Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett.
rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevaste tuumakestes ja seal toimub ka valgusüntees. Polüsoomid on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine. Mitokondrite ülesanne on rakku energiaga varustada (seal toimuvad hingamisahela protsessid).
Eeltuumne rakk e. Projarüoodid. Bakterid. Puudub membraaniga piiritletud tuum ning sisemuses on tunduvalt vähem. Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma Karüoplasma(DNA ja RNA). Rakuorganellid- päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid. Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab võrkja struktuuri, ühendab omavahel rakumembraan, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle. Tsütoskelet koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
Ainete transport läbi raku- membraani. Aktiivne ja passiivne transport, difusioon, osmoos, fagotsüto os, pinotsütoos. Tsütoplas- Eristatakse sileda-ja karedapinnalist tsütoplas- Mööda kanalikesi toimub ainete mavõrgustik mavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad val- rakusisene liikumine. Lisaks trans- ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees.
Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid
Ül:annab rakule kuju,tagab organellide pideva liikumise rakus,raku tsütoskeletile on võimalik fagotsütoos amööbi liikumine.Kostisosad-koosneb erineva läbimõõduga valgumolekulitest.Koosneb-valgulisest niidikesest ja valgulistest torukestest(mikrotorukesed).Mkrotor.-kuuluvad mitmete rakustruktuuridega koostisesse:viburid,ripsmed,tsentrioolid.Ribosoomid-koosnevad valkudest jar RNA molekulitest.Ül:valkude süntees.Esinemiskoht päristuumses rakus:tsütoplasmas,karedapinnalisel RE- il,mitokondorites,kloroplastides.Taimerakk:kest,kloroplast,kesk valkool.Looma:ei ole kesta,kloroplasti,kesk valkooli on tsentrioolid.Rakuteooria:kõik org.koosnevad rakudest ja nende elutegevus produktidest;saab alguse ainult rakust;erinevate org.rakud on oma päritolult ehituselt ja talituselt sarnased;ehitus ja talitus on kooskõkas.Janssenid- mikroskoop(1590),Hooke-valgusmikroskoop(1665),uuris korgilõike,võttis kasutusse kaku mõiste.A
kolesterooli--kolesterooli ül membraanil molekule siduda ha tagada membraani elastsus erinevatel temperatuuridel). Fosfolipiidi molekuli üks ots on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani. Osmoos- molekulide liikumine läbi membraani. RAKUORGANELLID TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK jaguneb sileda- ja karedapinnaliseks. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid -ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahariidide sünteesimisest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.- sünteesi järgselt liiguvad tsütoplasmasse, seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Tsütoplasmas leidub veel-LÜSOSÜÜMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
2. Tuberkuloos 17. Leidketekstist neli viga ja parandage need. Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- jakaredapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) Tuum on eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga. 2) Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. 3) Ribosoomides toimub valkude süntees. 4) Mitokonderite ülesanneteks on rakuhingamine ja raku varustamine energiaga.
transpordiga, ainult kindlate ühenditega. OSMOOS on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. FAGOTSÜTOOS aineosake tuleb rakule pihta, sopistub membraani ja põiekeses hõljub tsütoplasmas, teda seal süüakse ensüümide poolt. Makromolekulide pärusmaa. Rakuorganellid. Tsütoplasmavõrgustik võib olla sileda-või karedapinnaline. Karedapinnalisel on valke sünteesivad organellid, ribosoomid. Siledal on ensüümid, mis osalevad lipiidide ja sahhariidide sünteesis. Ribosoomid on kaheosalised, koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest. Neid ehitatakse tuumakestes. Sealt lähevad nad tsütoplasmasse(läbi pooride), mõned kinnituvad tsütoplasma võrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees, ainult seal, mujal ei toimu. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid k.a
jaotatakse sileda- ja kardepinnaliseks. Neid jaotatakse ribosoomide kinnitumise järgi. Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Karedapinnalisele endoplastilisele retiikulumile kinnituvad ribosoomid, mis muudavad selle pildi mikroskoobiga vaadates karedaks. Seal toimub valkude süntees. Siledapinnalisele endoplastilisele retiikulumile ei kinnitu ribosoomid. See oslaeb lipiidide moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil, tuumamembraanil, mitokondrites ja taimedel plastiidides. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad neid edasi. Mõlemal rakul on ka Golgi kompleks, mis koosneb membraaniga ümbritsetud tsiternikestest, põieksetest ja neid ümbritsevatest torukestest. Tsiternikestes moodustuvad polüsahhariidid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse.
Tuum- kaksikmembraanne Ülesanded: · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Toimub päriliku info säilitamine · RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%) Seal on paigutatud raku organellid Ülesanded: · Ainete transport raku sees · Varuainete süntees · Tagab raku siserõhku Endoplasmaatiline retiikulum e. tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees Ribosoome leidub tsütoplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus. Golgi kompleks: (kompaktsem;põiekesed ümber) Ülesanded: · toimub valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. Lüsosoomid ... ensüüme sisaldavad organellid. 1. primaarsed ( sisaldavad mitteaktiivses olekus) 2. sekundaarsed ( sisaldavad aktiivses olekus) Ülesanded:
lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine.
kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis. Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid: Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagunemine Rakusisene seedimine
· Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Raku sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele Rakuorganellid · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline) · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine · Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega · Karedapinnalisel võrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid-ribosoomid · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes · Ribosoomides toimub valkude süntees · Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks · Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid(sünteesitakse nendele vajalikke valke) · Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga
Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik - rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid - Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks - koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine.
reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt: a) hapniku, b) süsihappegaas, c) püroviinamarjahapet, d) piimhapet · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) Golgi kompleksis, c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul, d) mitokondrites. · Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32, b) 34, c) 36, d) 38. · Süsihappegaas seotakse: a) anaeroobsel glükolüüsil, b) tsitraaditsükli reaktsioonides, c) vee fotooksüdatsioonil, d) Calvini tsükli reaktsioonides. · Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on:
10.) Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid, milles sünteesitakse valke. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik on ilma ribosoomideta ja seal sünteesitakse rasvu ja süsivesikuid. 11.) Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. 12
Membraani koostises olevad transportvalgud on ka aktiivse transpordis, läbi valgu käivad kindlald ühendid. Retseptorvalk osaleb raku infovahetuses väliskeskkonnaga 3.5 Rakuorganellid Raku tsütoplasmat läbib sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Membraani ,,karedus" tuleb sellel paiknevatest arvukatest ribosoomidest, neis toimib valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik. Lüsosoomid ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid
Matthias Schleiden-avastas taimkudede rakulise ehituse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas:1)vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ül on liikumine 2)epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval.Lüsosoomi 3 isel tunnust: sisaldavad ensüüme, eristatakse primaarseid ja sekundaarseid, funktsioneerivad organismi nälgimisel. Päristuumse raku tsütoplasmast läbib tsütoplasmavõrgustik.3.lause: Karedapinnalisel..4.lause: ribosoomides toimub valkude süntees. 5.lause:varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees. X-valk, Y-fosfolipiidid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ül on veel:1)raku kaitsmine kahjulike mõjudest2)rakkude sidumine omavahel. 8ül: Hapnik ja süsihappegaas saavad rakumembraane läbida vaid vees lahustunult. See toimub nii et: Kuna alati vees lahustunult, siis selletõttu on kopsu pind alati niiske ning hingamisega kaasneb veekadu.
erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavlt väliskeskonna muutustele. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Ka on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevaid valke sünteesivad ribosoomid. Tänu neile näibki membraanistik karedana. Siledapinnalisel võrgustikul paikenvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline ja mülemad osad koosnevad ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks.
2.Oska kirjeldada nende organellide ehitust: mitokonder, plastiidid, tsütoplasmavõrgustik. o Mitokonder- iga mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. o Plastiidid- taimedele omased 4...6 µm suurused organellid o Tsütoplasmavõrgustik- eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, mille tõttu näibki vastav membraanistik karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. 3.Oska võrrelda hetero/autotroofe, aeroobset/anaeroobset glükoosi lagundamist, fotosünteesi ja raku hingamist.Tuua näiteid. HETERO- JA AEROOBNE JA FOTOSÜNTEES
Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D) Valgelible – LÜMFOTSÜÜT, tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses 7.Rakuorganellide ehitus, ülesanded. Oska joonistada. Ribosoom – valkude süntees. Puudub membraan, sinine kera Mitokonder – rakkude varustamine energiaga. Viinerilaadsed asjad, topeltmembraan, seest torujas Tsütoplasmavõrgustik – Karedapinnalisel: valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnalisel: süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport Golgi kompleks – võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani moodustamises Lüsosoomid – ühekihilised põiekesed. Kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude
· Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt: a) hapniku, b) süsihappegaas, c) püroviinamarjahapet, d) piimhapet · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) Golgi kompleksis, c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul, d) mitokondrites. · Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32, b) 34, c) 36, d) 38. · Süsihappegaas seotakse: a) anaeroobsel glükolüüsil, b) tsitraaditsükli reaktsioonides, c) vee fotooksüdatsioonil, d) Calvini tsükli reaktsioonides.
Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid Kunagi olid mitokondrid iseseisvad bakterid, seda tõestavad: Membraan Rõngas DNA olemasolu Ribosoomide sarnane ehitus Pooldumisvõime Ribosoomid Organellid, kus toimub valgusüntees. Pisimad organellid rakus, mis asuvad vabalt tsütoplasmas või karedapinnalisel enoplastilisel retiikulumil. Ribosoomides toimub valgu süntees aminohapetest. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel
8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi b) tärklise c) lipiidide d) valkude oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: a) hapniku b) süsihappegaasi c) püroviinamarihapet d) piimhapet 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas b) Golgi kompleksis c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul d) mitokondrites 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) Püroviinamarihape b) äädikhape c) piimhape d) hapnik 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32 b) 34 c) 36 d) 38 14. Süsihappegaas seotakse: a) anaeroobse glükolüüsil b) tsitraaditsükli reaktsioonides c) vee fotooksüdatsioonil d) Calvini tsükli reaktsioonides 15
10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll. Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid, milles sünteesitakse valke. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik on ilma ribosoomideta ja seal sünteesitakse rasvu ja süsivesikuid. 10 Golgi kompleks Golgi kompleks koosneb lamedatest üksteise kohal asetsevatest kotikestest ja põiekestest. Golgi kompleks on ühendatud kanalikeste abil tsütoplasmavõrgustikuga. Sealt satuvad ained Golgi kompleksi.
Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 3.5 Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab kanalite ja tisternikeste süsteem. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse sileda ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalisel paikevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide süntseesist. Iga ribosoom on kaheosaline, koosnedes ribosoomiRNast ja valgu molekulidest. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees.
Nende valkude abil muutub raku talitus vastavalt välismõjutustele. Rakuorganellid Lisaks transpordile on raku tsütoplasmavõrgustik seotud mitmete ainevahtusprotsessidega. Missuguste omadustega on tsütoplasmavõrgustik? Eristatakse siledapinnalist- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustiku membraanil asuvad ensüümid, mis sünteesivad lipiide ja sahhariide. (mille tulemusena moodustunud aine liiguvad mööda võrgustikku rakuosadesse. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid, mis sünteesivad valke. Milline on ribosoomide ehitus ja ülesanne? Iga ribosoom koosneb kahest osast ja iga osa koosneb rRNAst ja valgu molekulist. (suurus 18-23 nm). Ühes rakus neid tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses, kust liiguvad läbi membraani pooride tsütoplasmasse ja kinnituvad seal tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomid sünteesivad valke. (valke sünteesitakse ainult ribosoomides)
energiat. Kuna suured makromolekulid ei pääse läbi rakumembraani, tänu tänu fagotsütoosile on see võimalik. Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevaste tuumakestes ja seal toimub ka valgusüntees. Polüsoomid on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine. Mitokondrite ülesanne on rakku energiaga varustada (seal toimuvad hingamisahela protsessid).
Sellega täidavad nad kaitsefunktsiooni. 8. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see siise ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetus põiekeses raku tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. lk 61 1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valkesünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. 2. Ribosoomides tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub valkude süntees. 3. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. 5. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid
elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Viimased muudavadki membraanid mikroskoobis nähtavalt karedaks. Seal toimub rakule omaste valkude (kaasaarvatud valguliste ensüümide) süntees. Siledapinnalisel tsütoplamavõrgustikul ribosoome ei ole. See osaleb lipiidide (näiteks taimsete rasvade, eeterlike õlide ja vaikude) moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.
keemilisi reaktsioone 3.5 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega ° Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku > karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad oganellid ribosoomid. > siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline ° Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest ° Ühes rakus ulatub arv tuhandeteni ° Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.
e) pigmendid f) lipiidid Tsütoplasma ülesanded 1. Seob raku tervikuks 2. On ainevahetuskeskkonnaks 3. On varuainete talletumiskoht 4. On jääkide kogumiskoht 5. On pidevas ringliikumises, mis võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurenemist. Ribosoomid On molekulkompleksid, mis koosnevad kahest eristusüksusest, nad sisaldavad ribosoomi RNA ja valkude molekule. Esinevad mitokondrites, kloroplastides ja seotud kujul tsütoplasmas (tsütoskletil ja karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul). Põhiülesanne valkude sünteesi tagamine polüsoomsel kujul. Taime, looma ja seeneraku võrdlus Ehituslikult Tunnus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Keharakkudel puudub, Esineb (koosneb Esineb (koosneb munarakkudel esineb Rakukest tseluloosist,
Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. · Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, satub tsütoplasmasse. RAKUORGANELLID · Päristuumsete raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. · Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku · Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. · Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. · Ribosoomid kaheosalised, koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks.
seejärel mitmesuguseid rakusiseseid keem. reaktsioone. 1.5. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisterinikeste süsteem, mis moodust. tsütoplastavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete ainevahetuslike protsessidega. MISSUGUSTE OMADUSTEDA ON TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK? Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paikn. valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesis selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE? Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub ribosoomide arv tuhandeteni.
Eukarüootsetes rakkudes on sisemine membraanisüsteemi võrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum. Ribosoomidega seotud endoplasmaatiline retiikulum (ER) nimetatakse ka karedapinnaliseks, mitteseotut aga siledapinnaliseks endoplamaatiliseks retiikulumiks. Siledapinnalisel toimub lipiidide, fosfolipiidide ja asteroidide süntees, karbohüdraatite metabolism, Ca-ioonide kontsentratsiooni regulatsioon ning mürkide ja ravimite detoksikatsioon. Karedapinnalisel toimub kõikide sekretoorsete ning membraaniseoseliste valkude süntees ja esmane pakkimine õigesse konfirmatsiooni ning posttranslatsiooniline modifitseerimine (glükolüüsimine). ER-is töödeldud valgud viiakse edasi järgmisesse ossa, milleks on Golgi kompleks. Golgi kompleksis toimub valkude valkude täiendav glükolüüsimine, samuti fosfaat- ja sulfaatgruppide liitmine. Golgi kompleks sisaldab põiekesi ja kotikesi, kus eristatakse kolme osa: cis,- kesk- ja
RAS-valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinasse signaalikaskaadi, mis omakorda viib MAP kinaasi aktivatsioonini. MAP-kinaaside rada MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke, seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. Sekretoorne rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Tim valgud - sisemembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud Tom valgud välismembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud. PROKARÜOOTSED POLÜMERAASID üks RNA polümeraas
transport toimub heterokromatiinilt 22. Raku diameetrile 40 µm vastab b ja c mõlemad on õiged 23. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasm retiikulum 24. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 25. Kõik järgnev kehtib prokarüootide kohta, välja arvatud tähtsaimad fotosünteesijad 26. Kui karedapinnalisel ER-il sünteesitud valgul, mis on liikunud Golgi kompleksi, puudub järjestus seostumiseks klatriini, COPI ja COPII kesta valkudaega, siis milline on kõige tõenäolisem selle valgu lokalisatsiooni piirkond? Rakuväline ruum 27. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on Gangliosiidide lagunemise puudumine 28. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 29. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? Peroksüsoom 30
Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilistena, valgud aga hajusalt kas nende peal või vahel. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees
Fagosütoosivõimelised loomarakud-aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sinna, liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse.(järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid ja lagundavad fagotsüteeritud aine-abööbi toitumine) Rakuorganellid- Tsütoplasmavõrgustik-mööda selle kanlikesi toimub ainete rakusisene liikumine ja on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb karedapinnaliseks ja siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Karedapinnalisel asuvad ribosoomid mis sünteesivad valke. Siledapinnalisel võrgustikul asuvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid- Ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgumolekulides. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas-tuumakestes Ribosoomis toimub valkude süntees. (polüsoom-mRNA-ga seotud ribosoom) Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome.
Kromatiim asub niitidena Tuumakeses sünteesitakse rRNA- karüoplasmas. Tuumamembraan on tihedalt d ja kromosoome. Enamasti 1 ühendatud tsütoplasmavõrgustikuga. tuum. Erandina 2 või mitu. Tuumakesed, piirkonnad kus kromosioomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma- Sileda ja karedapinnaline. Läbib raku Karedapinnalisel ribosoomid. võrgustik tsütoplasmat. Siledapinnalisel ansüümid, mis võtavad osa lipiiidide ja sahhariidide sünteesist. Tsütoplasma Poolvedel aine, mis liidab kõik organellid üheks Pidevas liikumises ja seob ühtseks tervikuks. Veest (60%-90%). Lahustunud tervikuks.
3. Membraan kindlustab osakeste haaramise rakki sissesopistumisega tsütoos: a) fagotsütoos tahke, b) pinotsütoos vedelik (nt õlitilk) 4. Membraan tekitab elektriimpulsse (nt närvides) 5. membraani vahendusel seostuvad rakud kudedeks. Raku sisemembraanistik Koosneb: 1. tuumaümbris 2. tsütoplasmavõrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lüsosoomid Tsütoplasmavõrgustik Karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid. Siledal ei ole. Karedapinnalisel toimub valkude süntees, transport ja säilitamine. Sile tsütoplasmavõrgustik sünteesitakse lipiide, polüsahhariide, hormoone. Lihasrakkudes säilitiatakse siledas tsütoplasmavõrgustikus kaltsiumi, maksarakkudes kehavõõraste ühendite lagundamine, sünteesitud ainete transport ja hoidistamine. Golgi kompleks Tsütoplasmavõrgustikel sünteesitud ühendite kogumine, sorteerimine, ümbersünteesimine, pakendamine membraanstruktuuridesse
3. kahekordse membraaniga organellid puuduvad 3. mitokondrid, plastiidid esinevad 4. sisemembraanistik puudub 4. sisemembraanistik hästi eristunud ( tuumamembraanid, sileda- ja karedapinnaline ts võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) 5. ribosoomid on väikesed, vabalt tsütoplasmas 5. ribosoomid suuremad, karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul 6. viburitel puudub korrapärane ehitus 6. viburitel on korrapärane siseehitus 7. raku diameeter ~0,5-5 µm 7. keskmine diameeter ~20-40 µm 8. bakterirakud 8. ainuraksed, seene- taime- ja loomarakud 9. tsütoplasma liikumatu 9. tsütoplasma on ringliikumises 10. kiire paljunemine ja kasv 10
geenide sisse põhjustab teatud hemofiilia vormi. SINE-d on lühikesed DNA järjestused (100-500bp) mis on pöördtranskribeeritud RNA polümeraas III vahendusel tekkinud tRNA, 5S rRNA-lt. Kõige levinumad SINE-d on nn Alu elemendid. Inimese genoomis on neid umbes miljon koopiat ja nad moodustavad 11% genoomist. Ei kodeeri funktsionaalseid molekule. On signaali äratundva partikli (SRP) koostisesse kuuluva RNA pöördtranskriptid. (SRP osaleb sekreteeritavate valkude sünteesil karedapinnalisel ER-il) Transposoonide tähtsus On mutageenid, st tekitavad mutatsioone, sest · sisenemine geeni võib selle muuta inaktiivseks/aktiivseks · transposooni eemaldumise piirkonda jäänud lõhe võib tekitada mutatsiooni ka selles geenis 4 LINE ja SINE tekkelised geneetilised haigused on teatud hemofiilia vormid, Duchenne lihasdüstroofia, porfüüria (heemi sünteesi defektid) jt.
realiseerumiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi: 2 tüüpi: - võivad olla järjestikused 24 - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale Organell-spetsiifilised signaaljärjestused 14. Sekretoorne rada, eksotsütoos ja endotsütoos · Valkude süntees toimub karedapinnalisel ER-l, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool- sekretoorne rada- lüsosomaalsed valgud, Golgi valgud, integraalsed, membraansed ja sekreteeritavad valgud · Ülejäänud valgud sünteesitakse vabadel, tsütosoolsetel ribosoomidel- jäävadki sinna, kui ei sisalda signaaljärjestusi (mitokondriaalne, peroksüsomaalsed, tuumavalgud
valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. Funktsioon: lipiidide süntees, biosünteesitud ühendite suunamine nende lõplikku paikka. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest.
Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. Siledapinnaline ER Kui ERile ei ole seotud ribosoome, nimetatakse seda siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Siledapinnaline ER on lihasrakkudes spetsialiseerunud sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. Tsütoplasmavõrgustikul on rakus palju erinevaid ülesandeid. Olulisemateks funktsioonideks on lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine. Sileda- ja karedapinnalisel ERil on rakus täita erinevad rollid. Karedapinnaline ER (rER), mis on seotud ribosoomidega, osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. rERi on rakkudes hulgaliselt, kuna translatsioon (valgusüntees) on organismi seisukohalt äärmiselt oluline protsess. Näiteks on rERi palju plasmarakkudes, mis toodavad antikehi.
mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. MLB 6001 Üldbioloogia 14 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Lisaks transpordile on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. On olemas sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikestesüsteemi erinevatesse rakuosadesse. Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt
pärilikkusainest ja valkudest. 2. Bakterid paljunevad pooldudes. Viirustel puudub iseseisev võime paljuneda. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakku. 3.11. A viidata lehtedele või vartele, B porgandi juurele, C kartuli mugulale. 3.12. Mõlemad on päristuumsed rakud. Taimerakk sisaldab kloroplaste, seenerakk mitte. 3.13. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 3.14. Organism on pärmseen. Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamisel ja alkoholitööstuses veini tootmisel. 65 3.15
annaabi.ee 
