ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks Voolamine (e. muthafukkiin solifluktsioon, if anyone cares) püdela?? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel Polügonaalpinnas külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks osadeks Kamardumine- mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Keemiline murenemine- porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine
Juhul, kui th 15 või th 15-20 toorhuumusliku horisondi tüsedus haritaval maal ei lange erosiooni aste kaldega kokku, t turvas tähistatakse mõlemad. Näide: E2I (3) keskmiselt erodeeritud leetunud muld kolmanda astme kallakul (10-20° ) Erinev huumushorisondi tüsedus haritaval ja looduslikul maal kõlvikute vaheldumisel mullakontuuris: E3I (2) tugevasti erodeeritud leetunud muld teise astme ( 5-10°) kallakul Huumushorisont haritaval
jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed kõrgusega 2-5m.Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld hakkab külmuma alt ja pinnalt ning lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Selle tagajärjel satub õhuke mullakiht mineraalsetete alla, mistõttu taimkate on sellistes kohtades laiguline. Polügonaalpinnas-
LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine Sparta riigikord oli aristokraatlik, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes
Kontrollsõidu kontrollimine - kas autot saab käivitada ainult käiguvalitsa "P" ja "N" asendites - kas sisselülitatud käik püsib sees ja vastab käiguvalitsa asendile Tagurpidikäigu ja selle tule korrasolekut; - kas käiguvalitsa "D" asendis toimub käiguvahetus kõikidele käikudele, nii üles kui ka alla, normaalse kiirusega; - kas samasugune käiguvahetus toimub ka käiguvalitsa teistes asendites; - hüdrotrafo lukusti töötamist; - väikesel kallakul peatumisega parkimislukusti töötamist; - tagasilülituse "kickdown" töötamist. Kerge koormusega sõitmisel peab järsule gaasipedaali põhjavajutamisele järgnema käiguvahetus väiksemale käigule; - käigukasti töötamisel müra vibratsiooni puudumist. Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende
kauguselt.(pimedal ajal) Põhinõuded tehnoseisundi kohta Pidurid : Efektiivsus määratakse 1. Pidurdusteekonna pikkusega 2. Vähima aeglustusega. Ei tohi kasutada autot, millel: Ø Esineb piduriõli leke . Ø Efektiivsus ei vasta nõuetele . Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul. Sõiduautol kiiruselt 40km/h kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte üle 14,5 meetri. Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek. Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule pidurdamisele . Rool ja rehvid Rool Ei tohi kasutada autot, millel: Rooliratta vabakäik on lubatust suurem Ø SA-10* Ø Buss- 20* Ø VA-25*
võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e. firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3. Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma. Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema 6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst. Jää on plastiline ja liigub kihti. Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad. Sooja põhjakihiga liustik saab kiiremini hoo sisse kui tugevasti külmunud liustik. Jääaeg Eestis Kui lugeda jäävaheajaks praegusest soojemat aega, on selle põhjal Eestis viimasel aastamiljonil olnud väheamlt 7
samaaegselt hoogsalt sidurit vajutada. Tähelepanu: sõiduk peab see juures pehmelt ja ühtlaselt kiirendama, muidu ei ole katse sooritatud. Eeldused: 1. Ainult sõidukitel ilma automaatse loksu reguleerimiseta: Ettenähtud siduri loks peab olema reguleeritud 2- 3 mm täpsusega (või 20- 30 mm pedaali loks). 2. Siduri pedaali peab saama tavalise pedaali jõuga alla vajutada. 3. Siduri pedaal peab tulema täpselt algseisu tagasi. 4. Sõiduk on koormusega või katse sooritamine kallakul. Ülekandemoment. Tähelepanu: seda katset võib läbi viia kõige rohkem 2 korda üksteise järel, muidu võib sidur üle kuumeneda. Eeldused: 1. Töövalmis sidur. 2. Mootor sureb seejuures kohe välja. Kui aga järgneb veel pikem libisemiseaeg või hoopis mootori pöörete arv suureneb, ei ole katse sooritatud. Sooritamine: 1)Tõmmata käsipidur, 2)Vajutada sidur, lülitada sisse kõrgem edaspidikäik, 3)Tõsta mootori pöörded 1/2 kuni 3/4 maksimaalsest pöörete arvust,
Automaatkäigukastidega autodel puudub parkimisaesendis mehhaniline ühendus vedavate rataste ja mootori vahel. Auto liikumahakkamise lältimiseks on neil parkimislukusti, mis käigu P asendis lükkab lukustushoova veetaval võllil oleva lukusturatta hammaste vahel. Lukustushoob on ühendatud käigukasti kerega ja selle liigitamine toimub mehhaniliselt. Parkimislukusti korrasoleku kontrollimiseks tuleb peatada auto järsul kallakul, lülitada käiguvalits P asendisse ka vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. Hüdraulika Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele mõjub poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga
Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta. Ebaühtlase pidurdamise põhjused Teekatte erinev haardumine Käsipiduri seisukord, auto peab kallakul seisma käsipiduri abil seda kontrollib tehnoülevaatus üldjuhul rakenduvad tagarataste pidurid ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema ABS piduritega auto armatuurlaual peab olema kindlasti rikke märgutuli Tulede ehitus
kõikide käikudel. Parkimislukusti Automaatkäigukastidega autodel puudub parkimisasendis mehaaniline ühendus vedavate rataste ja mootori vahel. Auto liikumahakkamise vältimiseks on neil parkimislukusti, mis käiguvalitsa "P" asendis lükkab lukustushoova veetaval võllil oleva lukustusratta hammaste vahele. Lukustushoob on ühendatud käigukasti kerega ja selle liigutamine toimub mehaaniliselt. Parkimislukusti korrasoleku kontrollimiseks tuleb peatada auto järsul kallakul, lülitada käiguvalits "P" asendisse ja vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. 3. Hüdraulika Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u.
samaaegselt hoogsalt sidurit vajutada. Tähelepanu: sõiduk peab see juures pehmelt ja ühtlaselt kiirendama, muidu ei ole katse sooritatud. Eeldused: 1. Ainult sõidukitel ilma automaatse loksu reguleerimiseta: Ettenähtud siduri loks peab olema reguleeritud 2- 3 mm täpsusega (või 20- 30 mm pedaali loks). 2. Siduri pedaali peab saama tavalise pedaali jõuga alla vajutada. 3. Siduri pedaal peab tulema täpselt algseisu tagasi. 4. Sõiduk on koormusega või katse sooritamine kallakul. Ülekandemoment. Tähelepanu: seda katset võib läbi viia kõige rohkem 2 korda üksteise järel, muidu võib sidur üle kuumeneda. Eeldused: 1. Töövalmis sidur. 2. Mootor sureb seejuures kohe välja. Kui aga järgneb veel pikem libisemiseaeg või hoopis mootori pöörete arv suureneb, ei ole katse sooritatud. Sooritamine: 1)Tõmmata käsipidur, 2)Vajutada sidur, lülitada sisse kõrgem edaspidikäik, 3)Tõsta mootori pöörded 1/2 kuni 3/4 maksimaalsest pöörete arvust,
horisontide väljakujunemine väga aeglased. Toimub gleistumine protsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas, mulla mineraalhorisondid tõmbuvad sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbama. Soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Veel on tundravööndis voolamine, krüoturbatsioon ja polügonaalpinnas. Voolamine on vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed. Krüoturbatsioon on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld külmub alt ja pinnalt ja lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Nii mattub õhuke mullakiht mineraalsetete alla. Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod
nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. (Nõmmisto, 2009). Mõju avaldab kindlasti ka maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 1 - 6 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. (Nõmmisto, 2009). See mõjutab mesilaste poolt korjatud nektari hulka kuna põhjapoolsematel kallakutel hakkavad taimed nektarit eritama 1 - 6 päeva hiljem. Selle mõju on suurem, kui sel kallakul kasvavad enamus mesilaste poolt külastavad taimed. 2.5. Taimede eelistamine Viimaseks mainiks meesaagikust mõjutavaks teguriks oleks teatud taimede eelistamine. Peale viljapuude külastavad mesilased ka teisi taimi, kuid mis taimed täpsemalt nendest ''teistest'' meeldivad mesilastele, millised mitte? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei
Testimise lõpetamisel tuleb need kustutada. 40. Tutvu arvutiprogrammis näidiseks esitatud käigukasti AISIN 50-42LE hädareziimil kontrollimisega! Mida peab jälgima käiguvalitsa asendites: NB! TEISTEL KÄIGUKASTIDEL VÕIB SIIN OLLA OLULISI ERINEVUSI!!. Käiguvalitsa "P" asendis: Käiguvalitsa "P" asendis peab mootor töötama ilma koormuseta ja jõuülekanne peab olema mehaaniliselt lukustatud (kontrolli väikesel kallakul). Käiguvalitsa "R" asendis: Käiguvalitsa "R" asendisse liigutamisel peab peale väikest viivitust toimuma tavalisest natukene tugevam käiguvahetusnõksatus ja auto peab alustama juba mootori tühikäigul tasast tagurpidiliikumist. Tugevam nõksatus käiguvahetusel on tingitud asjaolust, et hädareziimil ei toimu töörõhu reguleerimist. Käiguvalitsa "N" asendis: Käiguvalitsa "N" asendis peab saama autot vabalt liigutada edasi-tagasi. Mootori
– Trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad- need on tänapäeval enim kasutatavad kõrgusmõõtjad. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: - mõõtma peab puust ligikaudu samal kaugusel, kui kõrge on puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu latva 45° nurga all - kaugus puuni määratakse kas kaugusmõõtja või lindiga - tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala
· Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus.
Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse. Puu vanuse määramine männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil. 15. Puistu lõikepindala määramine. Puistu lõikepindala on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil.
kõikide käikudel. 2.6 Parkimislukusti Automaatkäigukastidega autodel puudub parkimisasendis mehaaniline ühendus vedavate rataste ja mootori vahel. Auto liikumahakkamise vältimiseks on neil parkimislukusti, mis käiguvalitsa "P" asendis lükkab lukustushoova veetaval võllil oleva lukustusratta hammaste vahele. Lukustushoob on ühendatud käigukasti kerega ja selle liigutatamine toimub mehaaniliselt. Parkimislukusti korrasoleku kontrollimiseks tuleb peatada auto järsul kallakul, lülitada käiguvalits "P" asendisse ja vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. 3. Hüdraulika 3.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja
1, kui ava on sama suur kui puu siis 0,5 ja kui ava on suurem kui puu, siis väärtus 0 Puu kõrguse mõõtmine Praktikas enamlevinud “Suunto” ja “Silva” tüüpi kõrgusemõõtjad Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest ja mõõteriista iseloomust, tavaliselt 15-20 m Kaugus puust määratakse kas lindi või laserkaugusemõõtjaga Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi Jäme sortiment >26 cm Keskmine sortiment 13-25 cm Peen sortiment 3-12 cm Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f o g - on puu rinnaslõike pindala m2
kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame: ehk , kus s=AB0 on nivelleeritavate punktide vahekaugus. Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi arvutamiseks: . Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e' mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on . Refraktsioonist tingitud parandit r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16k
Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi s2 arvutamiseks: ∆k= . 2R Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e’ mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on ∆ r =e−e ' . Refraktsioonist tingitud parandit ∆r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16∆k
Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu. Kõige täpsem on viseerida puu latva 45o nurga all. * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. Sammudega mõõtmine on üldiselt ebatäpne, 1m viga kauguse (baasi) määramisel tingib 1m vea puu kõrguses. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. d) Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f – vormiarv
Olles mõõtnud sama latiga okulaari keskpunkti saabe kõrguskasvu. (h=i-e) 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks Maa kumeruse mõju: Avaldab mõju suurte kauguste puhul. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemtata õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga. Suurte kauguste puhul tuleb aga mõõdetud kaugus väiksem tegelikust. Parand k s^2=k*(2R+k) Refraktsiooni mõju: kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusel saadakse lugem latilt e' mõnevõrrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele. Parand on: r=e-e'. r ei ole võimalik täpselt arvutada, keskmiselt on 0,16k. Geomeetrilise nivelleerimise puhul ulatub kaugus nivelliirist kuni latini harva üle 100m, et parand on väga väike
69. Sõidusuunda muudetakse tavaliselt peatunud tõstuki puhul. Selle toimingu juures on vaja järgida ettevaatusabinõusid. Enne kui alustada liikumist vastassunas, tuleb veenduda, et tee on vaba. Tuleb arvestada, et äkiline peatumine ja sõidu alustamine vastassuunas võivad koorma ümber ajada. 70. Kallakutel sõites tuleb olla eriti ettevaatlik. Kui kallak on risti sõidusuunaga, tuleb vältida pöördeid. Ei tohiks üritada sõita kallakul diagonaalselt. Kallakutel sõites tuleb kallutada mast ja kahvlid koormaga tagumisse asendisse. Koorem peab olema lastud võimalikult madalale. 71. Koorma tõstmiseks viige kahvlid võimalikult kaugele koorma alla jägides, et kahvlite vaheline kaugus on õige. Tõstke koorem pisut üles veendumaks, et kahvlid seda korralikult toetavad. Seejärel tõstke koorem ca 15 cm kõrgusele põrandapinnast. 72
69. Sõidusuunda muudetakse tavaliselt peatunud tõstuki puhul. Selle toimingu juures on vaja järgida ettevaatusabinõusid. Enne kui alustada liikumist vastassunas, tuleb veenduda, et tee on vaba. Tuleb arvestada, et äkiline peatumine ja sõidu alustamine vastassuunas võivad koorma ümber ajada. 70. Kallakutel sõites tuleb olla eriti ettevaatlik. Kui kallak on risti sõidusuunaga, tuleb vältida pöördeid. Ei tohiks üritada sõita kallakul diagonaalselt. Kallakutel sõites tuleb kallutada mast ja kahvlid koormaga tagumisse asendisse. Koorem peab olema lastud võimalikult madalale. 71. Koorma tõstmiseks viige kahvlid võimalikult kaugele koorma alla jägides, et kahvlite vaheline kaugus on õige. Tõstke koorem pisut üles veendumaks, et kahvlid seda korralikult toetavad. Seejärel tõstke koorem ca 15 cm kõrgusele põrandapinnast. 72
puu kõrguses. vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, · tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma harvikud). silmade kõrgus (1,5 m) juurde. · kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu lahutatakse. struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: d) Puu mahu määramine
sarnaned selle paleusega, mis minu mällu oli jäänud, võibolla purustada oma unelmad vastu tegelikkust põrgates. Igatahes ma lootsin, et uus mulje vana maha pühib, sest see vana oli mulle talumatuks muutunud. Ma otsisin sind. Ma saingi sind uuesti näha. Aga, oh häda, kui ma sind paar korda olin näinud, tahtsin sind tuhat korda näha, näha sind ikka ja alati. Ja siis -- kuidas saadki veel peatuda sel põrgu kallakul? --, siis ei suutnud ma enam enese üle valitseda. Teine ots nöörist, mis kurat mu tiibade külge oli sidunud, oli su jala ümber mähitud. Ma hakkasin tänavail ringi hulkuma naeu sinagi. Ma ootasin sind väravate all, luurasin sind tänavanurkadel, valvasin su järele oma torni tipust, õhtuti tulin ma tagasi üha võlutumana, ahastavamana, nõiutumana, meeletumana! Teadsin, kes sa oled: egiptlanna, mustlastüdruk, gi-taan, tsigaan. Kuidas sain siis veel nõiduses kahelda? Kuula
rebane: ,,Jumal, keisrit!" Vosmidel ei aidand muud kui kannad kokku ja käsi kõrva ääre, sest kuis sa keisrilaulu vastu lähed. Ja tudengid pääsid seekord jällegi. Nõnda on õige tudengi elu. Ning kui mina ükskord tudengiks hakkan, siis teen mina samuti; küll näed. Ja ma hakkan varsti, usu mind, sest ma olen vanast ja tema lõrbist kurguni täis ning kui mina millegist nõnda täis olen, siis on otsas. Ükskõik mis või kuhu, aga siis lähen ma." Toomemägi ise ja aiad tema kallakul seisid raagus. Koltunud lehed kahisesid kõnniteil jalge all. Linnas süttisid siin-seal tuled. ,,Nüüd pole siin midagi," seletas Tigapuu Toomest, ,,aga ela kevadeni, küllap siis kuuled ja näed. Õied, õied ja õied ning ööbikud! Palju ööbikuid! Muidu ei luba vana meid kunagi öösiti välja, aga kevadel lubab. Ütleb: ,,Minge ja kuulake! Istuge pingile ja kuulake, kuulake hoolega, ja teist saavad teised inimesed."
Hooldusvälp on paljudel tõstukitel juba 1000 tundi või 12 kuud tavapärase 500 tunni asemel. Mitmed tootjad on läinud üle kontseptsioonile, mille puhul ajab tõstuki mootor ringi generaatorit, mis toodab elektrivoolu nii tõstuki liikumiseks kui ka hüdrau- likasüsteemi töö tagamiseks. Olenemata sellest, kas tõstuk sõidab kallakul üles või alla, laadun- giga või ilma, hoiab tõstuk automaatselt ühesugust kiirust. Küsimused 1. Millistel põhjustel on vastukaaltõstukite kasutamine ladudes laialt levinud? 2
annaabi.ee 
