.................................................. Monograafiad, artiklid jm ............................................................................... 1 SISSEJUHATUS Käesolev töö on valminud Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi vahel 10. mail 2002 sõlmitud koostöölepingu 10-10/346 (2002) alusel. Lepingu eesmärk oli koostada uurimus ,,Nimekorralduse analüüs". Lepingu täitmiseks moodustas Eesti Keele Instituut töörühma, kuhu kuulusid nimeuurijad eri asutustest: Kairit Henno ja Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Annika Hussar Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eve Alender Tartu Ülikoolist ja Evar Saar Võru Instituudist. Uurimuse üksikud osad on kirjutanud järgmised autorid. Isikunimede peatüki perekonnanimesid käsitleva osa ja peamiselt ka isikunimeõigust puudutava on kirjutanud Kairit Henno, eesnimesid ja nende korraldamist käsitleva teksti Annika Hussar. Kohanimede peatüki on kirjutanud Peeter Päll (eeskätt
Referaat ,, Niki e. Kairit Tuhkanen ,, Koostas: Maris Välja Klass: 8.a Sisukord 1. Kairit Tuhkanen ....................................................................... lk 3 2.Albumid........................................................................ .................. lk 4 3.Muud huvid........................ ............................................................lk 5 4. Kasutatud allikad.......................................................................lk 6
Niki ,,Äike päike" Niki alias Kairit Tuhkaneni andis välja oma teiseplaadi 2007. aasta 1. novembril. Tema lugude kallal töötas korraga kaks produtsenti Marko Margna kui Markku Tiidumaa. Ta ei ole kunagi laulmist õppinud. Ometi kukub see tal suurepäraselt välja ja nagu ta ise ütleb, tuleb otse südamest. 2007. aasta suvel ilmus Niki lugu "Sa oled see kes jääb", millest sai üsna ruttu 2007. aasta üks suuremaid kodumaiseid hitte Eestis. Nikit mängisid ka need raadiojaamad, kes senini teda eiranud.
Tang Tselloorkester Blackwell ,,Rõõmsad pühad'' A. Aruväli Saksofoniansambel ,,Jõulupopurri'' Matis Männa K. Sepa laululapsed O. Ehala ,,Päkapiku K. Sepp jõululaulud' T. Tang Feridee Sevoastjanov Adam ,,Jõuluöö'' Rita Naaber Sõmfoniettorkester, G. F. Händel - ,,Air''Veemuusika E. Narborna Kairit Sepp G.F. Händel - ,,He shall feed M.Altrov his flock'' Messiasest Sümfoniett ja Kairit J. S. Bach - Koraal ,,Jesu bleibet K. Sepp laululapsed meine Freude'' E. Narbona 4. Minu mulje: Minule meeldisid kontserdi osad palad väga nagu näiteks Rondo poolt esitatud popurrii kaunimatest jõululauludest kuna see oli vaikne kuid samas oli meloodia mänguline. S. Berensi, M
Toidlustusettevõtteid võrdlev analüüs KK13 – KE1 Angeelika Sooba Kairit Velt Kohad mida külastasime ● Tommi grill ● Pirosmani restoran Tommi grill ● Kellele? - Igale vanusegrupile, lihasõpradele ● Mida? - Lihatoidud, salat, alkohol ● Kuidas? - Avararus, mugav asukoht, romantiline inerjöör ● Miks? - Kasumi teenimiseks Pirosmani restoran ● Kellele? - Lihasõbrad, pered, kõik vanusegrupid ● Mida? - gruusia köök, liha, salat, vein ●
Dear Sir or Madam, I am writing to express my dissatisfaction with for service to your post office. I would like to know what happend to my pack? Firstly, I would like to know why my pack is missing? It has been missing since 14 February 2014 when I put the pack on track. Secondly, I would like to know when I will get back my pack? This pack is very important to me and I would like to get it back soon as possible. In conclusion, I am very disapointed in your service. I really hope we can solve this problem and find a compromise. I look forward to hearing from you soon. Yours faithfully, Mari Mets Kairit Küppar
Putukad Kairit Kasuk Sisukord Tutvustus Välisehitus Siseehitus Sigimine Erinevaid putukaid Tutvustus Putukad on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Välisehitus Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast Pea eesosas asub paar tundlaid Pea alaosas asub putukatel suu, selle ümber asuvad suised nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamis...
Johann Balthasar Neumann Johann Balthasar Neumann J. B. Neumann *Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis. *Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt. *Õppis kellavalajaks *Saksa 50margasel rahatähel *Viennas tutvus Erlachi ja Hildebrandti kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus *Würzburgi piiskopiloss- Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss *Kõige ilusam ja heade p...
Räni Kairit Siilak Kohtla-Järve 2015 Räni on keemiline element, mille sümboliks on Si (silicium). Aatomnumber: 14 Aatommass: 28,0855 Elektronkiht: +142)8)4) Tihedus: 2330 kg/m³ Sulamistemperatuur: 1417 °C Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Füüsikalised omadused Räni on toatemperatuuril tahke Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga,...
Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete lade...
Concerto grosso Marianne Lainemäe Kairit Siilak Kohtla-Järve 2014 Tähendus Concerto grosso (itaalia keeles „suur kontsert“) on esimene orkestrižanr. Concertino- väiksem pillide grupp Ripieno- suurem koosseis See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire Barokkorkester Barokkorkester kasvas välja barokktriost Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse
vilistlased. Ühes ettekandele tulnud teoses J. Haydni Serenaadis oli viiulisolist Liis Hallikäär õpetaja Ave Oppi viiuliklassist. Sümfoniettorkestrit juhatas õpetaja Matis Männa. Tema ja õpetaja Karlis Saare juhatusel mängis ka puhkpilliorkester. Kavast võis leida veel vanamuusikaansambli Rondo esinemise õpetaja Tiiu Maripuu juhendamisel. Kitarriorkestrit juhendas õpetaja Toomas Tang ja klaveriansamblit õpetaja Maaja Jalakas. Lauljana astus lavale Aale Lember õpetaja Kairit Sepa lauluklassist. Muusikapalade vahel loeta ka mingeid luuletusi. Minu jaoks kontserdi üheks huvi pakkuvamaks osaks olid orelipalad. Ise igapäevaselt sellise muusika austaja ei ole ja kui aus olla siis vist polegi varem orelit niimoodi lives kuulanud. Seepärast olin isegi üllatunud, milliseid helisid sellest pillist välja võluda annab. Samuti kõlas puhkpilliorkester üsna huvitavalt. Veel meeldisid väga vanamuusikaansambel Rondo esitatud
Margaret Atwood Kairit Ladvig 8.klass Kuldre Kool 2011 Margaret Atwood Margaret Atwood (18. november 1939, Ottawa, Kanada) on inglise keeles kirjutav Kanada prosaist, luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja keskkonnaaktivist. Ehkki Atwoodi tuntakse enim romaanide poolest (mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud korduvalt luuleauhindu. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, telestsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. Elulugu Kanada Ontario osariigis Ottawas 1957. aastal alustas ta õpinguid sündinud Margaret Atwoodi ema Toronto ülikooli Victoria kolledzis, oli dietoloog Margaret Dorothy kus tema õppejõudude seas olid (neiupõlvenimeg...
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi
Realism Kairit Tops Kiviõli 1. Keskkool 12. klass Realism · Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni ehk 19 sajandi teisel kolmandikul Gustave Courbet' rajatud maalistiil. · Realism on kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. · Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. · Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. · Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Realism Populaarsed · olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. · Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi tähe all sündis ka eesti...
Op kunst Regina Kaasik ja Kairit Ütt Jakob Westholmi gümnaasium 11.a Ajalugu · Arenes välja abstraktsest kunstist · Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is · Esimene op kunsti kujutav töö on tehtud Victor Vasarely poolt · Bridget Riley ja värviline op kunst (Yale'I koolis) eriti populaarseks 1960.aastatel · Tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja reklaamikunsti Mis on op kunst? · Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst · Põhineb optilistel efektidel · Silmale kas rahustav või ärritav · Maalipind tundub olevat ruumiline või värelev · Plaanipärane loomine, mis eeldas põhjalikke teadmisi silma töö põhimõtetest Kuidas seda kujutatakse/mida ning kuidas nähtakse? · Tunnetusele vastav kogemus · Dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse · Tuntum...
............... ISLAM Kairit 8a 2010. nov. Valga. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat, moslemit ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. "Allah" on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta.
maailmas. Meie rahvuslik pärand. Kuidas see pärand oma töös nähtavaks teha, ongi näitust läbiv mõte. Nii joonistub välja ka põgus ülevaade sellest, milliseid teid avab klaas kui materjal tänapäeva kunstnikule minevikumaailmast kõnelemisel. Oma töödega esinevad: Ivo Lill, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Eeva Käsper, Tiina Sarapuu, Pilvi Ojamaa, Vilja Volens, Maret Sarapuu, Katrin Tuhkmann, Malle Hallimäe, Kairi Orgusaar, Heli Press, Riho Hütt, Kristi Ringkjob, Karin Mölder, Kairit Annus, Piret Ellamaa ja Maarja Priks. Mina kirjutan lahti vaid nelja kunstniku tööd mis mulle kõige rohkem silma hakkasid ja meeldisid. Esimene oleks Maarja Priksi töö ,,Vabadussammas". See sümboliseerib Eesti Kultuuri ajalugu ning soovi seda jätkata ja edasi kanda. Delikaatsete klaasosadega täiustatud puust reha ja suga tähistavad meie rahvuse ja kultuuri võimast ja pikka ajalugu. Klaasist kangas tähistab soovi jätkata meie kultuuri, mis tänapäeva ühiskonna tõttu kerge purunema
Kafka tegelased tapetakse sõnatult kõrgemate võimude käe läbi, kes tunnevad ainult seadust, mitte armu. Kafka ise leidis oma romaanist ka huumorit. Mõnikord luges ta sõpradele sellest katkendeid ette. Ta olevat sealjuures valjusti naernud. ,,Kafka on kirjanik, kes väljendab meie sajandit kõige selgemini." Elias Canetti Väärib lugemist: · Toomas Liiv, Kohtumine kristusega: Franz Kafka kanooniline juhtum/keiss.- Looming 11/2011 · Kairit, Kaur, Ei mingisugust lootust enam?- Vikerkaar 10/2002
Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid paljud eesnimede uurimisega, sh Edgar Rajandi, Leo Tiik ja Helmut Tarand. Raivo Seppo andis 1994. aastal välja ,,Eesti nimeraamatu", hiljem raamatu ,,Nimed ja nimepäevad" ning käesoleval aastal ,,Nimeraamatu". Ärinimedega on tegelenud Eve Alender. Veidi on uuritud ka hüüdnimesid. On teada, et hüüdnimed ja nende tüübid muutuvad aja jooksul. Veel on olemas internetinimed ja varjunimed
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on s...
selle andmebaase. Teine peatükk kirjeldab nimepanemise käiku 19. sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39). Onomastika on tihedalt seotud ajaloo ning genealoogiaga
Põltsamaa Ühisgümnaasium Moona Liisa ja Justuse seiklus. Koostajad : Kairit ja Kaisa Juhendaja : Külli Põltsamaa 2009 Moona Liisa ja Justuse seiklus Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis. Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna
Põltsamaa Ühisgümnaasium Inimese Mitmekesisus Referaat Kairit Küppar 12b Põltsamaa 2013 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Värvus...........................................................................................................................4 1.1Juuksevärvus.
üleandmise võimalusi. Paar nädalat hiljem teatati keskkonnainspektsioonile taas, et Põltsamaa vallas, eelmisest kohast pisut eemal, on metsa all jäätmehunnik. Inspektorid tegid kindlaks, et tegemist oli samade jäätmete ja sama viijaga. Mees lootis endiselt jäätmetest tasuta vabaneda, kuid teistkordse jäätmete metsa viimise eest määrati talle juba 3000 krooni trahvi. Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektori Kairit Kriisi sõnul on taoliste prügistamisjuhtumite arv maakonnas üldiselt vähenenud, kuid neid tuleb siiski ette. Pahatihti rändabki just korterite ja majade omanike vahetumisel majapidamises olev kraam metsa alla. Sageli üritatakse jäätmeid ka lõkkes põletada. Mõlemal juhul on tegemist jäätmeseaduse rikkumisega, mille eest saab eraisikut trahvida kuni 18 000 ja ettevõtet kuni 50 000 krooni suuruse trahviga. Täname kuulamast! Küsimused!?
Kiviõli 1. Keskkool Lained Referaat Juhendaja: õp. Kati Lillemets Kairit Tops 10.klass Varinurme 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Lainete liigid · Ristlained · Pikilaine · Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“
Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend
talupojaromaani traditsioonidega. Mats Traadi enda sõnul töötas ta raamatu kirjutamiseks läbi väga suure hulga ajaloolisi materjale."Tants aurukatla ümber" on ilmunud ka läti keeles, (1972, tõlkija T. Vilsone) ja Eesti Telefilmis Peeter Simmi poolt vändatud filmina 1987 aastal. Osades on mitmed tuntud eesti näitlejad nagu Heino Mandri, Tarvo-Hannes Varres, Lennart Mänd, Andres Lepik, Paul Poom, Laine Mägi , Margus Terasmees, Erno Kaasik, Kairit Hansberg jt. Minu arvates näitab filmis ,,Tants aurukatla ümber" väga ilmekalt eesti maaelu, aurukatla vajadust viljakoristamisel, kus masinale oli vahel väga pikk järjekord. Rehepeksumasina ümber kogunes alati vaatama ja järge ootama hulk rahvast. See on minu arvates nagu külaelu keskpunkt, kus räägiti muljeid, arutati tuleviku üle ja ei puudunud sealt ka vastavad naljad. Meelde jäid mõned ütlused, et ,,mustlne on ju nii must, et öösel teda ju ei
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaalkorralduse osakond Kairit Põntson AÜSR1 ALKOHOLI KAHJULIKKUS Referaat Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Alkoholi liigtarbimine on tänasel päeval suur probleem. Tegemist on toksilise ainega, mis otseselt või kaudselt on seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haigusega või tervsehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust (Alkoholi mõju tervisele). Üha nooremad inimesed on sellega kimpus ja ei teadvusta, millised
RAKVERE AMETIKOOL KAIRIT PÄRN K13 KREEKA REFERAAT JUHENDAJA:KRISTINA ALUNURM RAKVERE 2014 1. MAA LÜHITUTVUSTUS Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2 000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. ...
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik..........................
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)...........................
Ema poolsed vanaemad ja vanaisad on mõlemad maetud Koeru kalmistule. 4 Minu pere sugupuu Vilma August Galina Endel Oskar ? Vello Riina Reelika Ott Vallo Maria Annika Karol Kairit 5 Minu kodukoha kirik Paide Püha Risti kirik on kirik Järva maakonnas Paides. Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730
Tartu Kivilinna Gümnaasium VESINIK- Tulest sündiv...vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 1 Üldiseloomustus.............................................
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arva...
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse
Julia Iljina V 408 Julia Kois IVB - 117A 620 3362 Julia Krasulina IV 214 530 32122 Jüri Krustok II-127 620 3364 Kaarel Adamberg IV 312 620 2954 Kadri-Ann Matson IV 201 620 3525 Kaia Tõnsuaadu IVB 208 620 2859 Kaie Martverk IV 306A 620 2953 Kairi Otto IVB 119 620 3369 Kairit Eha IV 314 620 2955 Kalju Lott IV 309 620 2824 Kalju Rohumets II 116 620 3150 Karin Viipsi IVB 219 620 2859 Katrin Laos IV - 318 620 2955 Kersti Merimaa Männiliiva tee 1 620 2904 Kristi Timmo VB 220 620 3362 Kristjan Kruusement IV 215 620 2835 Kristjan Laes IVB 115 620 2821
" Niisiis rahvas koos .Me hakkasime metsa poole liikuma. Nägin kuidas Marko mind terve tee jälgis.Oi tal on nii ilusad pruunid silmad. Lausa suu ajab vett jooksma.Hiljemalt kella 12 jõudsime meie esimesse laagripaika. Kairi kamandas paljud puid tooma et lõket teha. Kurat mida ta kamandab inimesi.Mina ju küll ei kamanda (vist :D ). Mul oli väga igav kuna telgid said püsti pandud otsustasin seal natuke Stiinat lugeda. Nägin et Marko järgneb mulle. "Tsaoka,Anxu kuule see et ära pane Kairit tähele..ta on nats kiiksuga." "Ämm,ei panegi..Ma panen ainult sind tähele..." "Sama siin." 3 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... Jätkan..Cry// Kristel Kiisk 4 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... "Miks sa seda tegid ?" "Sa oled mulle koguaeg meeldinud, kuid su tibilikkus viskab vahel üle." "Näähh,eks ma püüan muutuda." Marko on elukepp poiss nii et ...ää .
Marion Määrits *Ma ei môista siin elus ainult kahte asja: ennast ja teisi. Keilin Nômmela *Armastades môeldakse tihti oma kaaslasele häid omadusi külge, alles hiljem taibatakse, et tegelikult ta nii hea ei olnudki. Linda Jôgisoo *Igas armastuses on palju tôuse ja veel rohkem môônu, kuid armastus teeb selle lôpuks kôik tasa. *Elus ei kannata nii palju mitte inimene, vaid tema süda. Helen Savi *Elurôômus inimene kiirgab ennast kôikjale. Kairit Jaanov *Kui inimesel puudub elumôte, siis puuduvad tal ka sihid, mis kohale viivad. 15 Dagmar Rannak *Tee ainult tähtsusetuid asju, siis pole vahet, kui hakkama ei saa. *Rikkus rikkus rikkad. Veiko Vassar *Vihkamine vôib olla sama sügav ja andestav kui armastus. *Tôeline armastus pôleb kôrgete leekidega. Anu Mägi *See, kes tänasega rahul pole, ôppigu looma homset.
Iga halb kokkusattumus võib olla varjatud samm isikliku õnne poole. Igal sündmusel on oma roll ja eesmärk. Ka kõige mustem ja pimedam tunnel võib juhatada kõige säravama oruni." +29 Kreete on jõudnud häälega Kreekasse ja tunneb ennast seal kuuma päikese all imeliselt. Selgub, et Kreeka ongi just temasuguse temperamendiga neiu jaoks õige koht ja kus ta end sotsiaalslt tõestada saab. Sasa sebis talle hotellirestorani töö ja paari nädala pärast lähevad J, Sasa, Kairit ja Bianka roadtrip`le mille eesmärgiks on Sasa valduste ülevaatamine. Seda kas ja millal nad tagasi tulevad nad veel ei tea. Klubis kohtutud tüdrukutebäni kaks liiget teevad eestis uue kollektiivi ja sügisel ilmuval esikalbumil on viis J sõnadele tehtud lugu. J- le helistab keset suve Paula ja kutsub teda Hiiumaale Skay Plussi suvepäevadele. J tahaks sellele õela, pealiskaudse ja kibestunud tegelase pikalt saata ja seda ta ka teeb -öeldes pakkumisest ära.
Juha Kallas IVB 209 620 2812 Julia Iljina V 408 Julia Kois IVB - 117A 620 3362 Julia Krasulina IV 214 530 32122 Jüri Krustok II-127 620 3364 Kaarel Adamberg IV 312 620 2954 Kadri-Ann Matson IV 201 620 3525 Kaia Tõnsuaadu IVB 208 620 2859 Kaie Martverk IV 306A 620 2953 Kairi Otto IVB 119 620 3369 Kairit Eha IV 314 620 2955 Kalju Lott IV 309 620 2824 Kalju Rohumets II 116 620 3150 Karin Viipsi IVB 219 620 2859 Katrin Laos IV - 318 620 2955 Kersti Merimaa Männiliiva tee 1 620 2904 Kristi Timmo VB 220 620 3362 Kristjan Kruusement IV 215 620 2835 Kristjan Laes IVB 115 620 2821
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0
annaabi.ee 
