Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, ...
Tartu Kutsehariduskeskus Jaanus Mägila Elektrilised töö riistad Iseseisva töö Juhendaja : Tartu 2010-09-30 SISUKORD 1.Nurklihvijad 2.Saed 3.Akutrellid 4.Freesid NURKLIHVIJAD Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg ...
KAEVURAKE EHITUS KURSUSEPROJEKTI ARUANNE Õppeaines: Tehnoloogiapraktika II Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-52 Juhendaja: Esitamiskuupäev: 14.01.2015 Üliõpilaste allkirjad:………………...….. Õppejõu allkiri: ………………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE..................................................................................4 2. KALASABATAPP...........................................................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE....................
Rakvere Gümnaasium Tim Leesnurm 11 B KUIDAS RESTAUREEERIDA VANA PUITAKENT Praktiline töö Juhendaja:Sirje Trahv ja Tom Leesnurm Rakvere 2016/2017 ÕA LÜHIÜLEVAADE Kool: Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Kuidas restaureerida vana puitakent Võtmasõnad: Vana akna restaureerimine, kittimine, klaasimine Refereering Aken on nii tavaline maja osa, et me ei suuda ettegi kujutada, kuidas võisid hooned välja näha ilma valgusavadeta või kuidas valguseta ruumides elati-oldi. Seni vanimad aknaklaasist jutustavad leiud on Pompeji väljakaevamistelt leitud valatud klaasitükid. Klaasidega aken ilmus majaseintesse keskajal. Kirikutel ja rikaste majadel oli aknaid nähtud ja imetletud juba mitusada aastat, kuid tavaliste majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel paarsada aastat, enne kui klaasidega ...
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõikete...
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid ...
annaabi.ee 
