selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti saata 70000- meheline armee. Sõja käik(rinded&lahingud): Läänerindel 1)Marne lahing ehk piirilahing(2.09.1914)*Prantslaste pealetung peatab Sakslaste edasitungi *Schlieffeni plaani nurjumine *algas positsioonisõda 2)Ypresi lahing(4.1915)*Sakslased kasut mürkgaasi *Inglased löövad rünnaku tagasi 3)Verduni lahing(2.1916)*Sakslased murravad prantslaste kaitseliinidest läbi *"Hakklihamasinas" hukkub ~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude
Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi löödi Venemaa stabiliseeris rinde Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Eesti ja Läti olid saksavastased meelestatud Soomlastest koosnevad jäägriüksused saadeti rindele Kuramaal Verduni lahing 1915.a oli Saksamaale üldiselt edukas Saksamaa pani sihi läänerindele ja valis Verduni kindluse lahingu paigaks Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud
kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema. Idarinne- 17 aug 1914 2 vene armee sissetung ida-preisimaale, 2 sept 1914 Tannenbergi lahing saksa purustas vene armee, 2 mai 1915 Gorlice operatsioon, saksa murdis vene kaitseliinidest läbi seejärel rinne stabiliseerus , juuni 1916 murdis vene A-U kaitseliini läbi, tekitades suuri kaotusi, et edukalt jätkata puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia kuulutas A-U sõja, uus rinne, mai 1915 saksa pealetung, rinde läbimurdmine Gorlice lähedal, vene armeel suured kaotused, 1915 üritasid
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglased, ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. SAKSA RÜNNAK IDARINDEL 1915.a. 1915.a. otsustati koondada peamised jõud idarindele.2.mail1915 algas venelaste ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Golice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene positsioonid läbi.Sept lõpuks õnnestus Vene väejuhtidel Riia-Daugavpilsi-Pinski joonelstabiliseerida. Sakslastel polnud suutnud Venemaad sõjast välja lülitada. VERDUNI LAHING Saksamaa luges sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd paisati armee läände, lootes siin ühe lahinguga sõja lõpetada.Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus.1916.a.veebruaris asusid
Marne'i lahing- 1914 september Prantsusmaal, sakslased tõmbusid tagasi. Yürpes'i gaasirünnak- 1915 aprill Saksa lootis Inglise kaitset murda, ebaõnnestus. Somme'i lahing- 1916 1. juuli Prantsusmaal, üritasid Saksa positsioonist läbi murda, aga tõrjuti tagasi, kasutati tanke. Niville'i tapatalgud- 1917 aprill Prantsusmaal, Pr kaotas. Idarinne- Tannenburgi lahing- 1914 Vene armee löödi puruks. Corlice operatsioon- 2.mai 1915, Vene kaitseliinidest murti läbi. Muud rinded- allveesõda- 1915 7.mai Saksa ründas Inglismaad. Jüüti merelahing- 1916, Saksa kuulutas oma võidu, tegelik võitja Inglismaa. Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23
A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine) Ypres’i lahing (aprill 1915) – positsioonisõja algus, sakslased kasutasid mürkgaasi, said inglastelt siiski tagasilöögi ja nende edasitung peatati Gorlice operatsioon (mai – juuni 1915) – Saksmaa murdis Vene kaitseliinidest läbi ja tekitas Venemaale suurt kahju, kuid ei tõrjund neid sõjast välja Jüüti merelahing (mai–juuni 1916) – Saksa laevastik sattus Inglise varistuse alla, kanti suuri kaotusi, sakslased murdsid siiski läbi ja naasesid oma baasi Verduni lahing (veebruar–detsember 1916) – Sakslased lootsid purustada Prantsuse väed, kuid kandsid ise suuremaid kaotusi Gallipoli kampaania (dessant) (aprill 1915 – jaanuar 1916) – Inglased ründasid türklaseid, kes nad ka peatasid
Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a
septembril, 1916. Allveelaevad Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel rinne stabiliseerida, kuid sakslased olid saavutanud suurt edu ning vene vägedele suurt kahju tekitanud. Verduni lahing, 1916, veebruar Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused rünnakule. Alguses läks sakslastel hästi, kuid lahingu vältel kaalukausid pöördusid ning ligi kümme kuud kestnud lahinguga ei õnnestunud
kukkumine; algas positsioonisõda Positsioonisõda hästi kindlaustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; muutus toimus tankide kasutuselevõtuga Ypres 1915 mürkgaas Sõtta astus Itaalia Austria-Ungari vastu ehk Antandi koosseisus Sõtta astus Bulgaaria Keskriikide koosseisus ja purustas Serbia väed 1915. a koondas Saksamaa peamised jõud idarindele, kuis manööversõda oli veel võimalik; murti läbi Vene kaitseliinidest Verduni lahing 1916 soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga Somme'i lahing 1916 Inglased võtsid kasutusele tankid ja suudeti Saksa kaitsest läbi murda. Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest Allveesõda 1915 Inglismaa ja Iirimaa ümbruses lasti põhja kõik alused; ka reisilaev Lusitania Jüüti merelahing Saksa laevastik suutis sissepiirangust pääseda ja baasi naasta
ersatskaupu, mis olid maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg, lisandusid epideemiad. 2. uued relvaliigid : Allveelaevastiku areng, mida saksamaa oskas ära kasutada, vastase sõjalaevade ründamiseks ja allveesõjaga vastase varustusteede läbilõikamiseks. Lennuväe areng, sõja alguses tehti vaid luurelende, sõja edenedes muutus lennuvägi tähtsamaks ka lahingutes. Sagenesid õhulahingud, lennukid muudeti kiiremaks. Tankid. Ind´glaste poolt loodud tõhusad sõidukid vastase kaitseliinidest läbimurdmiseks ja vastase ründamiseks. 3. millised traditsioonilised väärtused sattusid kriisi ? Kadus arvamus, et sõda on rüütellik. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nense senised väärtushinnangud olid purustatud, paljud tõmbusid elust tagasi , suhtudes enda ümber toimuvasse passiivselt. Rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust, mis tõi kaasa pahameele valitsuse ning
oli kaotuse pärast nii pahameelsed, et puhkesid mässud, mis suruti suure vaevaga maha.Oktoobris otsustas Saksamaa anda löögi Itaaliale.Caporetto lahingus said Itaalia väed raskelt lüüa. Itaalia kaitse varises kokku ning kiiruga kohale toodud inglise-prantsuse üksused suutsid uue kaitseliiniga edasitungi peatada. Novembris detsembris ründasid inglased Cambrai all ning kasutasid rohkem tanke, nad said kaitseliinidest läbi, ning sakslastel tekkis väike paanika. Inglismaa ei osanud aga seda ära kasutada ning sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.
n 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. n 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Antandi riigid suutsid veenda itaalia atandi poolel sõtta astuma,lubades selle eest osa A-U valdustest; 1915 kuulutas Itaalia A-U sõja, avades sellega I MS-s uue rinde; Bulgaaria ühinemine keskkriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati; Lahingud Türgi rindel Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega; Saksa rünnak idarndel 1915. aastal Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus; Verduni lahing Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme'i lahing kergendas verduni kaitsjate olukorda; võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid(inglaste poolt) ; Tankid
vasturünnak Aasta lõpul olukord stabiliseerus, muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel Sõjategevus hoogustus Türgi Saksamaa peamised jõud koondati idarindele sõttaastumisega Kolmikliidu poolel 2. mail algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon; Vene Kaukaasias olid edukamad Vene väed kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne stabiliseerus Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene Inglased üritasid oma kontrolli alla saada positsioonid läbi, suurte kaotuste hinnaga õnnestus Musta mere ja Vahemere vahelisi Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- väinasid, saates Gallipoli poolsaarele Daugavpilsi-Pinski joonel stabiliseerida dessandi Saksamaal polnud õnnestunud Venemaad sõjast
esipäraselt Võnnuks, selle tõttu on see ajalukku läinud Võnnu lahinguna. Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23.juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia alla ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelevalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist Landeswehri sõda oli noore Eesti armee ,,küpsuseksam", sest siin olid vastasteks Esimese maailmasõjas karastatud saksa vabatahtlikud ja elu eest võitlevad baltlased. Kuigi lahingud kestsid ainult kolm nädalat, sai võitluses surma üle 300 ja
1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a
kasutas mööversõda idarindel Venemaa vastu. 7. (lk 54) Sõjatehnika areng, uued relvaliigid ja sõjapidamise viisid. Kiire tehnika areng - keemiatööstuses täiendati peaaegu kõiki relvaliike. Allveelaevastiku areng (kasutasid sakslased) - hakati kasutama sõjalaevade ründamiseks ja varitsusteede läbilõikamiseks. Lennukite areng - neid varustati kuulipildujate ja pommidega, lennukid muutusid kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. UUS SÕJAMASIN tank - võib läbi murda kaitseliinidest ja okastraatidest, liigub teedeta maastikul, kuulide eest kaitseb teda soomus ja lühikese vahemaa tagant saab avada sihtmärgile tule 8. Venemaa kokkuvarisemine: kriisi põhjused, veebruarirevolutsioon, kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre. Enamlaste võimu laienemine ja Bresti rahu Saksamaaga. Venemaa kriisi põhjused: Rahutused sõjaväes, 6 miljn sõjameest oli lahingutes surma saanud
07-November 1916 SOMME'i lahing Prantsuse ja inglise ühinenud väed üritavad saksa positsioonist läbi murda, aga edutult. Esmakordselt sõjategevuses kasutatakse TANKE. OKT.1917 CAPORETTO lahing saksa vägede pealetung, Itaalia saab lüüa ja inglise ja prantsuse ühivägedel õnnestub peatada sakslaste pealetung Itaalias. 6.04.1917 kuulutab USA sõja Saksamaale. Idarinne 1915-1917 Mai 1915 CORLICE operatsioon saksa armee murrab läbi venemaa kaitseliinidest. Venemaa üritas oma positsiooni säilitada. Suurte kaotustega õnnestus venelastel septembri lõpuks Riia all rinne stabiliseerida. ANTANdi poolel astub sõtta Rumeenia, aga keskriigid purustavad ta kiirelt. Idarindel üritab Venemaa vasturünnakut ja murrab läbi juuni 1916 Austria-Ungari kaitseliinist, aga rünnak pidurdub. Sõjategevus merel 1915 Alusab Sakamaa allvee sõda. Mai 1915 uputab Saksamaa Inglise reisilaeva LUSITANIA. 31
Samal aastal hoogustus Türgi sõjategevus, Kaukaasias olid Vene väed edukad, kuid teistel rinnetel suutsid türklased rünnakud tagasi tõrjuda. Türklased peatasid inglaste katsed haarata kontroll Musta mere ja Vahemere väinade üle. Saksamaa oli sunnitud oma sõjaplaani muutma positsioonisõja pärast, peamised väed koondati hoopis idarindele ja algas venelastele ootamatu tulelöök Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi ning suudeti tekitada suur segadus, kuid sõjalisi kaotusi oluliselt Venemaal polnud, kaasnev segadus nõrgestas siiski Venemaad seestpoolt. Prantsusmaa ja Inglismaa said läänerindel puhkeaega, et taastada sõjavarustust ja koondada väge. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik
armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria- Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 16. Positsioonisõda, ehk kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on kaevanud maasse sik-sakitades kaevikud kõrgusega 2,8 meetrit, et läbijad oleksid kaugtule,
Algas ohvriterohke positsioonisõda. Aprillis kasutasid sakslased esmakordselt mürkgaasi Ypres'i juures, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa Idarindel: 1915. aastal otsustati koondada peamised Saksa jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Seejärel rinne stabiliseerus. Septembris murdsid saksa väed uuesti Vene positsioonid läbi, paisates tekkinud lõhesse oma ratsaväe, mis tekitas Vene tagalas suurt segadust. Kuigi sakslased olid saavutanud suurt edu ning tekitanud Vene vägedele olulisi kaotusi, polnud neil ometi õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada. Balkani ja Itaalia rindel: Liitlased sõlmivad Londonis salaleppe Itaaliaga.
nimetatakse, on see lahing läinud ajalukku "Võnnu lahinguna". Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See päev on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandil hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia all ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelvalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist. Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus Pärast Landeswehri purustamist pöördus Eesti väejuhatuse tähelepanu jälle itta. Siin pidasid vene valged kibedat heitlust punavägedega
*Saksamaa edukas (1914 nn piirilahing), rinne jõudis Pariisi lähedale *Marne'i lahing Pariisi all, sakslaste edasitungimine peatatakse >1915 läänerindel positsioonisõda, Saksamaa koondab peamised jõud idarindele *Antandi riigid veenavad Kolmikliitu kuulunud Itaaliat Antandi poolel sõdima (lubavad Austira-Ungari valdusi) =>Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja, uus rinne; Bulgaaria, Türgi ühinevad Keskriikidega *Gorlice operatsioon -sakslased vene kaitseliinidest sügavalt läbi, rinne stabiliseerub; venelastel suured kaotused >1916 taas läänerindele, arvates, et Venemaale antud löögiga on sõda sama hästi kui lõppenud *Verduni lahing (Pariisi juures)- sakslastel ei õnnestu prantslasi murda, kokku hukkub ligi miljon meest *Somme'i lahing (1.juuli)-ei too edu kummalegi poolele *Rumeenia astub Antandi poolel sõtta (abi asemel vaid häda: saab kohe lüüa, naftaväljad Saksamaa käsutusse)
positsioonisõtta 1916 Inglased lahkuvad 1. juuli 1916 Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed 2. mai 1915 Algas venelastele ootamatult tugeva üritavad läbi tungida suurtükitule toetusel Saksa tulelöögiga SM armee Gorlice operatsioon positsioonidest Vene kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne Nad löödakse tagasi stabiliseerus Inglased võtsid kasutusele tankid Septembris rünnati uuesti, aga venelased ei Kumbki pool ei võitnud mõlemad kaotasid 1.3 lahkunud sõjast miljonit meest Lüüasaamisest tingitud pahameelelaine nõrgestas
vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. Saksa rünnak idarindel 1915.aastal · 1915.aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Rinne stabiliseerus. · Kuigi sakslased olid saavutanud suurt edu ning tekitanud Vene vägedele olulisi kaotusi, polnud neil ometi õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada Verduni lahing · Verduni kindlus rünnaku koht kaitses juurdepääsu Pariisile · Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused 1916.aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed
saadetatakse ohtlikusse ja , saadetakse teadlikult ja tahtlikult surma, tekitas viha vene sõjaväe võimude poliitilise juhtkonna vastu . Alates 16 aastast selge politiseerumine, vasakpoolsed ideed., lähte koht kus kujunesid välja punased läti kütid. Samal ajala koondati kaheks läti diviisiks. I läti küti diviisi ülemaks oli kindral Misinš. Neid diviise tahtsi vene vägi ära kasutada Jõululahingutes. Vene põhjaringe juhtkond otsustas murda saksa kaitseliinidest läbi riia all, ja hõivata terve Kuramaa kubermang, Läbimurde teostamiseks otsustati kasutada läti küti polkusid ja Siberi küti polkusid, otsustati rünnata öösel , lõigata salaja sakslastele märkamatult traat tõketesse augud ja sealt sissetundide. Algas öö vastu 24 dets., küttidele tuli abiks veel ka lumetorm, läti kütid sooritasid oma ülesande hiilgavalt, kõik kolm kaitse liini murdsid läbi., pealetungi takistas see et ei jõundu
Polkovnik Pavel Rodzjanko teatas oma tähtsale vennale Peterburi, et Sakslased on kohe-kohe Pärnusse jõudmas. Pärast väljatõmbumist Riia lahest 1915.a Eesti rannikul mereoperatsioone ei toimunud. Aug 1915 ründas Sa õhulaev Paldiskit. See süvendas rahutust, ärevust. 1916 olid peamised jõupingutused Sa poolt üle kantud uuesti läänerindele. Ve üritas revansi võtta. Märts 1916 kohaliku tähtsusega pealetung. Üsna ägedad lahingud kestsid 12päeva, kuid Ve väed ei suutnud Sa kaitseliinidest läbi murda. 22 Järgmiseks kavandas Ve lööki 3 rindel korraga. Kuid tulenevalt varustuskriisist suudeti pealetund läbi viia vaid edelarindel. Põhja- ja läänerindel aga jäädi täiesti passiivseks. Dets 1916 valmis põhjarinde juhatus lokaalse tähstusega pealetungikava. Operatsioon sai alguse ööl vastu 24.12. pealetungile mindi ilma igasuguse ettevalmistustuleta
valmistas pealetungi ette, pidi aset leidma Galiitsias, kus oli vägede kokkupuutepunkt. Koondati tohutu jõudude ülekaal inimestes ja sõjatehnikas, enne pealetungi alustamist sõitsid rinde läbi kõikvõimalikud AV esindajad, ministrid, ka Kerenski käis pealetungi ees väeosades ja kutsus võitlema. 1917 juunis olevat vägede võitlusvaim tõusnud pea sama kõrgele kui 1914 sõja puhkedes, oli revol vaimustus. Pealetung algas 18.juunil edukalt, ülekaalukad vene jõud murdsid vastase kaitseliinidest läbi, seejärel suri pealetung välja. Vene sõdurid ütlesid, et meie oleme teinud küll, edasi ei sõdi. Väeosad jäid lihtsalt seisma, tagasi ega edasi ei läinud. Sakslased ja austerlased koondasid läbimurdelõiku värskeid jõude, asusid vastupealetungile. Õnnestus vene väed tagasi paisata. Enamik rindest läbi murdnud väemassist hakkas sakslaste pealetungi ees taganema, üksikud käske täitvad väeosad hävitati. Paari päeva jooksul algas paaniline põgenemine. Ohvitsere tapeti,
annaabi.ee 
