2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ühe inimese kohta 2)RAHVASTIKUHÕIVE erinevates sektorites
Eestis kasvatakse peamiselt vikerforelli (300 t aastas), karpkala (50 t aastas) Adrut kasutatakse põlluväetise, loomasöödana Kalakasvatus Väga palju kasvatakse Aasia riikides lisatoiduks,- sissetulekuna. Kalakasvatus Iisraelis Kalakasvatus Hiinas Kauplemine kalatoodetega 1/3 püütud kalast jõuab maailmaturule Ida-ja Aasia riigid suured kalapüüdjad ja töötlejad Arenenud riigid on suurimad väljavedajad Norra, Taani, Hiina suurimad eksportijad Jaapan, Taani, Hispaania, USA suurimad importijad Suurimad kalapüügiriigid Maailma kalavarud vähenevad Suurem osa kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne) Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport
) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade
õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus. Väga levinud Aasia riikides. Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. Maailma kalavarud vähenevad · Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas.
· Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. 14 · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides. · Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. · · Maailma kalavarud vähenevad · Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine . Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. 15 ·
Jaapan, Venemaa, Ameerika Ühendriigid Väljapüük sisevetest moodustab 7% kogupüügist ja sellest enamus langeb arengumaade arvele: Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Et aga väljapüüki nii maailmamerest ja sisevetest ei saa enam suurendada, aga vajadus kasvab, siis on hakatud rajama kalakasvatusi. Kolmandik väljapüütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse siseturul. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad Norra ja Taani, ka Hiina. Suurimad importijad on Jaapan, Taani, Hispaania, USA. Maailma kalavarud vähenevad. Kalavarude vähenemise põhjused: Ülepüük Maailmamere reostumine Alammõõduliste kalade väljapüük Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti
Avaookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks ja teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubatava väljapüügi kogused kvoodid. Kiiresti on arenema hakanud kalakasvatus. Kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänud tarbitakse riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, kus püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid Norra ja Taani; importijate seas Jaapan ja USA ning EL. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70 % kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suur osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 1980
sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega - kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul. Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%. Euroopa liidule langeb kolmandik maailma kalatoodete impordist millest pool on liidusisene. Maailma kalavarud vähenevad - Kuigi kalavarud taastuvad on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: 1) Inforiigid 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel: Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia) Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India) Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi) Väga kõrge inimarenguga riigid(USA, Eesti ja Põhjamaad) b
1974. ÜRO Peaassamblee deklaratsioon uue rahvusvahelise majanduskorra loomise kohta. Sisu: lõhe vähendamine tööstusriikide ja arengumaade vahel. Arengumaad jagunesid 4 gruppi: I. grupp OPECi maad, kelle sissetulek suurenes kiiresti II. grupp vastindustrialiseerinud maad toetatud väliskapitalist. Korea VR, Taiwan, Hongkong jne. Odav tööjõud. III. grupp põhiosa, klassikalised arengumaad. Monokultuursed, ühe tooraine väljavedajad. IV. grupp maailma kõige vaesemad riigid. Suurem osa neist Aafrikas. Põhja-Lõuna vastuolud tööstusriigid ja arengumaad. Põhiliselt võlakriis. Arengumaad ei suutnud maksta oma võlgu tööstusriikidele. Põhilised võlgnikud olid I grupi riigid, kes vajasid tipptehnoloogiat. Sotsialismileer Nõukogude Liit Majandus: Täielikult ruineeritud. Põllumajandus oli katastroofi äärel. Tööstustoodangu maht moodustas 90%, põllumajandus 60% sõjaeelsest tasemest
annaabi.ee 
