KAEVURAKKE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS INFO OTSIMINE Otsisime infot raamatutest Otsisime materjali internetist TAPI EHITUS 1 Alumise tapi tegime jooniste järgi Ülemise tapi mõõtmed võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 ...
Pilt 4. Tapi number 9 6. SERVADE FREESIMINE Tellija soovil freesisime prusside välimise külje servad 5 mm. Freesimine toimus sõrmfreesiga (Pilt 4), mis on 45 kraadi all. [2] Pilt 5. Sõrmfrees 45° HM S=8 D=45 [2] Pilt 6. Freesitud servad 10 7. SALAPULKADE PAIGALDUS Salapulgad on mõeldud kaevurake tugevduseks, et küljed ei läheks omavahel nihkesse. Rake nurkade nihkumist hoiavad ära tapid ja tõmbid, seega paigaldasime salapulgad kahele küljele, millel poste ei ole. Augud puurisime läbi ühe prussi järgmisesse, et siduda kaks prussi omavahel salapulgaga. Võtsime peenema pulgaga augu sügavuse, mis on salapulga pikkuseks. Kuna puit mängib niiskuse käes oma paksusega, peab augu põhja ja pulga vahele jääma ruumi, samuti tuleb
Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu kinnituvad katusekivid. xx LEK12
puhul. Seetõttu võib hinnata hoonete välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks. Kandevõime osas võib probleeme tekkida järgmistel juhtudel: vundamendi ebaühtlasest vajumisest tekkinud kahjustused; palgi (eelkõige alumised palgiread) biokahjustus (eelkõige mädanikseente kahjustus); rõhtpalkseina puhul võib tekkida probleemi seina stabiilsuse kaotuse osas, kuid salapulgad ja siduvad siseseinad on üldjuhul sellele piisavaks takistuseks; seina enda vajumine tulenevalt kuivamisest või mädanikust. Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme seintele. Rõht- palkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ja võivad tekitada avariiohtlikke olukordi. Vundamendi ebaühtlast vajumist (Joonis 2
annaabi.ee 
