10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LauriA
Õppematerjali autor
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Human Rights) Rahvusvaheliste organisatsioonide tavapärased tunnused (nende õigussubjektsus on objektiivne - nt EL on rahvusvaheline subjekt ka Brasiilia jaoks, kes pole ELi liikmesriigiks): ❏ riikide ühendused ❏ asutatud rahvusvahelise õiguse alusel ❏ põhinevad asutamisaktil ❏ loodud konkreetsel eesmärgil ❏ mingid alalised organid (millised täpselt - sõltub organisatsioonist) ❏ teatav asutajatest eraldiseisev tahe ❏ asutajate omistatud piiratud õigussubjektsus (nende õigussubjektsus on objektiivne) Organisatsioon võib tegutseda vaid oma pädevuse piires ja seda aitavad leida 2 teooriat: ❏ omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks asutamisakti (vanem ja ajalukku jäänud teooria. Tuleneb riikide suveräänsuse ideest - organisatsioon teeb ainult seda, mida riigid on talle konkreetselt ülesandeks andnud. Negatiivne külg - organisatsioonid luuakse
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik..............................................................................
sellega tee vabadust, vaid nende vabadust, kes kõndides tee peal ei ole sunnitud peatuma. Ja kui me ütleme, et kingitus on vaba [gift is free], siis ei mõelda selle all kingituse vabadust, vaid kinkija vabadust, keda ükski seadus või leping ei kohustanud seda kinki andma. Ja kui me kõneleme vabalt, ei ole see meie hääle või hääldamise vabadus, vaid inimese vabadus, keda ükski seadus pole kohustanud kõnelema teistmoodi, kui ta seda tegi. Viimaks, sõnade vaba tahe kasutamise puhul ei saa vabadus tähendada tahte, soovi või kalduvuse vabadust, vaid inimese vabadust, mis seisneb selles, et ta ei kohta ühtegi takistust oma tahte, soovi või kalduvuse teoks tegemisel. Hirm ja vabadus on ühitatavad. Hirm ja vabadus on ühitatavad; kui inimene heidab oma varanduse merre kartes, et laev hakkab põhja vajuma, teeb ta seda siiski tahtlikult, ja ta võib ka keelduda selle tegemisest, kui ta tahab – järelikult on selle teo teinud keegi, kes ise on vaba
teooria). 'Riik' on selle sõna tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada „üksnes“ Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik=masin=elusolend. Riik kui poliitiline keha
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
Ja seepärast on mul seaduslik õigus kohelda varast kui inimest, kes on pannud ennast minu suhtes sõjaseisundisse, s.t mul on õigus teda tappa, kui ma seda suudan. Sellise riski võtab endale teenitult igaüks, kes algatab sõjaseisundi ning on selles sissetungijaks pooleks. 19. Siin tuleb välja selge erinevus -- kuigi mõned on seda erinevust eitanud -- loomuseisundi ja sõjaseisundi vahel, mis on teineteisest samavõrd erinevad, kui rahu, hea tahe, vastastikune abistamine ja kaitsmine on erinevad vaenust, õelusest, vägivallast ja vastastikusest hävitamisest. Olukord, milles inimesed elavad mõistust järgides koos, ilma et nende üle oleks maa peal kedagi, kellel oleks võim mõista kohut nende üle, on õigustatult loomuseisund. Sõjaseisund on aga olukord, milles kasutatakse teise inimese vastu jõudu või plaanitsetakse avalikult seda teha ning kus inimeste üle ei ole maa peal kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Sellise
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid