Kahepaiksed | Sõnu seletav sõnastik

Kahepaiksed - jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud, neil on silmalaud, silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli, võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel.

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Kahepaiksed - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi.

Selgroogsete närvisüsteem

Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia transformeerija, teostavad biotõrjet, on toiduobjektideks paljudele selgroogsetele, viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon)

Eesti loomastik (kordamisküsimused, a)

Kahepaiksed - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jätku neil kopsudega hangitud hapnikust.

loomad

Kahepaiksed e. amfiibid. 2011. http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=977938/Kahepaiksed+riinu+rann ap+2011.pdf. 07.10.11 [3] Eesti kahepaiksed.

Kahepaiksed

Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn.

Eesti järved

Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased.

Kahepaiksed

Kahepaiksed - selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.

MAKROEVOLUTSIOON

Kahepaiksed - pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal

Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid.

Kahepaiksed

Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ohus.

Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline?

Kahepaiksed – 360 miljonit aastat tagasi, paljunevad vees, elavad maismaal, põlvnevad vihtuimsetest kaladest

9. klassi bioloogia

Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed.

Vee Zooloogia

Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees.

Selgroogsed

Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal.

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Kahepaiksed on kõigusoojased, nad tegutsevad ja toituvad vaid soojal ajal.

Kahepaiksed

Kahepaiksed - 360 miljonit aastat tagasi , paljunevad vees, elavad maismaal

Evolutsioon kordamine

Kahepaiksed – Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid.

Eesti metsade loomad

Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel.

Puisniitude loomastik

Kahepaiksed - kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

kloroplastid – kahekordse membraansüsteemiga, kehtib endosüsteemihüpotees.

Suvaline mõiste

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA