Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islamaristusaristusõigusaristusõiguseuriteguoraan, criminal, šariaat, araabia, tegudeisa, õigussüsteem, subjektid, religioonoodeks, states, tahtlik, tapmine, sunnariminaalkoodeks, lippmanuritegusid, qadi, tahtmatu, vigastus, 2019, sanktsioonid, arvutivõrgus, sharia, crime, juristid, vastuolus, toimepanija, õigusteaduskondTeoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks. Islami usuga seotud seadust nim sarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid sariaadikohtuiks. (sar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan(jumala käsutee, arvavad, et olemas araabia keeles ka taevas), sunna(e prohveti tava, pärimuste kogumik, TÕLGENDUS), idzma(valimulikkonna arusaam, tõekspidamine), quijas(koraani, sunna ja idzma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogu). Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid. Põhiteemaks siiski suhe inimese ja jumala vahel. Kõige autoriteetsemaks juhiseks õigusele jms. Koosneb 114st peatükist (suurad). Paigutatud sinna suhtelises pikkuse järjekorras, alguses pikemad. Erandiks
... 6 1.2. Altkäemaks ……………………………………………………............... 6 1.2.1. Tähendus üldkeeles ……………………………………............... 6 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng ……………………………................ 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis ……………………………… 8 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis ……………………………................ 8 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis ……………………… 9 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas ……………………………… 10 2. ALTKÄEMAKSU SÕNASTUSE TÄNASE REDAKTSIOONI TEKE …….
jõustus 24.07.2009. Nagu ütleb ka kirjeldatava meetme nimetus, hakatakse seda kohaldama pärast karistuse ärakandmist, eesmärgiga reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades nii ühiskonnas turvalisus. Tulenevalt sellest käsitletakse karistusjärgset kinnipidamist kui mittekaristuslikku mõjutusvahendit.15 Kuna karistusjärgse kinnipidamise puhul on tegemist inimese ühte olulisemat õigushüve - vabadust - piirava meetmega, ei saa seda kohaldada igasuguste süüliste tegude esinemisel vaid ainult seaduses nimetatud kuritegude eest. Teod, mille puhul karistusjärgset kinnipidamist võib kohaldada, määrab ära kahjustatav õigushüve, mille vastu on kuritegu suunatud. 16 KarS § 87² alusel on nendeks teod, mis on toime pandud tahtlikult ning suunatud elu-, tervise-, vabaduse- ning seksuaalse enesemääramise vastu, aga ka süüteod alaealiste vastu ning üldohtlikud süüteod. Toodud loetelu on aga lahtine ja nii võib kirjeldatavat meedet kohaldada
avaldab soovi ikkagi töötada sõltub kõik sellest, kas vanglal on võimalus vahistatu töötamine korraldada, arestimajas eelvangistust kandval isikul töötamise võimalust pole. 37 Kergandberg, E. Sillaots, M. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura, 2005, lk 208. 38 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, § 20 komm 14.2. 39 Davies, M. Criminal Justice 4th ed. Essex: Pearson Education Limited, 2010, lk 291. 40 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 90 komm 1 ja 3. 16 Üldjuhul vahistatu ei õpi, kuid alaealisele tuleb vastavalt VangS § 93 lõikele 4 vahi all olemise ajal tagada põhi- ja üldkeskhariduse omandamise jätkamine, kui ta on eelvangistuses üle ühe kuu. Samas kursehariduse jätkamist alaealisele vahistatule ei võimaldata
ajaloolisel perioodil kuulus sinna vähemalt ajutiselt ka teisel pool jõge asuv maa. Palestiina ajaloolised piirkonnad on Galilea, Samaaria, Juuda ja Edom (Idumea). Piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis. Umbes 3000.a. e.m.a. (eneoliitikumis) oli Jericho õitsev linnaline keskus. El-Amarnast leitud savitahvlid tõendavad, et sel ajal oli piirkonnas mitu Egiptusele alluvat linnriiki, s.h. Jeerusalemm. 1. RIIKLIK ARENG Juudi hõimud ilmusid 2. at. keskel e.m.a. Palestiinasse Araabia poolsaarelt. Seni nomaadidena ringi liikunud hõimud muutusid Palestiinas järk-järgult paikseteks maaharijateks. Protsess jõudis lõpule mõnesaja aastaga, väidetavalt umbes aastaks 1100 a. e.m.a. Pärimuse kohaselt oli juudi hõime 12, kelle esiisad põlvnesid kõik Jakobist (Iisraelist). Juudi hõimud asutasid osalt uusi asulaid, osalt aga hõivasid senise kohaliku elanikkonna, Kaananimaa (Foiniikia) elanike linnad ja asulad, surudes need senistelt asualadelt välja.
P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. 24. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
kellele on teise isiku poolt tekitatud kahju või vigastusi, kes tunnetab end kannatanuna, teatab sellest avalikult, ja järelikult tal on õigus abile riiklike, ühiskondlike või erateenistuste poolt. 12 9 . (2008). . [http://pravo.eup.ru/Documents/2003-10- 06/79B2.asp]. 3. Märts 2009 a. 10 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 11 . . . (1975). . : , lk 8. 12 Viano E. (1996). Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies on crime and crime prevention. Oslo, Norway: Scandinavian University Press, lk 182. 10 Taolist kuriteo ohvri mõtestamist põhjendatakse järgmiste argumentidega: "Asutused, korporatsioonid, äriettevõtted ja inimgrupid võivad samuti olla viktimiseeritud ja seaduslikult omandanud ohvri staatuse", - kirjutas E
3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete
puhul. USA-s pakuti välja valikuvõimalus - kas lubada kastreerimist või minna kinnipidamiskohta ja siis vabatahtlikult süüdimõistetud valisid neile sobiva kahjutukstegemise viisi. Püstitub küsimus inimõigustest. California was the first U.S. state to provide a legislative mandate for chemical castration. The 1996 California law mandated the use of chemical castration as a precondition for parole in the case of repeat sexual offenders of all types. In 1997, three other states passed similar laws so that a total of four states currently permit chemical castration. Research has shown that Depo Provera does reliably reduce sexual desire in men although it has no impact on sexual desire in women and therefore cannot be used in the case of female sex offenders. Chemical castration greatly reduces recidivism rates of paraphiliacs from over 90% to approximately 2%. This means that a chemically castrated parolee need not be
teadvusta". o Õigus ei kasva välja ühiskonnas vaikselt toimivatest jõududest, vaid on ühiskonnas toimuva võimuvõitluse ja huvide kokkupõrgete tulemus. Sellest tulenevad üksikisikute tava- ja moraalikohustused, et õiguse eest võidelda. Keskne teaduslik mõte, mis avab sotsioloogia väravad on õiguse juurdumine ühiskonnas ja õiguse eesmärgistatud iseloom! Subjektiivne õigus- õigustatud subjektid võivad taotleda õigusliku kaitse alla võtta oma isiklikke vajadusi, kalduvusi, väärtushinnanguid ja huve jne. Süsteemi- ja organisatsiooniteooria Otto von Gierke (1841-1921). o Riik ja ühiskondlikud institutsioonid mitte ainult ei loo õigust, vaid on ise õiguslikult asutatud. o ,,inimühenduste olemus"- need on kui sotsiaalsed organismid, mis ,,moodustavad indiviidide hingelis-kehalise ühtsuse".
Naise staatus on VT-s tugevam, kui on Hammurapi koodeksis. Naine ei saanud olla läänipärijaks. VT on leebem abielurikkumiste suhtes. 5. Õigusrikkumine ja karistus Vanas Testamendi normide järgi 5.1. Süüteod 5.1.1. Süüteoliigid · isikuvastased (tapmine) varga tapmine: kui tapab varga öösel, siis polnud midagi. Seda käitleti sellel juhul hädakaitsena. Päeval aga võisid varga kinni siduda ja vastavatele organitele toimetada. 1. tahtlik ja mittetahtlik tapmine: nendel tehakse vahet, ka karistused on erinevad. Tahtliku tapmise puhul kehtis põhimõte: ,,silm silma, hammas hamba vastu"- taliooniprintsiip. Mittetahtliku tapmise puhul olid 3 asüülilinna/pelgulinna, kuhu võis siis varjuda. Siiski piiratakse juba veritasu teostamist (puhta veritasu puhul tahtlust ei arvestatud). · varavastased (varastamine) varastatud vara pidi 4x tagastama, kui aga vara leitaks eelusalt, nt lammas, siis peab 2x
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
, lk 47-49), et õigusteooria diferentseerub järgmisteks valdkondadeks (harudeks): 1) teooria õigusest, 2) teooria õiguslikust praktikast, 3) teooria õiguse uurimisest. Teooria õigusest ehk seadusandluse teooria on teoreetilised käsitlused õigusnormide tekkest, olemusest ja mõjust ühiskonnas (õiguse ja moraali vahekord; õigusteadvus ning õiguskultuur; õigusnormide hierarhiline süsteem; õigussuhe; õigusnormide andmine ehk õigusloome ja selleks pädevad subjektid riikliku olemise tingimustes; õigusloome etapid (otsustusprotsess õigusloomes) riikliku olemise tingimustes; õigusnormide olemus ja regulatiivne toime; õigusnormide kehtivus ajas, ruumis ja isikute ringi suhtes). Teooria õiguslikust praktikast ehk otsustamise teooria on teoreetilised käsitlused õiguse realiseerimise kohta (õiguse realiseerimise vormid, viisid ning realiseerimise õigustatud ja kohustatud subjektid; otsustusprotsess õigusemõistmisel ning riigihalduses).
universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. B) Partikulaarsed allikad rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks tavad ja lepingud; Lisaallikateks õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks.
adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibist a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigust o ühiskonnas täpselt niipalju, kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil ’iguse subjektid – inimesed. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium – eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuur tunneb kolme suurt õiguse valdkonda: eraõigus, avalik
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
seadusi. Põhja pool on tegusamad ja tervemad inimesed, ning nemad saavad oma asjadega võib olla ka iseseisvalt hakkama. Lõuna poolseid inimesi uinutab soe kliima ja nende mõttetegevus ei ole nii ergas. Neile oleks seadusi vaja, kuidas neid korrale kutsuda. Tema leidis, et seal kus on iibe probleemid, annab seadustega seda reguleerida ja tal oli õigus. · ,,Seaduste vaim" (1748) seaduse ja õiguse teemadega tegeles · Seaduste mõiste ja subjektid mõiste -seadused on seosed, mis on erinevate olevuste vahel, mis tulenevad asja olemustest enestest. Kõigepealt on olemas algmõistus, siis erinevad olevused (taimed loomad, esemed kellel on omad seadused, mille alusel nad eksisteerivad ja hävivad) seadused on algmõistuse ja erinevate olevuste vahel ja seosed erinevate olevuste endi vahel. Me kõik oleme subjektideks selles ruumis. Teiseks on sellised seadused, mida me ei ole ise
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
