*Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema.
tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline. Afekti diagnostilised tunnused: (I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madal enesekontroll, inpulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); (3) organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium). (II) käitumisiseärasused (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja
Inimesed ei pruugi koheselt müra kahjulikkust tunnetada, kuid müra tekitab tervisekahjustusi. Peamisteks müra allikateks on tööstusmüra, kontorimüra ja vaba aja müra. Nendest esimene ehk siis tööstusmüra võib nimetada kõige aktuaalsemaks ning selle müra kutsuvad esile üldiselt mitmesugused masinad ja seadmed. Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. 8 Kasutatud kirjandus 1)http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/97/11/13/sotsiaal.htm 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.htm 3) http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/myra.htm 4) https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 5) http://www.terviseamet
teosel ,,Surma visualiseerimine valges värvis"5 pole isegi skeleti kuju ega kasutatud musta 3 Julia deVille, pross "Lein", Hõbe, inimese juuksed, klaas 4 Julia deVille, Pross: Gunclub 2004, Hiir, diamonds, jet, 9ct kuld 5 Necklace: Palidecer, the Pallor of old age (visualisation in white of the death). Gypsum powder, elastic strip 2007 värvi, kui sümbolit. Nathalie Perret'i kontseptsioon toetub sellele, et kõige tavalisem reaktsioon surmale, nii objektiivne kui subjektiivne, on kahvatumine. Tema loomingus ja surmaesteetikas on hingelisust, mis muudab eelnevaid arusaamu surmast ehtekunstis. Kaasaegses kunstis teiseneb vastik atraktiivseks, surm ja arusaam sellest muutub. Ei ole võimalik öelda, mis suunas need muutused liiguvad ning kas see on hea või halb. Esiteks oleks see liialt subjektiivne hinnang ja teiseks poleks sellel lihtsalt mõtet. Huvitav on see, et kaasaegses ehtekunstis kasutavad surma temaatikat ja selle esteetika paljud kunstnikud oma
saanud kurva uudise, siis alateadvus ei lase naeratada või õnnelikkust tunda. Emotsioonides eristatakse kahte osa: esimene- subjektiive emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus, rõõm, viha) kaudu.2 Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele, hääletooni või kõne rütmi abil. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone, nagu:
pealiskaudsel lugemisel isegi märkamata jääda. N-ö suures plaanis ja üksikasjalikult (pikad meenutused, dialoogid, kirjeldused) räägib Hindrey sellest, mis novelli tegeliku murranguga õieti seotud ei olegi. Selles ongi Hindrey põhiline novellinõks tõeliselt, olemuslikult oluline jääb näivalt olulise varju. See, mis novellis tõeliselt murdub, murdub märkamatult. Hindrey teoretiseeris kogemata ja oli eelkõige ikkagi vaid kirjanik, kelle jaoks tähtede kahvatumine oli sündmus ja sündmusetus ühekorraga. Küllap sattus ta oma uuendusliku sündmusetuse-esteetika peale tahtmatult. Või täpsemini vargsi läheneva vanaduse sunnil. Sest kes söandaks siis noore mehena omaks võtta, et mis iganes sünnib tõeliselt pöördelist, sünnib aegamööda, märkamatult ja olles kord sündinud, on kohe ka minevikus, perfektne. See on ju eaka inimese tarkus. Ja novellistina oli Hindrey algusest peale juba üsna vana mees.
silma kuni te olete lõpetanud selle rääkimise, mida te olete tahtnud ja küsige temalt arvamust. Käezestid aitavad tähelepanu püüda nagu käekaar, mis aitab muu hulgas ka vabamalt hingata. 9. Peatükk ,,Kelle stress maha murrab?" Tänapäeva elu on väga kiire ja pingeline. Tihti kujuneb inimestel välja stress. Stressi tunnusteks on seedimise aeglustamine, verseuhkru taseme tõus, suurenenud higistamine, näo kahvatumine. Et stressi vältida või kui see on teieni jõudnud siis peaksite kindlasti aja maha võtma, lõdvestuma või võimlema. Stresis inimesed on tihti närvilised, nende liigutused on kiired ja äkilised, hoiavad omaette, vältides teiste inimeste puudutusi. Kui märkate et inimesel on stress, suhtuge temasse mõistlikult ja aidake tal lõdvestuda. 10. Peatükk ,,No kes siis valetab?"
Vastikus- seda kutsuvad meis esile eemaletõukavad objektid ja sündmused. 30.Emotsioonide polaarsus, näited Polaarsed e vastupidised: nt Rõõm-kurbus;armastus-vihkamine;Heameel-pahameel;lõbus-nukker, Polaarsus jaotab tundmused positiivseks ja negatiivseks. Tavaliselt teevad positiivsed tunnused inimesed aktiivseks, negatiivsed passiivseks 31.Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud 1. südame ja veresoonkonna töös (punastamine , kahvatumine) 2.hingamises( kiireneb, või ,,jääb kinni", erutunud inimene hingab kiiremini) 3.seedeelundkonna töös( suu kuivab, kõht lahti) 4.sise-ja välisnäärmete töös (nutmine) 32.Temperamenditüübid, nende kirjeldamine Eysencki ja Pavlovi teooriate põhjal( 4 pilti , ära tunda, jälgi, kui on rahul siis Fleg. Õnnetu melanhoolik, huumoriga sangviinik Temperamenditüübid: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik Eysenck-Igas inimeses on kaks dimensiooni(2 tunnuste paari)
Tundmuste funktsioonid Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3.Kollane sapp - chole 4
Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv.
Kontorimüraga puutuvad enamus inimestest iga päev kokku, kuna see hõlmab müra kontoritehnikast kuni inimeste vestluseni. Vaba aja müra on aga küllalti lai mõiste, kuid nagu selle nimest välja võib lugeda, on tegemist müraga, mis tekib inimeste vabal ajal kontserdid, mänguasjad jms. Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Mitmetest teistest mürast tulenevatest tervisehäiretest oleme pikemalt ja täpsemalt andnud ülevaate referaadis. 15 Kasutatud kirjandus 1) Inimressurss säästva arengu alustala http://www.agenda21.ee/EA21/2_7sotsareng.html 2) Kahn, H
Nt positiivne on rõõm ja negatiivne on kurbus. Armastus-vihkamine. Positiivsed teevad inimesed aktiivseks ja negatiivsed passiivseks. Põhiemotsioonid · Õnnelikkus · Üllatus ehk imestus · Kurbus · Hirm · Viha · Vastikus Emotsioonide väljendus · Sünnipäraselt · Õpitud (jäljenduse ja kasvatuse teel, miimika, zestid) Emotsioonide psühholoogilised väljendused · Südame ja veresoonkonna töös punastamine, kahvatumine, vererõhutõus. · Hingamises hingamise kiirenemine vi aeglustumine. · Seedeelundkonna töös maos raskustunne, suu kuivus. · Sise- ja välisnäärmete töös pisaranäärmete töölehakkamine, adrenaliinierutuse suurenemine.
Kontorimüraga puutuvad enamus inimestest iga päev kokku, kuna see hõlmab müra kontoritehnikast kuni inimeste vestluseni. Vaba aja müra on aga küllalti lai mõiste, kuid nagu selle nimest välja võib lugeda, on tegemist müraga, mis tekib inimeste vabal ajal kontserdid, mänguasjad jms. Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Mitmetest teistest mürast tulenevatest tervisehäiretest oleme pikemalt ja täpsemalt andnud ülevaate referaadis. 15 Kasutatud kirjandus 1) Inimressurss säästva arengu alustala http://www.agenda21.ee/EA21/2_7sotsareng.html 2) Kahn, H
kannatanutest vägistati sellepärast, et nad ei osutanud vastupanu. Taolised arutelud sunnivad peatuma sellel, milliseid muutusi põhjustab äkki tekkinud tugev hingeline erutus. Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamad muutused ilmnevad südame ja veresoonte tegevuses südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatumine). Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise amplituudi kui sageduse suurenemist, rahulolematuse korral muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Perifeersed muutused, mis haaravad tavaliselt kogu organismi, levivad ka organismist väljapoole ja väljenduvad väljendusliigutustena miimika, pantomiimika. Esmane reageering äkki tekkinud tugevale hingelisele erutusele on eri inimestel erinev üht inimest haaravad erutusreaktsioonid, teist pidurdusreaktsioonid
Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine
23 2. ,,füsioloogiline" afekt- (Serbski)- (tegelikult psühholoogiline)- säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud. Need kaks pole täiesti erinevad. Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus, (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline. Inimene teeb midagi, ta ei kontrolli enam (lööb, kägistab jne). Ta teab, et see pole õige enne tegu, pärast tegu. Keskused, mis kontrollivad, ei tööta normaalselt, verevarustus pole õige jne. Afekti diagnostilised tunnused: I soodustingimused 1. afektogeenne situatsioon (konflikt); 2. isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madala enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); 3
!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine teatud olukorras (et iga normaalne inimene käitub nii sellises ebanormaalses olukorras.) Kahjuks ühist seisukohta pole. Afekt kutsub esile teadlikke ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, kühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline. Patoloogilise afekti seisund pole täielikult erinev normaasest efektist. Aga pat afekti korral on sageli teadvus häirunud. Tüüpilised võivad olla mälu häired, inimene ei mõista kas hästi või mitte ldse oma tegusid. Se võib mõjutada inimeses üüvõimet mõjutada. Enamasti on tegemist süüvõimelise inimesega, erkordsetes olukordades lihtsalt. Kui aga väljaspool frustreerivat olukorda on samuti psüiv kontrollimatus, siis see konkreetne
● juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega ● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride: VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA, PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ärritamine, kahjustus, purustamine -> tugevad emotsioonid! - neid saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. - rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne - vegetatiivsed reaktsioonid emotsioonidele: punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna! OTSAJU = SUURAJU CEREBRUM ● koosneb paarilistest suurajupoolkeradest HEMISFÄÄRIDEST ja neid ühendavatest KOMMISSUURIDEST. ● kummagi poolkera suurimad vaod: - külg- e lateraalvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks):
verre. Kõigepealt tulevad ilmsiks seedekulgla mürgistusnähud: oksendamine ja tugev valu maos. Seejärel ilmneb valuliselt kulgev kõhulahtisus. Järgmisena kahjustub närvisüsteem, mis avaldub silmapupillide laienemises, peapöörituses, teadvuse kaos, krambihoogudes ja koomas. Surm saabub tavaliselt südameveresoonkonna ja hingamiselundkonna süsteemse kahjustumise tagajärjel. Selle nähtudeks on algne pulsi kiirenemine, seejärel aeglustumine, südame rütmihäired, naha kahvatumine, tugeva mürgituse tõttu lakkab lõpuks nii südametegevus kui ka hingamine. Seemnerüü on küll mürgitu. Kirjandusallikad, mis jugapuude marikäbide seemnerüüst räägivad, võiks tinglikult jagada kaheks. Esmalt need, kus täie õigusega mainitakse, et seemnerüü on mürgitu ja sellega edastatav info piirdub. Teisalt need, milles samuti rõhutatakse seemnerüü biokeemilist kahjustust ja antakse ka vihjeid ka selle pruukimiseks toiduks, kas niisama söömiseks või tee keetmiseks.
omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas
Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas
süljeeritus,närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt,
kudedes. Vegetatiivse e autonoomse närvi süsteemi kaks allsüsteemi on sümpaatiline ja parasümpaatiline. Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel.
Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek
annaabi.ee 
