Helmeste ajaloost Ehete ajalugu on sama vana, kui rõivaste ajalugu. Algselt usuti, et valdav enamus juveeliehteid - kaelakeed, ripatsid, sõrmused ja käevõrud - osutavad inimestele maagilist mõju. Sageli peeti neid ohutisteks kurjade vaimude vastu ja loeti sillaks inimeste maailma ning vaimude ja jumalate maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisak...
KÕHUTANTS Riietus · Kaunistatud rinnahoidja ja vöö, sageli helmeste ja narmastega · Õhulised ja langevad riided · Paljajalu · Pärineb Egiptusest · Levinud ka beduiinide ja mustlaste seas · Improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid · Liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt Egiptuse stiilis kõhutants · õitses aastatel 1940 1990 · Tantsitakse kas orkestri(ja laulja) või salvestatud muusika saatel · domineerib kaheosalise kostüümi disain,
järgi. Stiili tunnused- Riietel on ohtralt lilli, küll kangamustris või aksessuaaridel ja dekoratiivelementidel, nagu pross või muud väärisehted Ilus ja sobiv aluspesu mis ei pruugi alati mugav olla, aga kannad siiski. Spordirõivad on alati kas ilusat värvi või on neil dekoratiivelemente Ametirõivad on ilusad ja naiselikud. Kuidas arendada oma stiili täiuslikkuseni. Vali rõivaesemeid, mis on kaunistatud helmeste, aplikatsioonide või paeltega Vali luksuslikke kangaid nagu angoora, kasmiir,siid ja siidsatääni. Seelikud või kleidid koos kampsuni või ilusa jakiga sobivad suurepäraselt. Õhtuti eelista kihilist rõivastust ja vali sellised kangad nagu tsekiinide ja teemanditega kaunistatud sifoon või pits. Täiusta oma väljanägemist kõrgekontsaliste rihmikutega. Kuidas oma koloriidi täiustada.
Viiekümnendatel sai aga hippie tühise edvistaja halvustajaks nimetuseks. Vanema põlvkonna suus sai sellest sõimusõna "pikajuukseliste logardite" häbimärgistamiseks. Peamiselt heal järjel olevatest kodudest lahkus hulgaliselt noori, kes asutasid kommuune, pere- ja sugukondi, elades juhuslikes eluasemetes. Nad võtsid ühiskonna suhtes seisukoha- meie ei sega teid, teie ei sega meid. 19. Miks kutsutakse hipisid lillelasteks? Lilled sümboliks lipult; kanti ka kellukeste, helmeste ja amulettidega kette. 20. Mille vastu nad protesteerisid? Mis oli nende lipukirjaks? protesteeriti sõja vastu (Vietnamis), kutsuti sõdimise asemel üksteist armastama. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled. 21. Milline üritus kujunes nende kogunemiskohaks? Keskuseks San Francisco; koguneti vabaõhukontsertidel (esimene peeti Montereys) 22. Nimeta 60.-70ndatel tekkinud ansambleid
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas...
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob
katsumused olid kõik luhtunud, sest merd valvati . Noormees proovis mitu korda, kuid lõpuks tuli ikkagi välja, et keegi lõikab asjast omakasu. ,,Missugune on surmamõistetu viimane öö, ta viimsed tunnid?"- Taavi mõtles seda, kui oli kinni peetud Vene ohvitseride poolt, kes kahtustasid, et ta on Saksa nuhk. Ta peksti vaeseomaks ja mõisteti surma. Taavi aga ise ei teadnudki, et surmast oli ta veel kaugel ning kõige hullem veel ootas ees. Ta oli oma lootust juba kaotamas. ,,Saatuse kirjude helmeste veeretaja tujusid ei tea maapealsete lootustereastajad..."-mulle avaldas see mõte oma sügavamat põhja. Lugedes raamatut, sain ma aru, et ka targemate ja vapramate hulgast võis olla inimesi, keda lihtsalt tapeti või käituti nendega väga halvasti. Kord tunuds, et õnn käib osaliste kannul kogu aeg jälil, teinekord, surm oli ukse taga. ,,Niisuguste kartulitega sööts halli habemega taat mulle oma elu," pomises ta. ,, Oma elu ja usku
Pildil on Jacob van Eyck. Tartu elleri nimelise muusikakooli vanamuusikaansambli asutaja ja juht on Anneli Kuusk. Ansambel asutatti 1999. Aastal ja kannab nime Ellerino. Ansambel on esinenud Kuressaare (1998-st), Viljandi (2000-st), Nizni-Novgorodi (2000) ja Rakvere (2010) Vanamuusikafestivalidel. Ansamblis mängivad plokkflööti - Sander Tamm, Merilin Teppo, Karl-Madis Pennar, Kelly Saame, Riinu Liis Lajal ja Mette Mari Kaljas. Löökpillidel on Karl Helmeste ja juhendaja on Anneli Kuusk. Muusika kuulamine: Tegu on Rakvere laste ja noorte vanamuusikafestivaliga. See lugu on mängitud klavesiinil. Kvaliteet ei ole küll kõige parem, aga on parim mida leidsime.
tähistati leeriskäimisega, mil noormees ja neiu said oma esimese piduliku rõivakomplekti. Ehted Pidurõivaste juurde kanti ehteid. Usuti, et ehetel on maagiline mõju ja nad hoiavad kandjast kurja eemale. Pidurõivastega kantavad ehted olid enamasti hõbedast, igapäevaeheteks olid klaashelmed. Põhja-Eestis oli tavaks, et tütarlapsele pandi helmed kaela siis, kui tal tuli esimene hammas. Naised kandsid helmeid nii päeval kui öösel ning need jäid kaela ka surnule. Usuti helmeste kaitsvasse mõjusse. Peigmees kinkis pruudile pulmadeks ehteid, näiteks rahadega kee ehk paatrid. Sageli suurendati hõberahasid äärekaunistusega. Sõrmuse kinkis peigmees pruudile juba kosja tulles. Ehted pärandati põlvest põlve, emalt tütrele. Ehete rohkuse ja kvaliteedi järgi hinnati kandja jõukust. Vitsasõlgi, mis olid vajalikud eelkõige rõivaste kinnitamiseks, kandsid ka mehed. Preesid olid lamedad sakilise äärega mitmes suuruses rinnaehted ja kui preesi
austamise ja teenimise päevale. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Maskid pole jõulised, vaid on pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, ilustatud 20. sajandil rohkete lintide, lehvide, litrite, helmeste jms. Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul igasuguste poe või omavalmistatud maskide abil tänapäevasteks peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks, nõidadeks või hoopis peeneteks daamideks. Kadripere Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid
Linaseid sinisevalge, punasevalgeruudulisi rätte kooti ise, neid kanti abu või kampsuni all, välja minnes seoti peakattele. Osteti ka vabrikurätte. Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga terve rida. Kuhiksõlgi, mis siin olid väikesed ja lihtsad, pandi 3 kuni 7 ritta, kõige suurem kinnitati keset rinda, väiksemad ridamisi ülespoole. Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha. Jalavarjud. Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred. Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19.
kanti juba 1 aastatuhandel pKr. Kaelaketi kuju on aegade jooksul vähe muutunud; Setu naiste keerd- ja pitsilised keed on kujunenud arvatavasti vene rahvakunsti mõjutusel. Kaelaraha on ehtne või jäljendatud münt naise kaelakees. Väikesi münte riputati kaelaketi külge juba 2 aastatuhande alguses pKr. 16.-17. sajandil levima hakanud suuri ehk kannaga rahasid peeti 18. ja 19 sajandil väga väärikateks eheteks. Raha külge joodeti metallaas ehk kand, mille abil kaelaraha hõbeketi või helmeste külge riputati. Eriti kauniks peeti kaelarahasid, millel oli azuurne, ratta kodaraid meenutav serv. Kodaratega raha on naiste liuehe, mille tuumiku moodustas raha, mida suurendas hõbeplekist väljalõigatud kodaraid meenutav azuurne äär, mis omakorda ümbritseti võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlemad vahed täideti kodaratega, siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Kodaratega rahasid valmistati ka nii, et
........................9 6.Kasutatud allikad............................................................................................................11 1. Ajalugu Elektrinähtuste uurimine kulges väga aeglaselt. Üks põhjuseid oli ka see, et neid ei osatud praktiliselt kasutada, ehkki merevaigu omadusi tunti juba varem. Oletusi elektrinähtuste avastamise kohta ei olegi väga raske teha: näiteks võis mõni karjus märgata, kuidas villatükid kleepuvad merevaigust helmeste külge. Elektrinähtusi uurida oli raske, sest nad olid väga lühiajalised. Sellele valdkonnale puhus elu sisse Gilbert. Ta püüdis kindlaks teha, millised ained sarnanevad oma elektriliste omaduste poolest merevaiguga ja millised mitte. Viimased olid peamiselt metallid. Loomulikult ei osanud Gilbert aimatagi oma vaatluste tähtsust. Tema võttis ka esimesena kasutusele sõna elekter. 1660.a. valmistas von Guericke elektrimasina, mis koosnes raudvardal asuvast väävlikerast
Pidulikud ehted muretsesid vanemad tütardele viimaste neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi. Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära. Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest õnnetuks inimeseks. Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19. saj oli suur kannaga raha, mida kanti keede või metallkettide küljes. Tihti ümbritseti raha kodaraid meenutava äärega, moodustades kodaratega raha. Võis kanda mitut kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal. Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid. Väikeste, ümmarguse
ehistutte. 17.Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused. Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste kingade välimus muutus aina ülepakutavamaks. Naised eelistasid siidist lahtise kannaga kingi. Saabastest sai mehelikkuse sümbol ning naised kandsid neid ainult ratsutamisel. 3.5.Kindad ja muhvid Kindaid kanti pigem ilu kui külmakaitseks. Kanti nahast või siidist pikavarrelisi kindaid, mida kaunistati kuld- ja hõbeniitidega ning helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistused olid imepidikesed pärlid, paelad ja pitsid. Kindaid lõhnastati. Külma eest kaitsesid käsi muhvid. Mehed eelistasi väiksemaid muhve, aga naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Daamide muhvide materjalideks olid pärltikandiga siid ja voodriks karusnahk. Muhve kinnitati kuld- või kristallnööpidega. -7- 4. Ilu ja hügieen 17 .sajandiga seostatakse lõhnu, nii häid kui ka ebameeldivaid
Kuna koepaksus ei saa olla üle 100-200µm, on pakutud välja, et tuleks kasutada verevarustuse süsteemi, mis imiteeriks normaalse keha verevarustust. Selleks saaks kasutada sünteetilisi sooni, mis kannaks sisse toitaineid ja välja jääkaineid. Praegu on aga selle süsteemi kasutamine raske, kuna see ei anna suurt hulka lihasmassi. Toetusvõrgu matejal võib söödavatast olla näiteks sellised polümeerid, nagu kollageen, tselluloos ja alginaat. Nende poorne helmeste struktuur võib olla võimeline toime tulema muutustega erinevate pH-de ja temperatuuride juures ja olla võimeline toime tulema lihaste kokkutõmmetega. Söödamatud polümeerid võivad aga anda teisi eeliseid. Varem mainitud lainelise struktuuriga pinnad võivad aidata lihasrakkude paigutuse ja tekkimisega. Nende kasutuseks on vaja aga häid võrgu eemaldamise võimalusi. Seda saab teha kas ensüümidega või mehaaniliselt, mis võivad kahjustada rakke ja ka toetusvõrku. Selleks saab
steatiidist helmed, mis leiti Harappast ühest matmispaigast. Need helmed olid osa eriti peenest juukse kaunistusest ning leiti meesterahva juurest. Pildil olev joon on juuksekarv, mis aitab arusaada helmeste suurusest (õieti küll sellest kui väiksed need siiski olid). http://www.harappa.com/indus/84.html 6 Põletatud savist käevõrud, leitud Mohenjo Darost. Esialgselt võisid need olla punaseks või mustaks värvitud. http://www
................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Rohkelt rakendusi leidnud klaas on vanimaid inimese kasutatud materjale. Vaatamata oma 4500 aastasele ajaloole, pole klaasi areng veel seiskunud ega selle mõistatused lahenenud. Klaas kui kunstlik materjal tekkis helmeste kujul umbes 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias. Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must.
Selle referaadi eesmärk on välja selgitada erinevad klaasi kasutused ning klaasi tüübid, mida ehitusel kasutatakse ja lühidalt milleks täpsemalt. Lühidalt viskame pilgu ka klaasi tootmisele ning millistest komponentidest peamiselt klaasi tehakse. 1 KLAAS Rohkelt rakendusi leidnud klaas on vanimaid inimese kasutatud materjale. Vaatamata oma 4500 aastasele ajaloole, pole klaasi areng veel seiskunud ega selle mõistatused lahenenud. Klaas kui kunstlik materjal tekkis helmeste kujul umbes 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias. Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must.
valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest
Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega
Kuid Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid miks ta ei too?. Tal oleks see nii kerge. näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Ta tegi paar ringi ilma mingi otstarbeta toas. Ta küüned käisid kripa-krõpa Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Oli veel nii pime, et ta kõmistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette mälestus. kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos
Kuid Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid miks ta ei too?. Tal oleks see nii kerge. näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Ta tegi paar ringi ilma mingi otstarbeta toas. Ta küüned käisid kripa-krõpa Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Oli veel nii pime, et ta kõmistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette mälestus. kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos
eemaldada. Päevased jalanõud olid tavaliselt saapad. Õhtukingad olid mitmekülgsemad, millel oli populaarne õukonna kinga välimus ning Louis' konts. Neid kaunistati tihti erinevate tikandite või metalliliste niitide ja klaasist helmekaunistustega kinganinadel. Kinganina oli ka ainus osa kingast, mis ulatus pika kleidi alt välja. Õhtusaapad olid tihti tehtud nahast või satiinist, mida oli kaunistatud helmeste ridadega. Aja muutumisega muutus ka kingade kvaliteet. Kuna kingad läksid enamuses masstoodangusse, said endale käsitsi valmistatud kingi lubada vaid rikkad. Samas kuna tehastes toodetud kingad olid odavad said vaesemad endale lubada rohkem kui ühte paari. 17 4.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www
Suurimas asulas on 200-300 inimesi. Prantsusmaal on näiteks jahitud suurel hulgal metshobuseid. Sungir-hilispaleoliitiline asula ja kalmistu Vladimiri lähedal Venemaal Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula. See on ala, kus kunagi elas soome-ugrirahvas merjalased. Sealt on leitud ühe mehe ja kahe lapse matus. Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last 10aastasele poisile on kaasa pandud mammuti kihvast valmistatud 242cm pikkune oda, 350 hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest diferentseerimisest keegi töötas kellegi heaks. Paleoliitilise kunsti leiukohad
lebas vaene murtud puu, asupaigaks pühkmeurgas, võetud hiilgus, au ja muu. Sääl ta närbumisevaevas läinud päevist unistas: kuidas laanes sinas taevas, kuidas rästas vilistas... Näärikuusele Tuhmjasse tuppa sind toodi, väikene metsade veli. Ladvas veel lindude heli, õrnades oksades hooti meenub veel orava hüppeid. Tuhmjasse tuppa sind toodi. Nüüd aga võrratut helki pillud kuldnarmaste telki. Sätendav tulestik loodi hõbedast helmeste rüppe. Helk aga kustub liig ruttu, kiiresti põlevad tuled. Ehted kui laenatud suled langevad võlude uttu mööduva peopäeva järel. Kas sinul kahju ei ole päevist sääl metsade kojas, kus sinu juured jõid ojast? Kas sinul igatsust pole mulla ja sambliku järel? Võib aga olla -- su elu täitub me silmade särast, ohverdad end meie pärast. Meile sa oled vaid lelu mõningaks ilusaks päevaks. Poiste laul Ikka julge poiste meel, käime ühes võiduteel! Takistused olgu suured,
hulgaliselt noori, kes asutasid kommuune, pere- ja sugukondi, elades juhuslikes eluasemetes. Nad võtsid ühiskonna suhtes seisukoha- meie ei sega teid, teie ei sega meid. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled. John Phillipsi laul “If Y ou ’re G oing To San Francisco” sai 1967 aastal hipidele peaaegu hümniks. Seljas kanti lihtsaid töörõivaid, kuid paljud armastasid ehtida end kaelaskantavate kellukeste, helmeste ja amulettidega. 1967 aasta tõi kaasa ohtliku nähtuse: massilise uimastite tarvitamise, mis oli tõusnud juba mingi kultuse tasemele. Uimastid olid olnud ameerika ühiskonna salapaheks juba rohkem kui veerand sajandit ning röövinud jazzmuusikutegi hulgast mitu silmapaistvat annet. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide toimes hakati nägema lahendust ülepääsmatuna paistnud probleemidele. Ilmale tuli rocki kõige ebardlikum vorm: psychedelic rock (hinge kahekordistav, avardav
Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid väiksemaid, naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Peakatted: 17.sajandi viimasel kümnendil sai meeste uueks rõivalisandiks kolmnurkne laiaservaline sulgedega kaunistatud peakate, mis püsis moes terve järgneva sajandi. Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo.
Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid väiksemaid, naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Peakatted: 17.sajandi viimasel kümnendil sai meeste uueks rõivalisandiks kolmnurkne laiaservaline sulgedega kaunistatud peakate, mis püsis moes terve järgneva sajandi. Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo.
põhja – saksa) spetsialiseerusid mammutitele. Avastati 15 000 a vana Kostjonki asula Ukrainas, kus leiti üle 1000 mammutist pärineva luu. Mammutiluid kasutati elamute ehitamisel. Teatud asulad spetsialiseerusid põhjapõtradele. Paleoliitikumi kultuur. Arenesid matmiskombed. Väga panuserikkad matused. Peamiselt luust ja mammutituhast tehtud helbeid. Mõnel võis neid helbeid kaasas olla tuhandeid. See näitas, et teatud inimestel on eriline austus. Luuhelbed olid tõenäoliselt kinnitatud helmeste külge. Homo sapiens valmistas luust ja kivist naisekujusid, rõhutati naisetunnustele (rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt kujutatud). Jalad on mingil määral olemas, jalgadele, kätele ja näole pole eriti tähelapanu pööratud. Esimene Veenus leiti Villemdorfi asulast. Villemdorfi Veenusel on mingi asi peas. Neid nim Veenusteks, sest arvatavast on tegu tolleaegse naise iluideaaliga. Tõenäoliselt kujutati nendel kujudel rasedat naist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
