külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Helistan kiirabile Panen inimese tekile lamama ( pea kõrgemal) [ Juhul kui ta on juba autost väljas] Rahustan isikut ning samal ajal kontrollin kannatanu keha. Juhul, kui kannatanu alakõhul on haav, siis katan haava. Kui kõht on kõva võib kahtlustada sisemist verejooksu Hoian kannatanut ärkvel ning kontrollin elutähtsaid funktsioone (pulss, hingamine). Juhul kui isik kaotab teadvuse kasutan ma elustamisvõtteid. 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist. Tegutsen järgmiselt: Juhul kui neiu kaela ümber on näiteks sall siis eemaldan selle. Lasen kutsuda kiirabi
(kõige kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus). Kannatanu seisundi hindamine Kannatanu seisundi hindamisel on kõige kiiremini vaja välja selgitada elustamisvajadus , st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta süda töötab. 4. Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist? Teadvuse uurimine Kui inimene on kaotanud teadvuse või näib elutu, selgita välja, kas teda saab äratada või mitte. Uuri kannatanut järgmiselt. • Kõneta kannatanut valjult. Kui ta vastab küsimustele, siis on ta teadvusel. • Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest. Kui ta vastab üksikute sõnadega või ebamäärase häälitsusega, esineb teadvuse häire. • Kui ta ei reageeri üldse ärritajale, on ta teadvuseta 5. Kuidas uuritakse hingamist? Hingamise uurimine • Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. • Kuula, kas ta hingab. •
meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada..................................................................................3 Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi kahte põhirühma:................................................3 Elustamine...............................................................................................................................3 muu vältimatu abi....................................................................................................................3
meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada..................................................................................3 Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi kahte põhirühma:................................................3 Elustamine...............................................................................................................................3 muu vältimatu abi....................................................................................................................3
SOKI ESMAABI SOKI OHT TEKIB ELEKTRIÕNNETUSEL, KUI VOOLU TUGEVUS ÜLETAB 50mA SOKI TUNNUSED ON JÄRGMISED: · KIIRE JA NÕRK PULSS · KAHVATU JA KÜLMHIGINE NAHK · SAGE HINGAMINE · RAHUTUS, HILJEM MEELTESEGADUS · JANU JA IIVELDUS · TEADVUSEKADU ILMA ESMAABITA KAOTAB SOKIS INIMENE VÕGA KIIRESTI TEADVUSE · PANE KANNATANU LAMAMA JA TÕSTA JALAD 25-30 KÕRGEMALE · PEATA VÄLINE VEREJOOKS · VÄLDI VALU PÕHJUSTAMIST · KAITSE KANNATANUT KÜLMA EEST · ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA · RAHUSTA KANNATANUT · ÄRA JÄTA KANNATANUT ÜKSINDA · HELLISTA NUMBRIL 112 JA KUTSU ABI Kasutatud materjal : Koostatud: http://www.tenteam.ee/sisukorrad/Elektri_esma.pdf http://www.redcross.ee/pdf/EA_voldik.pdf http://www.energia.ee/index.php?id=194 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/2.htm http://www.rkelu.ee/ "Eesmaabi käsiraamat", Pegasus OÜ, Tallinn 2006, lk 18-19 Oska anda esmaabi, sest sellest võib sõltuda inimese elu!
112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas Aseta vigastatud kohale külma, näiteks rätik mis on vee all külmaks tehtud või mõni side. Silmatrauma korral seo kinnitav side ümber pea, aga siduda tuleb mõlemad silmad ja see järel vii kannatanu silmaarsti juurde. 4.Randmevigastus Turse vähendamiseks aseta vigastatud kohale külma. Külmakoti asemel võib näiteks kasutada rätikusse mässitud jäätükke ning kätt tuleb hoida püstiasendis. Tõsisema
Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist? (Õhu liikumist võib tunda ka oma käeseljaga). Kontrolli pulssi unearterilt. Kui patsient hingab ja pulss on tunda, siis keera patsient küljele, aga nii et pea jääks ka küljeli olekus kuklasse. Kuidas asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse? *Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest. *Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla. *Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse. *Painuta kannatanu pea tahapoole, aseta pealmine käsi põse alla alalõua toetamiseks! Kontrolli hingamise ja pulsi olemasolu pidevalt, kutsu kiirabi
tervisekahjustustest või koguni surmast. Võimalikud ebameeldivused kiirabi ja politseiga on väga palju lihtsamad taluda, kui elu teadmisega, et inimene suri sinu tegevusetuse tõttu. 2. Kontrolli teadvusel olekut kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! 3. Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. 4. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. 5. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. 6. Eemalda kannatanult riideid sedavõrd, et need ei takistaks hingamist. 7. Ära jäta kannatanut üksi. 8. Jälgi, kas kannatanul tekib krampe. 9. Kogu kokku võimalikud alkoholi või uimastite näidised, mis annaksid kiirabile ja politseile infot, mida inimene on tarvitanud. 10
peatada. Verejooksu peatamiseks tuleks siduda haav kinni, et veri ei lahmaks. Sidumiseks võib kasutada kas kannatanu enda riideesemeid tugevalt haavale surudes või esmaabisidemete olemas olu korral kasutada neid. Avarii puhul auto süttimise vältimiseks tuleks keera välja süüde.Võimalusel ühendada lahti aku juhe. Tõsta kannatanu autost välja ainult siis, kui ta elu on ohus (auto süttimise oht) või kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi. Kannatanut ei tohiks muidu tõsta ega tema asendit muuta, kuna tal võib olla ohtlikke luumurde ning tema liigutamisel võime me talle veel suuremt kahju põhjustada. Kannatanu tuleks katta soojalt, et vältida alajahtumist, selleks võib kasutada kas kas spetsiaalset esmaabitekki või katta ta mõne enda riideesemega. Paljud inmesed on läbinud esmaabikoolituse autokoolis ja mingil määral kah sõjaväes. Kuna see õppeprogrammis sees, eeldakse, et inimesele jääb õpitu meelde, kuid tegelikult ununeb
Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingamishäirega abivajale hingamise tagamine ka transpordi ajal. Teadvusel olevat hingamishäirega kannatanut transporditakse poolistuvas asendis. Teadvusetu kannatanu asetatakse alati küliliasendisse, seda ka transpordi ajaks. Kõhuvigastusega kannatanut transporditakse kas sellises asendis, millises abivajaja ise soovib olla või selili poolistuvas asendis, nii et jalad on põlvedest kõverdatud ja pea kergelt tõstetud. Lülisamba (selgroo) vigastuse korral tuleb selgroog enne transpordi alustamist hoolikalt püsivalt jäigalt toestada. Kaelaosa vigastuse kahtluse korral astatakse kaelalahas
Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu. Võimalusel aseta haava piirkonda külma. See vähendab verejooksu ja valu. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta patsient lamama nii, et ta jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud (sokiasend). Lastel võib kõrgemale tõsta ka käed. Saada kedagi kutsuma 112.
• Šoki ravi. • Kutsu 112. NB! Ära pane suurele põletusele midagi peale (õli, või, aaloe, salv, kreem) Elektriõnnetused Põhjused: • võõraste juhtmete katsumine • sõrmede pistikupesadesse panemine • välgu löök Tunnused: • Lihasevalu • Põletus • Teadvusekaotus • Kliiniline surm • šokk Tegutsemisjuhend: 9 • Veendu, et kannatanu pole vooluringis • Ära tekita enda näol uut kannatanut. • Lülita vool välja. • Teadvus, hingamine, pulss • Kui inimene on teadvusel, vii ta sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuumarabandus Tunnused: • Punetav, kuiv nahk. • Teadvuse hägunemine Võib olla eluohtlik! Tegutsemisjuhend: • Vii kannatanu kuumaallikast eemale. • Võta pealisriided seljast. • Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. 10
Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. määrusega nr. 82, mis paneb tööandjale järgmised kohustused: - Kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni; - Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brosüürid jm näitlikud materjalid); - Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. - Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
Kui shokk süveneb, väheneb aju verevarustus. Kannatanu on nõrk ja loid, vahel isegi rahutu, rabeleb sihitult. Shoki tunnused: 1. Kiire ja nõrk pulss. 2. Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled. 3. Külm higi. 4. Janu,. 5. Nõrkus ja rahutus. Sina toimid nii! Hoolitse, et kannatanu hingamisteed oleksid vabad, et ta hingaks kogu aeg. Peata suuremad verejooksud. Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse asjatundliku abi saamiseks. Kuid ka sina saad kannatanut palju aidata, shoki ennetamiseks lase tal puhata, kata soojalt ja ole ettevaatlik tema eest hoolitsedes. Puhkus. Aseta alati teadvuseta kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili, ettepoole kaldu, jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju verevarustus parem. See on sobiv asend juhul, kui kannatanu on teadvusel. Soojus. Hoolitse, et kannatanu ei külmetaks, kaitse niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest ettevaatlikult, nii et shokiseisund ei suureneks
vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe
ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengus eristatakse kolme staadiumi Agoonia Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused) Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused) Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril
· Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus SELGITA, KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde 5 · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu SELGITA, MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi SELGITA, KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine SELGITA, MIS SEISUNDIS ON KANNATANU · Teadvus, hingamine, pulss · Kas kannatanu on purjus SELGITA, MILLISED ON VIGASTUSED · Veri purskab, voolab · Jäse ebaloomulikus asendis · Haavad erinevates piirkondades OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. · ÄRA LÕPETA KÕNET ENNE, KUI OLED SELLEKS LOA SAANUD!
Õnnetus või äkkhaigestumine? • Avarii – mis konkreetselt on juhtunud. • Kukkus kõrgusest – umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale? • Jäi millegi vahele – mille vahele, kas on vabastatud. • Haav – millises piirkonnas, kuidas juhtus. Kus juhtus? • Täpne aadress • Telefoninumber • Kuidas pääseda kannatanu juurde. • Keegi kiirabile kindlasse punkti vastu. Millal juhtus?• Kas praegu või tükk aega tagasi. Kellega õnnetus juhtus? • Kas üks või mitu kannatanut. • Täiskasvanu – laps • Mees – naine. Mis seisundis on kannatanu? • Teadvus, hingamine, pulss • Kas kannatanu on purjus. NB! Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! Ajukolju trauma 4 Põhjused: Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus.
Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset küliliasendit Kasutatud kirjandus http://www.kajak.ee/content/view/59/79/ ,,Elupäästev esmaabi vigastuste korral" 2004.a TÄNAN KUULAMAST!
(jддkott) Kuum kohvi vхi tee Tunnused: Tegutsemise juhised: Kaks tдpikujulist Rahusta kannatanut haavakest Aseta kannatanu Hammustuskoht punetab, lamavasse asendisse valutab Hoia teda soojas ja Turse levib ulatuslikule liikumatuna piirkonnale Eemalda kannatanult
3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9. Elu vanglas on vangile palju hullem ja efektiivsem karistus kui surmanuhtlus. 10. Miks tappa inimesi, kes tapavad inimesi, et näidata, et tapmine on vale.
Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita
b) Alustada kaudse südamemassaziga ja selle järgi kunstliku hingamisega c) Alustada kunstliku hingamisega ja selle järgi kaudse südamemassaaziga d) Rakendada kompressioonid ülakõhule e) Esitada kutse häirekeskusele 4. Nimetage neli tähtsamat `soki tunnust a) teadvushäired b) nahanähud c) nõrk ja kiire pulss d) hingamishäired 5. Minestamisel tuleb kannatanut abistada järgmiselt a) Asetada istuvasse asendisse ja rahustada b) Asetada poolistuvusse asendisse ja vabastada rindkere pigistavatest riietest c) Asetada lamavasse asendisse ja tõsta jalad pea kõrgusele d) Asetada lamavasse asendisse ja anda juua 6. Raske hüpotermia algab kehatüvetemperatuurist a) < 36ºC b) < 34ºC c) < 32ºC d) < 30ºC 7. Kuumarabandust tuleb kahtlustada, kui kannatanul esineb
TEADVUSETA KANNATANU MIDA TEHA? Kontrolli kannatanu teadvust, rääkides temaga või õrnalt raputades. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ning tema pulss on tunda, pane lamama külili asendisse. Ava hingamisteed ÄRA tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma KUI KANNATANU EI HINGA Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga garanteeri avatud hingamisteed ja teosta suult-suule hingamist. Hingamisteede avamine: KÜLILIASEND Teadvuseta kannatanul vajub keel neelu, kui ta on selili asendis ja õhk ei pääse kopsudesse. Selle asendi eesmärgiks on hoida hingamisteed avatuna, võimaldada okse ja muude vedelike väljumist suust. KÜLILIASENDI
Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Esmaabi helista kiirabisse Kontrolli teadvusel olekut ,kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. Eemalda kannatanult riideid nii , et need ei takistaks hingamist. Ära jäta kannatanut üksi. Jälgi, kas kannatanul tekib krampe. Kogu kokku võimalikud alkoholi või uimastite näidised, mis annaksid kiirabile ja politseile infot, mida inimene on tarvitanud Kui inimene on teadvusel, uuri, mida ta on tarvitanud ning räägi temaga pidevalt, et ta ei
*raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C) nahk jahe ja kahvatu lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C) hingamine ja südametegevus aeglustunud *hüpotermiat soodustavad tegurid: alkohoolne joove ravimite üledoseerimine traumad põletused kõrge iga, vastsündinud kaasnevad haigused *süda kardab külma verd, seega ei tohi oma tegevusega veresooni laiendada (ei tohi kannatanut kloppida, hõõruda, ahju või radika lähedale paigutada), lihtsalt kinni katta termotekiga ja lasta rahulikult lamada, vähimgi liigne liigutus võib olla eluohtlik, kannatanu peab ise üles soojenema (kahjutu 1°/min.) KÜLMUMINE (tundlikkus puudub) 1. aste kahvatu valge nahk torkiv valu esmaabi: sooja vette ei tohi hõõruda, kloppida, lumega hõõruda (lõhub nahka) 2. aste külili – arstiabi PÕLETUS *jahutada põlenud pind mehhaaniliselt (u. 20 min.)
Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis)! Kutsu 112. Kinnise luumurru esmaabi Hoiduda liigsetest liigutustest.
alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 89/654/EMÜ «Ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale» (EÜT L 393; 30.12.1989) ja 89/391/EMÜ «Abinõudest töötervishoiu ja tööohutuse täiustamiseks tööl» (EÜT L 183; 29.06.1989) nõudeid määran: §1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes» (1) Tööandja kohustused 1) Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. 2) Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brozüürid jm näitlikud materjalid). 3) Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
kehaosa oleks südamest kõrgemal. • Pea ja kaelahaavade korral ei tõsteta pead ja õlgu kõrgemale. Võõrkeha hingamisteedes • Paljudel inimeste arvates peaks võõrkehast vabanemiseks koputama kannatanu seljale. • Antud juhul on see üks suurimaid vigasid, mida tehakse. Põletused • Põlevat inimest ei osata suunata pikali. • Põletushaavadelt hakatakse kinnisulanud riidetükke ära kiskuma. • Koheselt ei tohiks kindlasti kasutada salve. • Kannatanut ei panda poolistuvasse asendisse, kui tal on raske hingata. • Haav seotakse kinni liiga tugevalt. • Unustatakse üldse kinni siduda või külma veel alla panna. Kasutatud kirjandus • http://hoiatervist.delfi.ee/varia/kuidas-esmaabi- andes-vigu-valtida.d?id=57151998 • http://tthkkesmaabi.weebly.com/hingamise-kontro llimine-ja-hingamisteede-avamine.html • http:// www.estonian-warehouse.com/failid/37036037.pdf
südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis
maost organismi imbunud. Otse veeni tilgutatakse tekkinud happe vastu seda neutraliseerivat alust soodat. Metanooli lammutamiseks kasutatakse etanooli joogina või siis veeni tilgutades. Mürgiste ainete organismist välja viimiseks tehakse veel verepuhastust. Metanoolimürgitus on toimunud Eestiski. Täpsemalt 2001. aasta sügisel Pärnus. Eesti metanoolimürgituses oli ametlikult teada kokku 140 mürgitusjuhtu, millest 68 lõppesid surmaga. Haiglaravil viibis kokku 101 kannatanut. Kuna metanool on nii ohtlik siis arvan, et metanoolimürgituse vältimiseks olekski parem mitte juua tundmatuid vedelikke ja sealhulgas salaviina. Arvan, et neid probleeme ei tekiks nii palju, kui kõik inimesed kontrollivad, mida nad joovad ja targem oleks üldse mitte alkoholi tarbida.
- Teha lahas (nagu eelnevas) NB! Sääreluumurru korral pöid pöörata nö. väljapoole Reieluumurru lahas võib ulatuda kaenla alla Ülajäseme murru korral - panna kaela kolmnurkselt 3. Lülisambamurd: trepist kukkumine; sukeldumine madalasse vette; suvaline avarii; otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI
südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB
südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB
Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi. Luumurde jagatakse kaheks: kinnine luumurd (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) ja lahtine luumurd (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots). Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada ning helistage kiirabisse. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ei tohi kasutada lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru korral katke haav steriilse sidemega. Ei tohi haava siduda!
raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa (nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk edasi verega ei liiguks. q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda kandma või äärmisel juhul laskma tal aeglaselt kõndida. Haige liikudes kandub mürk vereringe kaudu kiiremini kehasse laiali. Maohammustuse järel tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet. Esmaabi v Ei tohi kasutada: zgutti, teha sisselõiget hammustuspiirkonda imeda haavast mürki, kõrvetada hammustuskohta, anda kannatanule alkohoolseid jooke. Eelmäe I. ,Sütt J. ,Maipuu L. ,Sarapuu S. , Starkopf J. (2006)
TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku. 2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3
4. Tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid. EA vahendid peavad olema kättesaadavad kogu tööaja jooksul ja nende asukoht peab 5. Jälgima, et töötaja saaks TTK valdkonnas väljaõppe ja juhendamise. olema selgelt ja nõuete kohaselt märgitud. Töökohas tuleb valida ruum, kus anda esmaabi ja hoida kannatanut arsti saabumiseni. EA kursuseid peab läbima iga 3 aasta tagant 16 tundi ettevõtte kulul. Samuti on ettevõttesse kohustuslik panna nähtavale kohale juhend ja TKKV õigused plakatid EA andmise ja viiside kohta. EA vahendite hulgas ei ole ravimeid. 1
mõjupiirkonnast kaugemale, näiteks viima ära ta maanteelt või kustutama põlevad riided. Keerulises olukorras nagu tulekahju, kinnikiilumine, plahvatus- ja varisemisohu korral läheb vaja erivarustust ning eriväljaõppega päästjate abi. ESMAABI Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada. Esmaabikursustelt saadakse teadmisi, oskusi ja julgust esmaabi anda. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi : 1. Vältimatu ehk elupäästev esmaabi: 1.1. elustamine 1.2. muu vältimatu esmaabi 2. Jätkuv esmaabi Vältimatut esmaabi tuleb hakata andma otsekohe. Tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe. Päästetakse kannatanu elu (siit ka nimetus elupäästev esmaabi) ja alles pärast seda kasutatakse muid esmaabivõtteid. ESMANE MEDITSIINILINE ABI
Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend · Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu
tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Kahtlustan, et see võiks olla ajuinfarkt ehk insult. Võib olla on peatrauma, puugihammastus. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Tegu võib olla epilepsiaga. ● Kaitsta kannatanut vigastuste eest o Võimalusel kergenda kukkumist o Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada! o Tee ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed). o Fikseeri kellaaeg, millal kramp algas ja millal lõppes o Võimalusel kaitse kannatanu pead, asetades pea alla midagi pehmet. Vabasta kaela ümbritsevad rõivad o Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus
· Vabasta kitsast kaelusest · Huuled muutuvad sinakaks · Pärast krambihoo lõppu taga vabad · Pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi hingamisteed, stabiilne küliliasend aeglustunud · Soojusta ja rahusta kannatanut · Kiire hingamine · Kannatanu on rahutu 8. Millised tunnused viitavad õhupuudusele? · Võivad tekkida teadvushäired Nimeta esmaabivõtted õhupuuduse korral Tunnused: 4. Mida peab helistaja teatama häirekeskusesse · Inimene pole pikali, on ettepoole kaldu (112) õnnetusjuhtumi korral?
Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb võtta pistik välja või juhe lahti tõmmata. Kui juhtme, pistikupesa või peakilbini ei ulatuta tuleb seista enesekaitseks mõnel kuival isoleermaterjalil ning kasutades mingit puust eset näiteks põrandaharja, tuleb lükata kannatanu jäsemed vooluallikast eemale või vooluallikas tõmmata kannatanust eemale. Kui puitesemega ei ole võimalik kontakti katkestada, tuleb painutada köis ümber kannatanu pahkluude või rindkere, hoides kannatanut puutumast ja tõmmates teda vooluallikast eemale. Äärmise vajaduse korral tuleb tirida kannatanu vabaks ükskõik millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla. 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Põletus võib tekkida siis, kui elekter läbistab keha. Kahjustus on nähtav kehal elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohtades. Kuid esineda võib ka sisemine kahjustusteekond.
-Tugev sümpatikotoonia -Tahhükardia -Lihasvärinad (Elonen:2008) Keskmine hüpotermia (30-32 C) -Organismi elutegevus aeglustub. -Lihasvärin lõppeb. -Ataksia -Segasus -Teadvusetus -Spontaansed supraventrikulaarsed rütmihäired (Elonen:2008) Esmaabi kerge ja mõõduka hüpotermia korral 1. Vii kannatanu toasooja ruumi. 2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4. Taga kannatanule rahu, ära luba tal liikuda. 5. Anna kannatanule juua sooja jooki, soovita tal juua aeglaselt. 6. Ära luba kerge hüpotermiaga kannatanul pärast ülessoojendamist minna uuesti külma kätte. 7. Vii mõõduka hüpotermiaga kannatanu haiglasse. (Kutsar:1998) Säästev
- Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. - Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). 3. Lülisambamurd: Võib tekkida trepist kukkumisel; sukeldumisel madalasse vette; suvalisel avariil; otsasõitudel; kukkumisel kõrgusest; tugeval löögil selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastamisel lülisamba piirkonnas. NB! Kõikidel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. Tunnused: - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... NB! Kiirbi soovitus mitteasjatundjatele - MITTE LIIGUTADA!!! Soovitused spetsialisteidele: - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest )
*kasv summade osas > summade kasv *toimus festivali raames > toimus festivali ajal, festivalil *humanitaarabi korras saadud > humanitaarabiga, humanitaarabi kaudu, humanitaarabi teel saadud *fraktsiooni poolt esitati > fraktsioon esitas Stampsõnad antud, nimetatud, praktiliselt, reeglina, rida *Antud > see liiklusõnnetus oli … *Praktiliselt > tegelikult, õigupoolest ta ei tundnudki kannatanut. Nii hilja *reeglina > üldjuhul, tavaliselt külastama ei lubata. Täiendõppeks on *rida > hulk, palju võimalusi. Hetk, moment See pole *hetkel > praegu enam aktuaalne. … pööratakse tähelepanu ka Eestit puudutavatele *õiguspoliitilistele momentidele > õiguspoliitilistele asjaoludele Liigsõnalisus Politsei kutsuti Saturni nime kandva kohviku juurde. Mis puutub ärinime tõlkimisse võõrkeelde, siis see ei ole lubatud.
Kui shokk süveneb, väheneb aju verevarustus. Kannatanu on nõrk ja loid, vahel isegi rahutu, rabeleb sihitult. Shoki tunnused: 1. Kiire ja nõrk pulss. 2. Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled. 3. Külm higi. 4. Janu,. 5. Nõrkus ja rahutus. Sina toimid nii! Hoolitse, et kannatanu hingamisteed oleksid vabad, et ta hingaks kogu aeg. Peata suuremad verejooksud. Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse asjatundliku abi saamiseks. Kuid ka sina saad kannatanut palju aidata, shoki ennetamiseks lase tal puhata, kata soojalt ja ole ettevaatlik tema eest hoolitsedes. Puhkus. Aseta alati teadvuseta kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili, ettepoole kaldu, jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju verevarustus parem. See on sobiv asend juhul, kui kannatanu on teadvusel. Soojus. Hoolitse, et kannatanu ei külmetaks, kaitse niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest ettevaatlikult, nii et shokiseisund ei suureneks
olla selleks spetsiaalne teivas. · Võid heita basseini äärele, kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe. · Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale. · Kui ei ole päästevahendit, viska käepärane ujuv ese, millele abivajaja saaks toetuda. · Vees · Abista kannatanut veest, kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja - kui su jalad põhja ei ulatu võid uppuda koos kannatanuga. · Ära mine vette, kui vool, hoovus või pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks. · Kui uppuja on kaldast kaugel ja otsustad minna vette, kutsu võimalusel kedagi appi ning lase tal helistada hädaabinumbril 112. Kui oled üksi, helista enne vette minekut 112.
Liiklusõppe iseseisev töö 1. Kas liikluskindlustus on vabatahtlik või kohustuslik kindlustus? Liikluskindlustus on kohutuslik vastutuskindlustus. 2. Kes üldjuhul hüvitab liiklusõnnetuses osalenud kannatanu kahjud? Liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut, kannatanu kahjud hüvitab kindlustusandja. 3. Millest sõltub kindlustusmakse suurus – nimetage vähemalt 4 punkti? Võrreldes senist liikluskindlustuse regulatsiooni uue seadusega muutub kindlustusmakse osas olukord vaid siis, kui klient jätab kindlustusmakse tasumata. Kui esimene kindlustusmakse jääb tasumata, siis kehtib kindlustuskaitse vähemalt 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, peale seda võib kindlustusandja lepingu lõpetada.
KUNA ON VAJA ELUSTADA ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse
annaabi.ee 
