Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
......................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid......................................................................................................................8 2.Tegevuskeskkonna analüüs...............................................................................................10 2.1Kaugkeskkonna analüüs..............................................................................................10 2.2Lähikeskkonna analüüs................................................................................................12 3.Turg ja toode......................................................................................................................15 3.1Toode.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
............................................................. 10 7.2.Turgude arenguvõimalused............................................................................11 8.TOOTED (TEENUSED) ......................................................................................11 9.TURUSTAMINE.................................................................................................. 13 10.TURU, MAJANDUSHARU, KONKURENTSI ANALÜÜS ........................... 14 10.1.Konkurentsi analüüs.....................................................................................14 10.2.Turundusstrateegia....................................................................................... 15 11.SWOT-ANALÜÜS.............................................................................................16 12.KULUDE ARVESTUS.......................................................................................19 12.1. Rendikulud....................................................
inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasuta Barringer´i ja Ireland´i äriidee teostatavuse analüüs 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? • 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) • 7% väikeettevõtted (10-49) • < 1% keskettevõtted (50-249) • 0,2% suurettevõtted (250+) • SMEs – Small and Medium Enterprises – 0-249 töötajat (VKEd). 4. Nende (küsimuses 3 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives.
1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni osade analüüs 36 2.3.1 Kättetoimetamissüsteem 36 2.3.2 Müügiesinduste kujundus 39 2.3.3 Asukoht 41 2.3.4 Järjekordade haldamine 43 2.3.5 Teenindustase 46 2.3.6 Kvaliteet 49 2.3.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 53
Kõik kommentaarid