Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kalmaari" - 27 õppematerjali

kalmaari

Kasutaja: kalmaari

Faile: 0
Limused
24
ppt

Limused

Esineb kõikjal soojades maailmameredes. Kaheksajalad. Pesa valvav kaheksajalg. Äsjakoorunud kaheksajalad. Kaheksajalg Kalmaar. Tüüpiline peajalgsete esindaja. Kasutab edasiliikumisel reaktiivliikumist. Kaitseb ennast nagu teised peajalgsed nn. "tindinäärmete" abil. Ebakalmaar Ebakalmaar on tüüpiline peajalgsete esindaja. Ebakalmaari välisehitus Silm Kombitsad Iminapad Pulmamäng Kalmaari munad Kalmaarivastsete koorumine Seepia. Seepia on kalmaari lähim sugulane. Seepia eluviis ja välimus on sarnane kalmaari omaga. Erinevus kalmaarist on rohkem anatoomiline Tuntuim sepialine on ebakalmaar. Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2004

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Peajalgsed
7
pptx

Peajalgsed

tsink. Seepia ehk tindikala tint omab kasvajatevastast ja antibakteriaalset toimet. Kaheksajalga peetakse kulinaarses mõttes väärtuslikuks vaid väga vähestes piirkondades. Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. Kalmaare süüakse ka toorelt, näiteks sushide koostisosana. Kaheksajala tindist valmistati esimene tint. Kasutamine Kalmaari grillitakse, kuivatatakse, keedetakse, hautatakse. Valmistatakse maitsvad suppe, Kalmaari saslõkki. Seepia Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. Kaheksajalga võib küpsetada, keeta, vokkida,friteerida, kalmaar ei kannata pikka kuumutamist. Lõpetuseks Kokkuvõtteks väärib rõhutamist, et mereande tasub osta võimalikult värskelt, valida sellised, mis on sügavkülmutatud või jää peal hoitud, ning

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Referaat mereannid
11
doc

Referaat mereannid.

Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom. Seepiate keha on jässakas, selja-kõhu suunas veidi lamendunud. Nahk on paks ja limanäärmeterikas ning sisaldab palju pigmendirakke. Üks tindikaladest. Valmistatakse sarnaselt kalmaari ja kaheksajalaga. Tuleb enne valmistamist pehmendada, sest muidu on liiga vintske. Populaarsed Jaapanis, Indias ja Vahemeremaades. Kuivatatud seepiat ehk tindikala müüakse aasia kauplustes ja neid tuleb enne tarvitamist leotada. Kalmaar söödav mollusk peajalgsete klassist. Kaheksajalaga lähedases suguluses olevad kalmaarid on pehme kehaga, mis on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui viimane eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed.

Toit → Kokandus
31 allalaadimist
8-klassi-bioloogia Kt-Limused
4
doc

8. klassi, bioloogia Kt, Limused.

_________________________________________ __________________________________________________________________________ Peajalgsed on röövloomad, kes suudavad purustada isegi kalade luid.__________________ __________________________________________________________________________ Karpidel ulatuvad mantlihõlmad ja lõpused karbipoolmete vahelt välja._________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle kiritigu ja kalmaari. Kiritigu Kalmaar Elupaik Mis kaitseb keha? Millest toitub? Hingamiselundid Kuidas liigub? 7. Mis tähtsus on karpidel looduses? 1. 2. 3. 8. Kirjuta lünka sobiv sõna. Peajalgsetel on____________, mis sarnanevad selgroogsete silmadega. Peajalgsed ujuvad kiiresti ja muudavad kiiresti ka oma keha__________. Vee sogaseks muutmiseks on peajalgsetel____________, mille nõre meenutab tinti. Peajalgsed on__________sugulised. Kõik

Bioloogia → Bioloogia
63 allalaadimist
Toidu külmutamine
19
pptx

Toidu külmutamine.

Vähkide ja karpide külmutamine Vähi külmutamisel tuleks vähki enne külmutamist keeta 8-10 min soolvees. Enne kasutamist keeta veel 8-10 min Kammkarpide külmutamisel tuleks neid enne külmutamist korralikult loputada, et saada lahti liivast ja kestast, seejärel kurnata ja soolvees külmutada. Mere, - ranna -ja jõekarpe külmutades tuleks neid hästi loputada, seejärel aurutada kuni nad lahti lähevad ning kestad eemaldada, mille järel jäätada soolvees Limuste külmutamine Kalmaari ja kaheksajala puhul tuleb arvestada, et külmutamine teeb liha õrnemaks. Nad tuleks puhastada ja rookida, ning õhukindla kotiga külmutada Austreid tuleks hästi loputada ja katta nad oma mahlaga ning jäätada. Austreid võib ka jäätada üksikuna jääkuubiku aluses (omas mahlas). Kestvuselt jaotuvad külmutatud mereannid järgmiselt: õlirikkad kalad, suitsetatud kala, krevetid, kalmaarid ja kaheksajalad säilivad kuni 3 kuud. Austrid ja muud kalad säilivad kuni 6 kuud

Toit → Toidu töötlemise alused
8 allalaadimist
Pasta Referaat
4
rtf

Pasta Referaat

nuudlid . Pastast on võimalik valmistada mitmesuguseid roogi: - salateid, - suppe, - pastat erinevate kastmetega, - lasanjet, - vormiroogi, - pizzasid ja pirukaid, - täidetud pastat, - plaadikooke, - sufleesid jne. Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat. Pastatooteid värvitakse - spinatiga (roheline) - tomatiga (punakas) - peediga (tumepunane) - seepia e.tindikala või kalmaari tindiga(must) Pasta keetmine : Enamiku roogade valmistamiseks tuleb pasta kõigepealt keeta. - Pasta keetmiseks võta 100 g pasta kohta umbes 1 l vett. Kasuta keetmiseks piisavalt suurt nõu. - Kui vesi keeb, lisa 0,5 tl soola 1 l kohta (soovikorral ka veidi õli) ja pasta (spagetid tasapisi vajutades). - Sega läbi ja lase keema tõusta.Siis vähenda kuumust. - Vaata pakendilt ettenähtud keetmise aeg.Veidi enne selle aja lõppu maitse - pasta peab olema al dente, st

Toit → Toitumisõpetus
58 allalaadimist
PASTA JA MAKARONITOOTED
4
docx

PASTA JA MAKARONITOOTED

Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat. Pastatooteid värvitakse: · spinatiga (roheline) · tomatiga (punakas) · peediga (tumepunane) · seepia e.tindikala või kalmaari tindiga(must) Pasta valmistatakse durum-nisujahust, veest ja soolast. Durumnisujahu jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Osaliselt võib pastataignas (koduse pastateo jaoks) durumnisujahu asendada pehmenisujahuga. Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või

Toit → toiduainete sensoorse...
12 allalaadimist
Mereannid
18
doc

Mereannid

haaret koos neil paiknevate arvukate iminappadega. · Nende pehme keha on kaetud nahaga. · Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente. · Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. · Peale kere on söödavad ka haarmed. · Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka hautada, suuremaid isendeid ka erinevate segudega täita. · Pikaajaline kuumutamine muudab kalmaari kummiseks ja sitkeks. · Kalmaaritindi abil saab mustaks värvida pastasid ja risotosid. · Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld, Konservitult, päikesekuivatatult ja marineeritult. · Väga populaarsed aasia ja vahemeremaade köögis. · Kalmaare võib pannil praadida, küpsetada, keeta, wokis valmistada, paneeritult frittida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit.

Toit → Toiduainete õpetus
36 allalaadimist
Mereannid
17
doc

Mereannid

Kalmaar on veidi vintske, mahe ja veidi magusapoolne. Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld, Konservitult, päikesekuivatatult ja marineeritult. Väga populaarsed aasia ja vahemeremaade köögis. Kalmaare võib pannil praadida, küpsetada, keeta, wokis valmistada, paneeritult frittida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit. Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks. Kalmaari tinti kasutatakse Makaronide värvimiseks ja maitsestamiseks. Nt Hispaanias on populaarne 'calamares en su tinta'-nimeline roog (Kalmaarid omas tindis). Hisp.k. calamar, it.k. calamaro, rootsi k. kalmar, soome k. kalmari. 13 5.3 SEEPIA Seepia (tindikala) kuulub peajalgsete sugukonda. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on

Toit → Toitumisõpetus
58 allalaadimist
Rootsi
12
doc

Rootsi

sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. ning tänapäevane Rootsi.17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Peajalgsed
9
doc

Peajalgsed

energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad. Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis tõmmatakse püünised välja. Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
MEREANNID REFERAAT
15
doc

MEREANNID REFERAAT

hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanus vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast. Loomariigi kõige kohutavamad jõukatsumised leiavad aset meres, arvatavasti umbes ühe kilomeetri sügavusel või sügavamalgi. Osapoolteks nendes võitlustes on kaselott ja hiidkalmaar. Võitjaks osutub tavaliselt kaselott, kes haaranud kalmaari kinni, tirib selle sügavusest pinnale. Kuna aga peajalgne pole võimeline oma keha siserõhku nii kiiresti reguleerima kui kaselott, kaotab kalmaar võitlusvõime ning vaal pistab ta nahka. Kuid enne lõpplahendust leiavad vetesügavuses aset dramaatilised sündmused, millest annavad tunnistust vaalade kehale, eriti pea ümbrusse jäänud haavad. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku

Toit → Toitlustus
13 allalaadimist
Konspekt muistse Eesti kohta
11
docx

Konspekt muistse Eesti kohta

• Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine • Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik • Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus • Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine • Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas) REFORMATSIOON • 31. OKT 1517 - WITTENBERG PÕHJUSED • Martin Luther • Usuvaidlus Riias • Kiriku rikastumine • Katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest TULEMUSED

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
1 allalaadimist
Mereannid
13
doc

Mereannid

jooksva vee all puhtaks, kere lõigata 5 mm paksusteks viiludeks ja patsutada köögipaberiga kuivaks. Kuumtöötlemine. Kõige maitsvamad on kalmaarid friteeritult, grillitult või wokitult, kuid panniloleku aeg tohiks olla maksimaalselt 2 minutit. Soovitatakse ka pikka, vähemalt tund aega kestvat väga aeglast hautamist vaevalt keevas vees. Kogenud kalmaarivalmistajate kinnitusel muudab igasugune eelnevatest soovitustest erinev valmistusviis või kuumutamise kestuse muutmine kalmaari tuimaks ja kõvaks. 12 Kasutatud kirjandus Mussels http://www.tourismpei.com/pei-mussels (14.01.10) Buying, Cooking, & Serving King Crab http://www.fishex.com/seafood/crab/buying-king-crab.html (14.01.10) Lobster http://www.tourismpei.com/pei-lobster (14.01.10) How to Cook Lobster. Including boiling, steaming, grilling and servin http://www.helpwithcooking

Toit → Toiduainete õpetus
19 allalaadimist
Füsioloogia-Närvisüsteemi talitlus
5
doc

Füsioloogia: Närvisüsteemi talitlus

võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) ­ transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil

Bioloogia → Füsioloogia
6 allalaadimist
Kurnpüünised
42
ppt

Kurnpüünised

(about 45% of the 15,000-20,000 sets each year), and 26 the remainder (about 10%) have been log sets. Nooda heitmine Jõuplokk Kokkuvedu Nõudmine, e. väljavõtmine Kala võtmine pardale 27 28 A squid boat leaves the port of Monterey, California. Seinnoot kalmaari püügiks 29 Seinnoot väikeste pelaagiliste kalade püügiks Pära Tiib Tugevdusnurk 30 Seinnoot ja püügipaat püügiks Tanganijka järvel Lamp boat for artisanal purse seine and purse seine (Africa, Tanganijka) 31

Merendus → Kalapüügitehnika
23 allalaadimist
Referaat Kairo
22
odt

Referaat Kairo

kinnises puiduga köetavas ahjus. Pakutakse ka vardasse torgatud lihatükke ehk kebabi. Röstitud või grillitud kana on samuti igas menüüs ning ka part ja hani, mis pole nii tavalised, kuid maitsevad hästi. Paljud peavad ka tuvisid. Vutti ja tuvi valmistatakse tavaliselt täidetuna ning serveeritakse riisivaagnal. Suur valikuvõimalus on ka mereandidel, kuid hinnad on kõrgemad. Saab ka merilatikat, punast ja halli meriärni ning mereahvenat, pakutakse ka okkalist homaari, kalmaari ja tindikala. Kalagi valmistatakse põhiliselt grillides, seda grillitakse lisanditega ja serveeritakse sidrunilõikudega. Delikatessiks on aga betarek (kuivatatud soolatud tursamari), mida serveeritakse oliivõlisse kastetud leival. 14 Lisandid: Kõige tavalisem on riis, mida pakutakse põhiroa juurde, kuid võib saada ka friikartuleid. Vastavalt hooajale palutakse salateid. Magustoidud:

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Maaõigus mõisted
22
doc

Maaõigus mõisted

Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule Kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kalapüügiõigus tasuta või tasuline Õngepüük gaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuspüük Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise

Õigus → Maa- ja keskkonnaõigus
14 allalaadimist
Köögileksikon
68
docx

Köögileksikon

Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 9.6 Kalmaar Söödav mereelukas peajalgsete klassist. Nende pehme keha on kaetud nahaga. Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. Peale kere on söödavad ka haarmed. Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka hautada, suuremaid isendeid ka erinevate segudega täita. Pikaajaline kuumutamine muudab kalmaari kummiseks ja sitkeks. Kalmaaritindi abil saab mustaks värvida pastasid ja risotosid. 9.7 Kaaviar Kaaviar on soolatud kalamari. Enam kasutatakse punast (lõhilaste kalamari) ja musta kaaviari (tuurlaste kalamari). 33 10 Kasutatud allikad 1. www.kokaraamat.ee 2. http://eope.ehte.ee/selvelauad/ 3. http://www.eestitoit.ee/ 4. www.fiskars.ee 5. http://soolpipar.wordpress

Toit → Toiduvalmistamine
43 allalaadimist
Rootsi põhjalik referaat
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. (kollane ja oranz) ning tänapäevane Rootsi (oranz). 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele

Geograafia → Geograafia
237 allalaadimist
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

ja on sellega ühenduses. Vajadusel paiskavad nad välja portsu tumedat ainet, mis muudab vee sogaseks. See võimaldab vastase eest põgeneda või saaki jahtida. Kõik peajalgsed on röövloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka rakkude viljastamine. Nad asetavad munad merepõhjale ja valvavad neid. Peale järglaste koorumist nad surevad. Kalmaarid ja seepiad ­ neil on 10 kobitsat. Kalmaari keha on koonusekujuline, seepia oma veidi lame ning tema külgedel on ujumiseks lai uimeriba. Mõlemad toituvad kaladest ja ujuvatest selgrootutest Kaheksajalad ­ neil on pirnjas uimedeta keha ning kaheksa ühesuurust kombitsat. Nad elavad merepõhjas ja toituvad seal elavatest loomadest. Nad varitsevad saaki, sest jälitamiseks on nad kehvad ujujad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel, kalmaarid isegi kuni 40 km/h. Loom imeb vee mantliõõnde

Bioloogia → Bioloogia
127 allalaadimist
Keskaeg - Poliitiline ajalugu
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

tütar, 1363 abiellus ta Norra kuningas Håkon VI'ga. 1376 sai Taani kuningaks ta 5 aastane poeg Oluf, tegeliku võimu sai Margarete. 1380 suri Håkon VI j Olufist sai ka Norra kuningas. 1387 Oluf suri ja Margarete asus ainuisikuliselt Taanit ja Norrat valitsema. 1388 kutsusid rootsi aadlikud Margarete appi ebapopulaarse Albrechti vastu. 1389 krooniti Margarete ka Rootsi kuningannaks. Lõi 1397 Taani+Norra+Rootsi-HakonVIOluf-vs.Albrecht=Rootsi Kalmaari uniooni (1397-1523) Taani, Norra ja Rootsi vahel. Unioon sõlmiti kuningas Erik (Taanis VII, Rootsis XIII, Norras III) kroonimisel. Riikidel oli ühine kuningas ja välispoliitika. Sisepoliitika oli iseseisev. Tegelikult püüdis Taani Rootsit ja Norrat endale allutada. Kalmari unioon ja Rootsi 15. sajandil. 1434 toimus Dalarnas Engelbert Engelbrektsoni ülestõus (Põhjamaade ajalugu lk 58.) Seejärel vallutas ta ulatusliku alad Rootsis

Ajalugu → Keskaeg
35 allalaadimist
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

metaboolne aktiivsus, antibiootikumide süntees. Hulgatunnetus on levinud nii patogeensete kui ka kommensantsete bakterite hulgas. Meremikrobioloogid Nealson, Patt ja Hastings avastasid hulgatunnetuse 1970. aastal. Hulgatunnetus kirjeldati mutualistlikul bakteril Vibrio fischeri'l, mis piisava bakteritiheduse korral oli võimeline sisse lülitama lutsiferaasi ekspressiooni ning hakkama helendama. V. fischeri'l on kaks eluvormi ­ planktiline ning kinnitununa kalmaari (Euprymna scolopes) valguselundis. Planktilised rakud ei helenda, samas kui kalmaari valguselundis bakterid on võimelised helendama. Kalmaar pakub bakterile turvalist keskkonda ning pidevalt toitaineid. Bakteri helendamise abil varjab kalmaar ennast süvakiskjate eest, kes jahivad pinnakihtides ujuvaid saakloomi nende tumedana näiva silueti järgi heleda taeva taustal. Bakterite helendamise tulemusel ei märka kiskjad kalmaari siluetti.

Bioloogia → Mikroobifüsioloogia
23 allalaadimist
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud. 1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad. 1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna. 1503 - Venemaaga sõlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt. Ivan III liitis Venemaa ühtseks riigiks. Eestist lõunas laius suur Leedu-Poola vürstiriik. Põhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag. KAUBANDUS. 13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad. Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu

Ajalugu → Ajalugu
197 allalaadimist
Füsioloogia
29
doc

Füsioloogia

võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) ­ transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-)

Meditsiin → Füsioloogia
77 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

madalal tasemel. Soodustamaks varu kasvu, tuleks hoida püügikoormust madalal tasemel. Praeguse madala püügikoormuse juures on varu jätkusuutlik. Kalmaar NAFO püügipiirkondades 2009. aastal oli keskmine suhteline biomass ja 3 ja 4 kalmaari keskmine kehakaal 1982-2008 aastate madala produktsiooni perioodi keskväärtuste lähedal. Kuni on madal produktsiooniperiood, 39 sobib praegu määratud TAC. Praegu on jätkusuutlik. Süvamere garneel Teravmägede Kasutatakse jätkusuutlikul tasemel. püügipiirkonnas

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Hoiatusvärvus ­ s.o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiatusvärvusega kaasnevad mõnikord hoiatuskuju ja ähvardav käitumine. e) värvivahetus ­ Mõni loom on võimeline muutma oma värvi, et olla sarnane erinevate taustadega. Muutus võib võtta tunde või isegi päevi. Kameeleonide puhul võtab see tavaliselt aega mõni minut, kuid kalmaari puhul koguni vähem kui sekund. Värv sõltub väikesi pigmenditerakesi sisalduvate Endla Reintam, 2008/2009 49 kromatofooride suurusest. Kromatofoorid paiknevad nahas, kameeleon on võimeline neid kas suurendama või kokku tõmbama. 1.2.) kehaosa loovutamine ­ Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab edasi. See teeb kallaletungija nõutuks, ning sisalik jõuab põgeneda

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
786 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun