Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms. Kaudkulud (halduskulud) üürid, küte, tee hooldus, koristus mis vaja teha, et ettevõtte toimiks
samuti ka võimalik raha pakkumise maht ja raha laenajate soov saada raha kasutamise eest tasu. 25. Rahakapitali paigutamisel peaks kapitali omaniku poolt nõutav tulumäär olema kõrgem pankade pakutavast keskmisest hoiustamisprotsendist. (sest pangas hoiustamine on üks riskivabamaid rahapaigutusviise, kuid ei pruugi rahuldada investori tulusoove, muud alternatiivid on ilmselt riskantsemad ja selle riski peaks kompenseerima kõrgem tulumäär). 26. Laenuhinna muutumine kapitaliturul kõrgemaks pärsib tarbimist (kui intressimäär kasvab, muutub raha laenamine kulukamaks), kuid hoiusemäära alandamine vähendab raha kasutamise edasilükkamist. (kui hoiusemäära alanemine sunnib raha kasutama teistes tulutoovamates projektides, mitte aga säästma) 27. Milline võiks olla rahakapitali hind kui 10 000 krooni laenatakse üheks aastaks ja raha omanikule makstakse raha koos intressidega tagasi 12 000 krooni? 20%. 28
2. Turu ausus · Usaldatav valitsemine · Efektiivne kordasaatmine 3. Toodete ja teenuste lai valik · Likviidne järelturg · Maksuneutraalsus · Innovatiivne teadus 4. Investorikaitse · Rahanduslik kirjaoskus · Efektiivne avalikustamine (Creating...2008) Riigi roll on luua efektiivne reeglistik, mis toetab kapitalituru arengut. Kogu reeglistik peab toetama õiglast, efektiivset ja läbipaistvat tegutsemist kapitaliturul ja samal ajal ka kaitsma investoreid. Soomes toimus 90ndatel aastatel väga dünaamiline kapitali liikumise liberaliseerimisprotsess. Veel 90ndate algul oli Soome kapitali liikumise suhtes üsnagi suletud riik investeeringuid Soomest väljapoole teha või investeeritud kasumit välja viia oli keeruline. 90ndate algul koos senise suurturu Nõukogude Liidu varisemisega alanud majanduslangus oli Soomele raske ja murrangulisel hetkel majanduspilti
pidevalt kättesaadavaks ehk likviidseks. Kui esmasel turul tuleb oodata pikaajaliselt, et kätte saada ettevõtte võlakirjas ettenähtud summa. Järelturg võimaldab neil muuta väärtpaberi sularahaks igal ajahetkel kui neil tekib vajadus sularaha järele. Väärtpaberiturud liigitatakse kokkuleppeliselt maksetähtaegadest sõltuvalt kahte gruppi: rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse võlakirjadega, mille maksetähtaeg on alla aasta. Kapitaliturul kaubeldakse võlairjade ja aktsiatega, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Rahaturul toimub väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitega kauplemine. Kõige levinum on riigikassa võlatähed, mida annab välja valitsus, et finantseerida oma lühiajalisi väljaminekuid. Neid võlatähti peetakse väga väikese riskiga võlakirjadeks, kuna neil on riigi garantii, s.t. riik kohustub need teatud tähtajal kindlasti tagasi ostma. Kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4
on kaupade müük, turustamine, turundus, kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, laondamine, finantseerimine, arvestus); Majandusüksus, milles toimub tulemitegurite kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste kombinatsiooni oma ostjatele; 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte mudel (3) Majandusüksus, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul; Ettevõte, kus ringleb kolm voogu: raha, kaup ja info. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte mudel • (Vahlens GroBes Wirtschafts-Lexikon 1987: 776) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte printsiibid
vahel.Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud. Juhtidel tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega. Nende eesmärkide taotlemine viib muudel võrdsetel tingimustel madalamate kasumiteni (X-ebaefektiivsus, esinduskulu)Omandisurrogaadid -Kapitalituru surve sunnib juhte tegutsema omanike huvides. Vastasel korral langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku poolt koos juhtide vahetamisega. *Konkurents kaubaturgudel toob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. *Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida Õigusnormid majanduslikult -*on omakasu järgivale indiviidile (homo oeconomicus !) sihifunktsiooni
pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused:
väitis, et retsessioon on nähtavasti suuremas osas riigis (USA), 27 UDS osariiki on tema andmete tehnilises retsessioonis ja veel 14 on sellele küllaltki lähedal. Paulsoni plaan (Paulson plan) 18. septembril 2008 teatas USA rahandusminister Henry Paulson, et tema koos USA Föderaalse Reservi Süsteemi ja Kongressi esindajatega töötab plaani kallal, mis on suunatud süsteemsete riskide küsimuse lahendamisele USA kapitaliturul ning probleemsete aktivatega. Plaan näeb ette riiklike korporatsioonide loomist, mis ostab pankadelt ära probleemsed aktivad. Paulsoni järgi tuli korporatsioonidele eraldada 700 mld USD. Korpotatsioonid moodustatakse korporatsiooni Resolution Trust Corporation (RTC) eeskujul, mida kasutati 1980ndate lõpus halbade laenude likvideerimiseks. 29. septembril 2008 lükkas USA Senat Paulsoni plaani tagasi, kuid see võeti vastu 1. Oktoobril. 3
3.2. FINANTSTURG JA SELLE LIIGID Finantsturuks nimetatakse turuvormi, mille kaudu liigub ajutiselt suuremate tuludega ettevõtte raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks. Väärtpaberite kustutusaja järgi jagatakse finantsturud raha- ja kapitaliturgudeks. Rahaturuks on intuitsioon, kus kaubeldakse krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühijaliselt (kuni 1 aasta) väljaantud laenuinstrumentidega. Kapitaliturul liiguvad väärtpaberid, mille kustutusaeg on üle ühe aasta, see on ka põhjuseks miks kasutatakse neid likviidsuse juhtimiseks. Kolmas liigitus on finantsturgude jagamine esmas- ja järelturuks elutsükli järgi. Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile. Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul
kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga. Finantsturg on paik, kus toimub finantseerimise eesmärkidel kasutatava rahaliste vahendite liikumine. Finantsturud jagunevad kaheks: 1. rahaturuks 2. kapitalituruks Peamiselt eristab raha- ja kapitaliturgu teineteisest neil müüdavate väärtpaberite tähtaeg. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille emiteeria on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta. Vahendajat, kelle abi ettevõte finantsturul tegutsedes kasutab, nimetatakse finantsvahendajaks. 1.2. Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded ja eesmärgid Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanneteks on: 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvelt;
puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et
Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest. Nende finantsinstrumentide likviidsuse tase on tavaline.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 1.3. Kapitaliturg Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs). Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud. Kapitaliturg jaguneb kaheks: a) Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid. b) Järelturg (sekundaarturg), kus neid emiteeritud väärtpabereid edasi müüakse.
Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab
Kaubandusettevõtte mudel (joonis 4 slaidil) illustreerib sellist · iseseisvat institutsiooni, kelle põhitegevus on kaupade müük laiemas mõttes (sisseost, laondamine, müük), kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (finantseerimine, arvestus); · majandusüksust, milles toimub tulemitegurite kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste kombi- natsiooni oma ostjatele; · majandusüksust, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul; · ettevõtet, kus ringleb kolm voogu: raha, kaup ja info. Autori arvates tekitab mõningaid küsitavusi turgude ja tulemitegurite eraldi paigutus, samuti ostu- ja müügiturgude koht mudelis. Kaubandusettevõtte tulemiteguriteks ei ole ainult ruum, kaup ja personal. Need on elementaartegurid, mille kõrval on oluline ka dispositiivne tegur. . 4. Kaubandusettevõtte turusidemed ja väliskeskkond
4.Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses. Finantsvahendajate liigitus. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel
tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. 35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. 36. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBIT. Või: Maksude, intresside ja kulumi eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. 37
c. majandustehingud kajastatakse siis, kui tehingu eest laekus või tasuti raha d. tegemist on arvestusprintsiibiga, mille puhul tasutakse ainult sularahas Question 45 (1 point) Aktsiakapital kajastab a. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate turuväärtust b. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate nominaalväärtust c. ettevõtte enda poolt ostetud ja tema valduses olevaid aktsiaid d. ettevõtte jääkväärtust Question 46 (1 point) Kapitaliturul kaubeldakse a. kinnisvaraga b. vallasvaraga c. kapitaliga s.h. kulla ja teemantidega d. väärtpaberitega Question 47 (1 point) Kaupade sisse- või väljaveo litsentsiks nimetatakse a. kauba sisse- või väljaveo mahulisi piiranguid b. tarnelepingus fikseeritavaid maksetingimusi c. kauba sisse- või väljaveo luba d. riigipoolset eksporditoetust Question 48 (1 point) Välismajanduses nimetatakse boniteedi riskiks a. kauba riknemisega seotud riske b
ka nõudluse-pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim
Krediidireiting2. Reiting on reitingusümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused. Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte
· Kaubandusettevõtte mudelid: · iseseisev institutsioon, kelle põhitegevus on kaupade müük (Gabler Wirtschafts- Lexikon, 1988), kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, ladustamine, finantseerimine, arvestus); · majandusüksus, milles toimub tulemitegurite kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste kombinatsiooni oma ostjatele; · majandusüksus, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul; · ettevõte, kus ringleb kolm voogu: raha, kaup ja info. Tulemitegurite õige kombinatsiooni leidmiseks tuleb läbi viia turuuuringuid, koguda infot konkurentide vaatlusest ja ettevõtete võrdlustest. Personali osas tuleb teada saada: Kui palju personali on vaja? Kui kallis tohib personal olla? Millised nõudmised personalile esitada (nt kvalifikatsiooni osas)? Ruumi osas on olulised küsimused järgmised: Kui suur peab olema optimaalne pind?
eristab, 3. Vähemusgrupi liikmed kannavad sarnast grupi eneseteadlikkust, 4. Üldiselt ei ole vähemusgruppi kuulumine vabatahtlik, see kuuluvus omistatakse inimestele, sest inimesed sünnivad mingisse staatusesse, 5. Üldiselt abielluvad vähemusgrupi liikmed oma grupikaaslastega. Diskrimineerimise valdkonnad: Diskrimineerimine võib esineda väga erinevates valdkondades (Poverty and Discrimination in America): 1. Tööturul 2. Kapitaliturul (ärikapitaliga seotud diskrimineerimine); 3. Hariduses (hariduse omandamisel) 4. Tooteturul (kindlustusega seotud diskrimineerimine). 5. Sotsiaalkindlustuses ja sotsiaalpoliitikas Kõige suurema tähelepanu all on sooline diskrimineerimine, s.h. 1. Osalusmäär otsustamisel 2. Staatus ja palk tööturul 3. Tasustatud ja tasustamata tööde jagunemine Diskrimineerimine tööturul: Tööhõivega seotud diskrimineerimine - töölevõtmine, töölt vallandamine või
Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab seega mõjutada rahapakkumist reservimäära muutes. Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Kolmas võimalus on keskpangal kas osta või müüa raha- ja kapitaliturul väärtpabereid ehk sooritades avaturuoperatsioone. Kui keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid, siis rahapakkumine suureneb (kommertspankade rahareservid suurenevad), väärtpabereid müües rahapakkumine väheneb. Seega, kui keskpank soovib näiteks pidurdada liiga kiiret inflatsioonitempot, tuleks kogunõudlust vähendada. Keskpank saab seda teha rahapakkumist vähendades (millega kaasneb ka intressimäärade tõus)
kulutustega maa turuväärtus Nõudmine soetamiseks (investorite poolne ostmine) Joonis 1. Kinnisvarasüsteem: pinnaturu, varaturu ja arendustööstuse omavaheline seos (Geltner et al. 2000: 25) Üheks eelduseks kinnisvaraturu analüüsimisel on asjaolu, et kinnisvara hinnad kujunevad kapitaliturul, kus kinnisvara finantseerijateks on investorid, seevastu rendi- ja vakantsimäärad kujunevad pinnaturul, kus nõudluse tekitajateks on kinnisvara kasutajad. Kuna nii kapitali- kui renditurg on omavahel tihedalt seotud, on oluline kinnisvaraturu analüüsimisel selgitada mõlemate tegurite mõju. Pinnaturu ja varaturu eristamiseks eeldatakse, et varaturul tegutsevad investorid, kes omavad kinnisvara välja üürimise eesmärgil ning ei kasuta kinnisvara oma tarbeks (DiPasquale, Wheaton 1992:
annaabi.ee 
