Põllumeeste seltsi esimees, kus ta tegutses 20 aastat. Selle kõrvale hakkas JT organiseerima ühistegevuslikku liikumist. Ka Vanemuise teatrihoone (vana) sai tänu JT organiseerimisele 1906 valmis. Oli põhimõtteline karsklane ja karskusliikumise aktiivne tegelane. Kui 1905 lubati asutada erakondi, asutas JT esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Lõppenud sajandi alguses olid eesti ajakirjanduses vastamisi nn aatemehed (JT) ja majandusmehed (K. Päts). Nende omavaheline vastuolu teravnes vene I revolutsiooni päevil. JT saavutas kiiresti populaarsuse. Näiteks kui Postimees sai 1907 suure summa trahvi (1000 rubla), panid Laiuse taluperemehed raha kokku ja saatsid JT-le. Rahva hulgas
annaabi.ee 
