Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi
suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,võideti verises heitluses Läti kütte.Surmavalt sai haavata Julius Kuberjanov. ¤Võnnu lahing-23.juuni 1919,mille võitsid Eesti väed.Seda sündmust tähistatakse võidupühaga. ¤Krivasoo lahing-18.-30.november,Eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal Tähtsamad väejuhid: ¤Konstantin Päts-sündis 23.veebruar 1874 Pärnumaal ja suri 18.jaanuaril 1954. ¤Julius Kuberjanov-sündis 1.oktoobril 1894 Venemaal ja suri 2.veebruaril saadud haavadesse. ¤Kindral Ernst Põder-sündis 10.veebruaril 1879 Võrumaal ja suri 24.juuni 1932. ¤Kindral Johan Laidoner-sündis 12.veebruar 1884 Viljandimaal ja suri 13.märts 1953. Tulemus:Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis kaks kuud,sest
sundmobilisatsioon, Punaarmee peatati Täielik majandus kaos; paljud Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Narva all Majanduses 4-aasta plaan. Majanduses 5-aasta plaan. peeti ägedaid kaitselahinguid, NSVL teostas itaalased olid võtnud laenu. terrorirünnakuid Eesti linnadele (märts Kuna Lõuna-Itaalia oli vaene, Elatustaseme tõus, töötuse Industrialiseerimine ja 1944), lahingud Sinimägedes, soomepoisid Eestisse, suudeti Punaarmee tagasi tõrjuda
lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nii algas 1918. aastal 24. veebruaril Päästekomitee liikmete poolt ette loetud ,,Iseseisvusmanifest kõigile Eestimaa rahvastele". Sellega oli EV välja kuulutatud, kuid selle püsimajäämine oli kaheldav, seda Saksamaa ja Nõukogude Venemaa poolt tekitatud ohu tõttu. 10., 11. slaid Vabadussõda 28.novembril 1918 algas ametlikult Vabadussõda. Eelnevalt peeti Aleksander Tõnissoni juhtimisel nädal aega edukaid kaitselahinguid Narva all. Esimese linnana langeski Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun. Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast. Sõja algus oli Eesti kaitsjatele ebaedukas. Puudus oli relvadest ja võitlusmoraalist. Noorte koolipoiste ja üliõpilaste võitlustahe oli siiski suur. Murrang sõja käigus saabus siis, kui sõjavägi allutati Johan Laidoneri ühtsele juhtimisele. Moraalse ja sõjalise toena mõjus
Leiti, et Landeswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkust ülekohtu ja alanduse eest. Rahukõnelused : Vene valitsus tegi ettepaneku rahurääkimisteks. Sept. keskel toimunud esimene Eesti- Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas okt. kriipsu peale Loodearmee pealetung. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis J. Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Tartu rahuleping- Sõlmiti 2. veeb 1920. Tingimused. : Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust. Pandi paika Eesti piir. Vahetati sõjavange. Nõukogude Venemaa lubas tagastada Tartu Ülikooli varad. Eesti lubas kastutada oma sadamaid kauba vahetuseks. Eestlased kauplesid välja 15 miljonit kuldrubla.
14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud LõunaEesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti
18. september Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. · 28. september algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. · 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahu. Eestlasi abistasid ·
ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli see muutunud tõeliseks maailmasõjaks. 8. Murrangulised lahingud Stalingradi lahing 1942 algas lahing Stalingradi pärast. Punaarmee pidas nelja kuu jooksul sakslaste vastu ägedaid kaitselahinguid. 19. novembril 1942 alustas Punaarmee vastupealetungi ning umbes 300 000 Saksa sõdurit jäi piiramisrõngasse. Stalingradi lahingut peetakse murranguks kogu teise maailmasõja käigus. Saksamaa ning tema liitlased Rumeenia ja Itaalia kaotasid ühtekokku 800 000 sõdurit. Kurski lahing 1943. aasta suvel üritasid sakslased võtta Kurski linna lähedal Nõukogude väed piiramisrõngasse. 5
september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. • 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. • 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. • 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu.
leitnat Julius Kuperjanov. Paju mõis ja Valga vabastati. Veebruari algul vabastati ka Võru ja Petseri. 24. veebruariks 1919.a oli vaenlane Eestist välja tõrjutud. RÜNNAKUL: Eesti väed ületavad Velikaja jõge Pihkva vallutamisel 26. mail 1919. SÕDA JÄTKUB Nõukogude Venemaa ei leppinud lüüasaamisega Eestis. Lõuna Eesti tagasivallutamiseks tõi Punaarmee Pihkva kanti ja Põhja- Eestisse uusi vägesid. Eesti väed pidid 1919.a kevadel pidama raskeid kaitselahinguid. Vaenlane suudeti tagasi tõrjuda. SÕDA KANDUB EESTI PIIRIDEST VÄLJA Et säästa Eesti sõjapurustustest, otsustas Eesti väejuhatus viia sõjategvuse vaenlase territooriumile. Mais 1919 alustasid VENE VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp
Muu sõjavarustus Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid hakati rautama alles 13. sajandil. Saarlased ja muu mererahvas kasutas vaenuretkedel laevu. Üldiselt on arvatud, et eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. Sõdimisviisid Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased. Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste
14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe
Lõuna-Eestis. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus
USA-le tähendas see sõtta astumist. Jõudude vahekord oli nihkunud liitlasriikide kasuks. Jaapanlaste pealetungile pandi piir juba 1942.a. juunis. Jaapanlased üritasid vallutada Havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada. 1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al-Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide sõjalised jõud, Itaalia
18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiralks. 12 · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31
august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. · 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiraliks. · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31
Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitsi juhitud Vene valgete Loodearmeega. Peale Landeswehr'i sõda asus Eesti sõjavägi kaitsma Läti idapiiri, sest Läti armee oli veel suuresti organiseerimisel ega suutnud veel kaitsta Läti idapiiri. Põhja-Lätis asus 3. diviis AlksneLubasi järve joonele. Suuri kokkupõrkeid vastasega siin ei toimunud. 2. diviisi ja Soomurongide diviisi allüksused koos Vene valgetega pidasid kuni 24. augustini kaitselahinguid Pihkva ümbruses, kuid viimaks taanduti Irboska kindlustatud positsioonidele, mida oli hakatud ehitama juba suve hakul. Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas, et kergendada Loodearmee pealetungi Petrogradi suunal, kuid raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid. Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale Venemaale tungida , tunda andis sõjaväsimus. Vene valged Vabadussõjas
ookeanil.USA-le tähendas see sõtta astumist. Jõudude vahekord oli nihkunud liitlasriikide kasuks. Jaapanlaste pealetungile pandi piir juba 1942.a. juunis. Jaapanlased üritasid vallutada Havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada. 1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al-Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide
· Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus · 25.02.1918 Tallinna saabuvad saksa okupatsiooniväed Tartu rahu 02.02.1920 · Vabadussõja lõpul 1919 aasta detsembris, kui Narva all peetakse kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja Idapiiri kindlaks määramist · Puhkevad ägedad vaidlused piiriküsimustes, kuid punaarmee ebaõnnestumised Narvas sunnivad vene diplomaate järeleandlikusele ja 31.detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist Vabadussõda saab sellega läbi · Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu · 02.02
· 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu · Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid · Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1.veebruari seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Seejärel koondasid enamlased uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. · Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale · Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni
ohvitseride juhtimisel. Sakslastest koosnev diviisi staap ei juhtinud Eestis ühtegi lahingut, arvestamata rügemendi Vabatahtlikuks kutsumise poster ülemate poolt tehtud otsuseid. Kuna Eesti Leegion kuulus Relva-SSi koosseisu ja oli allutatud välismaalastest koosneva üksusena selle juhtimisele, siis sai leegion eestlaste üksustest ainukesena eeskujuliku relvastuse, mis ei erinenud Saksa eliitvägede omast. Sellise relvastusega oleks olnud võimalik oma kodumaa piiridel kaitselahinguid pidada. Kõik lootsid, et suutes hoida Punaarmeed sõja lõpuni väljaspool Eesti piire, oleks lääneriikide abil võimalik taastada Eesti Vabariik. Meid kogunes Eesti Leegioni lipu alla üle 15 000 mehe. Need olid mehed, kes valisid kahest halvast võimalusest parema võitluse kodumaal ja kodumaa piiridel. Koos sakslastega oli ainuke võimalus võidelda eeskujuliku relvastusega Punaarmee vastu. Väljaõpe
Kütidiviis ja Eesti kütibrigaad vallutavad Petseri. 3. september - Irboska veretöö. 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiraliks. 28. september algas Loodearmee sügispealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. 1920 3
peabaasile pearl harboris. Seega õnnestunud lägiga tagas jaapan endale pooleks aastaks sõjalise plekaalu kogu vaiksel ookeanil. Jaapanlased vallutasid filipiinid,indoneesia,pirna ja kogu ülejäänud kagu-aasia ning tungisid india ning austraaliani. USA oli aga nüd avalikult sõjas ja jõudude vahekord otsustavalt liitlasriikide kasuks muutunud. Jaapanlaste edasitungike pandi piir juba 1942 aasta juunis kui nad kaotasid otsustava midway merelahingu. Kuni sõja lõpuni pidas jaapan kaitselahinguid. USA sõtta astumine tähendas ka allveesõja hoogustumist. Kuid siingi toimus 1949 aastal murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suutis toota uusi laevu kiiremini kui saksa allveelaevnikud neid uputada jõudsid. Sagenesid liitlaste rünnakud saksa linnade ja tööstusobjektidele.1942 aastal algas murrang sõja käigus. Idarindel saavutasid sakslased mõnda aega veel suuurt edu jõudes välja volga jõeni stalingradi juures ja kaukaasiasse
Vastase edule aitas kaasa sõjatüdimus ja hirm võimsa Venemaa ees. Vaenlastega võitlesid väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning otsiti ka välisabi Soomest, Taanist, Rootsist ja loodi Rahvavägi. Rahvavägi suutis venelaste käest palju alasi vabastada, kuid Vabadussõda polnud veel võidetud. Venelased koondasid uusi jõude ja veebruarist maini peeti Lõuna-Eestis kaitselahinguid. Säästmaks maad uutest purustustest viidi sõjategevus Eestist välja ning jõuti ka Lätti, kust löödi enamlased välja. Lätis toimus kokkupõrge landesveerlaste ja Rahvaväe vahel ning sellest arenes Landeswehr'i sõda, mille otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Vabadussõja lõpetas Eesti-Vene rahukonverents, kus kirjutati alla Tartu rahulepingule ning Venemaa loobus oma õigustest Eesti üle. Landeswehri sõda
14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna- Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe
üksteisele järgnevate tihedate lainetena. Esialgu üritati vallutada linn otserünnakutega, seejärel püüti kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid vastase ülekaalule vaatamata jäi eestlaste kaitse püsima. Viimase meeleheitliku pingutuse Narva vallutamiseks tegi Punaarmee aasta lõpupäevil, paisates linna alla oma viimased varud. Läbimurre ebaõnnestus ning verest tühjaks jooksnud punased polgud lõpetasid pealetungi. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Piiriküsimuses puhkesid ägedad vaidlused, sest enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ja suurt osa Virumaast. Kuid Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000
Nhes eesltaste varuüksuste saabumist said sakslased korralduse taanduda ning 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Ööl vastu 3. juulit kirjutati Antandi esindajate nõudel alla vaherahule, mille kohaselt Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad lahkusid Lätist. · Vabadussõja lõpp: Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast. Punaarmee läbimurre ebõnnetus ning enamlased lõpetasid pealetungi. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla rahulepingule, kus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir. 28. EESTI VABARIIGI SISEPOLIITIKA 1918.-1934. AASTATEL · I põhiseadus: 23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu, nende tähtsamad otsused olid: 1919a. võeti vastu maaseadus, millega kaotati mõisad ja maa otsustati jaotada talukruntideks(mõisamajandus-asendus talumjanduega) 15
(Vetter 2004, 112 jj.). Saksa vägede Sõrve kaitse staap tegi otsuse: täieliku hävingu vältimiseks taganeda organiseeritud korras tõrjelahinguid pidades järgmisele Torkenhofi (TürjuTorguMäebe) kaitseliinile. Ülesanne oli keeruline, sest tuli säilitada võimalus toetada oma suurtükitulega rinnet, ükskõik kus ka läbimurre toimuks. Taganemise käigus tuli läbi viia väeüksuste täielik reorganiseerimine, sest pidevalt kaitselahinguid pidavad üksused olid verest tühjaks jooksmas. Osa pataljone oli hävinud peaaegu täiesti, need tuli täiendada ja taastada nende lahinguvõime. Idapoolse kaitsesektori nõrgenemise hinnaga toodi sealt ära kaks pataljoni ja paigutati rinde keskossa. Nendest pidid saama mobiilsed pataljonid, mida oli võimalik kiiresti ümber paigutada. Selleks varustati need veoautodega. Merelt toetas sakslaste taandumist oma kahuritulega raskeristleja ,,Prinz Eugen"
- 23 - ookeanil. Jaapanlased vallutasid Filipiinid, Indoneesia, Brima ja ülejäänud Kagu-Aasia ning tungisid India ja Austraaliani. See-eest oli USA nüüd avalikult sõjas ja jõudude vahekord otsustavalt liitlasriikide kasuks muutunud. Jaapanlaste edasitungile pandi piir 1942 a. juunis, kui nad kaotasid otsustava Midway merelahingu. Sealt kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhiliselt kaitselahinguid. USA sõtta astumine tähendas ka allveesõja hoogustumist ent siingi toimus 1942. a. murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suutis toota laevu kiiremini, kui Saksa allveelaevnikud neid uputada jõudsid. Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Murrang sõja käigus algas 1942. a. Ida rindel saavutasid Sakslased veel suuremat edu jõudes välja Volga jõeni Stalingradi juures ja Kaukaasiasse. Seejärel nad aga peatati ja purustati mitu kuud
sätestas ka 28. juunil 1919 allakirjutatud Versailles' rahuleping. Sõjategevus juulis–augustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; 16. juunil 1919 alustas Punaarmee uut vastupealetungi Petrogradi alla jõudnud Vene valgete Loodearmee vastu, kes suruti juuli alguseks Lauga jõeni. Seal peatasid enamlaste väe Lauga jõe ja Ilmeni järvede liinile kaitsele seatud Eesti väeosad. Samaaegselt muutus olukord ärevaks Pihkva ümbruses, kus Rahvavägi pidas ägedaid kaitselahinguid. Augusti teisel poolel algas punaarmeelaste suurrünnak eesmärgiga vallutada Pihkva. Eesti väejuhatus suunas linna kaitseks kohale kõik reservid ning koos Loodearmeega suudeti Pihkvat mõnda aega kaitsta. Kuna aga üldine sõjaline olukord oli keeruline ning Eesti sõdurid ei soovinud sõdida Venemaa pinnal, käskis kindral Laidoner Rahvaväel 25. augustil taanduda Irboskani. 28. augustil jättis vastuoludest lõhestunud ja võitlusvõimetu Loodarmee Pihkva enamlastele,
annaabi.ee 
