Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karl Ernst von Baer - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baer, baeri, erns, medal, prof, muuseum, professor, monument, tartusse, austus, piibe, bioloogia, raadi, medalit, keskkonnakaitse, tähtsaimad, infokanalid, maetud, friedrich, 1826, mõisnik, zooloogia, munarakk, nõunik, fjodor, 1886, surnuaial, samasse, kursus, juhendaja, viimased, peamees, karlil, suundus, 1814, ülikoolides, kaliningradi, augusteKarl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus Baer Königsbergi, kus ta abiellus Auguste von Medemiga, kellega tal oli kuus last. Samal aastal sai temast ka Königsbergi Ülikooli erakorraline professor. 1821. aastal sai temast zooloogia korraline professor, 1826
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821
Baltisaksa kõrgkultuur Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus
aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest. Aastal 1976 ilmus see Ülo Torpatsi poolt eesti keelde tõlgituna. 1817. aastal asus ta professori kohale Königsbergi Ülikoolis,1834
platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud
Juba 19. saj ehitati esimene elektromagnet ja elektrimootor. 4 Hakati ka suurendama uurimistöid looduses, nimelt ei olnud varem loomade kohta kindlaid andmeid üles tähendatud, kuid 18 saj esimesel poolel hakati süstematiseerima ka looma- ja taimeriiki. Loomad ja taimed jaotati perekondadesse ning neile anti ladinakeelseid nimed. Avastati ka loomade ja inimese sigimise saladusi, nimelt avastas Karl Ernst von Baer (1792-1876) imetajate munaraku ja pani selle avastusega ka aluse embrüoloogia arengule. Tekkisid ka uued teooriad elu tekkimise kohta Maal, mis tekitas väga palju vastuolusid, kuna oli see ju senise usuga sügavas vastuolus, ning inimesed ei soovinud oma seniste dogmadega hüvasti jätta, kuid uus aeg surus peale. Kuna hakati süstematiseerima loodusteadusi, hakkas arenema ka keemia, ning nimelt selle flogistoniteooria pool. Varem arvati ju Maa olevat koosnenud vaid neljast
elukorralduse poole. Astuda samme, et äärealad muutuksid Vene riigi truuks osaks. Carl Schirren (1826-1910) 1869 ,,Liefländische Antwort an Herr Juri Samarin". Schirren üks mõjukamaid baltisaksa poliitilisi mõtlejaid ja ideolooge. Tuntud kui poliitik-ideoloog, vähem ajaloolasena. Schirren pastori perest, riialane. Isa puutus kokku Läti talurahvaga ja usuvahetuspoliitika 1840. aastatil. Õppis Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli ja geograafiat. Ajaloohuvi Riias kooliõpetajana. 1856 Tartusse tagasi, saab Tartu Saksa gümnaasiumi ajalooõpetajaks. 1860 Tartu Ülikoolis vene geograafia ja statistika professor, tegeles palju statistikaga. Pannakse alus statistika teadusele. Ettevalmistused rahvaloenduseks. Ka Schirren käib Lääne- Euroopas tutvumas uudse statistika korraldusega. Balti statistika ametkondade käima panemine. 1863 Vene ajaloo professor Tartu Ülikolis. 1864 Schinner Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondendiks. Ajaloo stuudiumi kujundamisel
püüdis jälgida enda ainevahetust ning selle seost kehakaaluga. Valgustusajastul sai füsioloogias peamiseks märksõnaks lahkamine ning uuringud kudede olemuse kohta (nende keemiline koostis jms). Domineerima pääsesid juba eelnevalt jutuks olnud küsimused vitalismist ja elujõust. Kuivõrd samal ajal oli suur mõju ka mehhanitsistlikul lähenemisel, oli võimalik arutleda erinevate kudede erinevast erutuvusest, elujõust jne. Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
sai tohtrina 200 rubla aastas palka, tõenäoliselt aga pidi ta oma trükistele juurde maksma, kuni ta müüs paari aasta pärast oma pisikese trükikoja lossihärra von Lauw'le. See oli tsensuurivaba eratrükikoda, kuna Wilde sai trükikoja asutamiseks loa kindralkuberner Browne'ilt, et seal trükkida vaid enda töid, kui need pole vastuolus religiooni ja kehtivate seadustega. See oli erakordne asi tol ajal. Trükikoda läheb aastaid hiljem 1791 Michael Gerhard Grenziuse kätte Tartusse. Lühikese õpetuse pani eesti keelde kohalik pastor August Wilhelm Hupel. Wilde ajakirjanduslik tegevus oli niisiis otseselt seotud tema põhiameti arstitööga ning tema teise huvivaldkonnaga majandusega. Materjali sai Wilde saksakeelsest kirjandusest, kirjutas palju ka ise. Nii ongi tema ajakirjades avaldatud kirjutiste põhjal võimalik saada pilt tema tõekspidamistest ja ühiskondlikest vaadetest. Iseloomulik
oli maha tehtud, hakati teda nüüd ülistama. Uut ei teinud, redigeeris oma eelnevat. Elo märkmetes oli kirjas, et naaber tõi Tuglasele kasuka, oli hirm, et ta viiakse Siberisse, et siis oleks mida kaasa võtta, sest tal polnud sooja talvemantlit. Kõigil oli see hirm, et kohe viiakse, sealt ka kohvrite motiiv. Kõik aastad olid valmis minema, elasid pakitud kohvritega hirmus et iga kell võidakse ära viia. Kolivad Underi ja Atsoni majja, kus praegu on muuseum. 1971 sureb, sellest ajast jääb meenutama Tuglase novelli auhind mida antakse välja 02.03 tema sünnipäeval. Loomingust ,,Marginaalia" marginaalid on väikesed tähelepanekut kirjanduse ja elu kohta. Esimesena hakkas tähelepanu pöörama ka vormile, just sõnaline pool annab edasi mida sisuga edasi anda tahetakse. Kirjad keeled ütlevad, et ta pole hea kirjanik vaid ta kirjutas nagu valemi järgi, mängis vormiga. Vormi kultus, aga nii äärmuslik ei saa olla.
Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", 6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust
Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks
Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
