Õied asetsevad taimevarrel kas üksikult või mitmekaupa koos, moodustades õite kogumiku- õisiku. Õisikud võivad areneda taimevarre tipus tipmisest kasvukuhikust või madalamal lehtede kaenaldes paiknevatest kaenlapungadest Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline
5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed. Pungad asuvad lehtede kaenaldes. 3. (3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu? Miks kasutatakse just lina ja mitte nt kõrrelisi? Linakiudu saadakse varrest. Kiud ulatuvad linavarres enamasti juurekaelast kuni hargnemiskohani. Kiud koosneb puhtast puitumata tselluloosist. 4. (2) Mis on lihtne õiekate? Kuidas moodustub? Ainult üks ring õiekattelehti. Värvilised, perigoon. 5. (1) Mis on säilitusjuur? Säilitusjuur on juur, mis
Perekonnanimetus tuleneb sellest, et lumimarjade viljad kasvavad tihti kobarates koos kreeka keeles symphoros 'ühinenud' ja karpos 'vili'. Perekond hõlmab suvehaljaid madalaid vastakute lihtlehtedega põõsad. Lehed on terved või tugevatel pikkvõrsetel hõlmiste servadega ning mitmesuguse kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. Õied kahesugulised ning paiknevad lehtede kaenaldes. Õied on vähemärgatavad, kellukja kujuga, kobarjates (tähkjates) õisikutes ning värvuselt valged, roosad või punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili on valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (Ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. [9] Enamik liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Lumimarjad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes ning kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust,
· Assimileerivad varred (osjad) · Kladood (jõulukaktus) · Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes. Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv
Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. [2] Rohttaimed Sellesse rühma kuuluvad mitmesugused looduslikud taimed, mis kasvavad aiaäärtes, teeservades, söötidel ja teistel kasutamata maa-aladel. [2] Mägi-pajulill on püstine kuni 80 cm kõrgune taim. Lehed kitsasmunajad, vastastikku asetsevad, kuni 8 cm pikkused, hambulise servaga. Õied paiknevad üksikult ülemiste lehtede kaenaldes, heleroosad, kuni 1 cm pikad. Õitseb juunist augustini 45 päeva. Meeproduktiivsus kuni 350 kg/ha. [2] 5 Naat on 50-100 cm kõrgune, jämeda, palja, seest õõnsa varrega umbrohi. Lehed kaheti kolmetised, laikolmnurksed. Valged õied on 20-25 erinevas pikkuses kiirega liitsarikas. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Ahtalehine põdrakanep on 25- 150 cm kõrgune taim. Pealt tume-, alt
88. maasikas LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised 89. tulp ARILL E. SEEMNERÜÜ KÄBI on okaspuude paljunemisorganite kogumik. Käbid on ühesoolised 172. isaskäbide kogumik Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad 173. mänd noor emaskäbi Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157.
Käbi, käbi ehitus. Isaskäbi mikrosporofüll. Paiknevad tavaliselt rühmadena. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas võrse asemel. Kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Mikrosporangiumis tekivad tolmuterad isasgametofüüt! Tolmuteral on õhupõied. Emaskäbi: Tekivad noorte võsude tippudes. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused seemnealgetaga ülapoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik. Koosneb teljest ja sellele kinnituvaist kattesoomustest. Viimaste kaenaldes seemnesoomustel asetsevad seemned. Mõnedel okaspuu liikide käbidel puuduvad kattesoomused. Seemne tekkimine
Õied- valged, roosad kuni purpjad, rippuvad või püstises Viljad- lame kaun, paljude seemnetega' 8 Hariliku robiinia kõik taimeosad on mürgised LÄÄTSPUU Caragana Mullastik- nõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenaldes, Viljad- kitsad, silinderjad kaunad PÄRN Tilia Mullastik- viljakad Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad Õied- kahesuguline, väikesed, ebasarikas, rohekad Viljad- pähklike Hinnatud on puit ja õisi kasutatakse meditsiinis PUKSPUU Buxus Mullastik- lubjarikastel muldadel Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim Puu võra-
melissile. ● Vars on püstine ja hästi harunev. Botaaniline iseloomustus ● Lehed kolmnurkjas-munajad täkilise kuni saagja servaga, kaetud pehmete karvadega. ● Lehed on melissi lehtedest tugevama tipuga ja hallikama rohelise värvusega. ● Õied on määrdunudvalged, asuvad kobaras varre ja harude tipus nagu piparmündil (melissi õied paiknevad ülemiste lehtede kaenaldes). Botaaniline iseloomustus ● Õitseb juuni lõpust septembrini. Seeme valmib eesti oludes hästi, paljuneb ka isekülvi teel. ● Kultuurtaimena kasvatatakse liigi sidrunilõhnalist vormi (Nepeta citriodora). Nepeta citriodora Botaaniline iseloomustus ● Hariliku naistenõgese kõrval teised naistenõgese liigid: Nepeta grandiflora – Nepeta grandiflora
Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp
suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Võrsed: hallikarvased, pungad võrsest eemalehoiduvad, koonilised, karvased, seriaalsed, võrsed seest õõnsad. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 3...7 x 2...6 cm, ripsmelise servaga, pealt hajusalt karvased, alt pehmekarvased, leheroots alla 1 cm pikk. Õied: kahekaupa lehtede kaenaldes, kroon lehterjas, kahehuuleline, kuni 1,5 cm pikk, kollakasvalge punaka varjundiga, õitsemise lõppedes kollane, lõhnata, Viljad: kerajad, paarikaupa koos paiknevad tumepunased kuni 0,7 cm läbimõõdus marjad, nõrgalt mürgised, maitsevad lindudele, 1000 seemne mass umbes 5 gr Liik on väga vähenõudlik, leppides tagasihoidlike kasvutingimustega. Külmakindel, linnatingimusi taluv, tuult, kuivust, varju ja mulla soolsust taluv, samuti talub kärpimist
HK HÕLMIKPUULAADSED Selts oli permist kuni kriidi ajastuni laialdaselt levinud. Praegu on seltsi ainsaks esindajaks hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud
terava tipuga, teravsaagjad, hallikasrohelised 4cm pikad. Õied kollakasvalged, püstised kuni 8cm pikkustes õisikutes. Õitseb mais. Viljad kuni 5mm suurused 3 luuseemnega punased marjad. Kasutatakse toiduainetööstuses, seemned mürgised. Haljastuses. Perekond lumimari: Lumimarja perekonna esindajad on suvehaljad ühekojalised madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim, sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik. 36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised
mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21
Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21
ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317 http://www
kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Tsoon II. Pikka aega kultuuris. Tunnused: Võrsed: hallikarvased, pungad võrsest eemalehoiduvad, koonilised, karvased, seriaalsed, võrsed seest õõnsad. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 3...7 x 2...6 cm, ripsmelise servaga, pealt hajusalt karvased, alt pehmekarvased, leheroots alla 1 cm pikk. Õied: kahekaupa lehtede kaenaldes, kroon lehterjas, kahehuuleline, kuni 1,5 cm pikk, kollakasvalge punaka varjundiga, õitsemise lõppedes kollane, lõhnata, V-VI. Viljad: kerajad, paarikaupa koos paiknevad tumepunased kuni 0,7 cm läbimõõdus marjad, nõrgalt mürgised, maitsevad lindudele, 1000 seemne mass umbes 5 gr., VII-VIII. Liik on väga vähenõudlik, leppides tagasihoidlike kasvutingimustega. Külmakindel, linnatingimusi taluv, tuult, kuivust, varju ja mulla soolsust taluv, samuti talub kärpimist
Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. · Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina.
Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina.
Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses. Joonis 93. Läikiv hõbepuu (http://www.cool-surf.com/gallery/v/Bernard/RHS-
sporofüüdi sarnane. Varre keskel õõnsuses paikneb parenhüüminiitidega toestatud juhtkimp. Varre epiderm on õhulõhedeta. Lehed on ühesuguse kuju ja suurusega, vanematel lehtedel langeb keeleke ära. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Õhulõhed asetsevad enamasti lehtede alapoolel. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporofüllid erinevad märgatavalt tavalistest lehtedest, nende keelekesed ei lange ära. Igas eospeas, sporofüllide kaenaldes, paiknevad lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis – hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt
väliselt kolla sporofüüdi sarnane. Varre keskel õõnsuses paikneb parenhüüminiitidega toestatud juhtkimp. Varre epiderm on õhulõhedeta. Lehed on ühesuguse kuju ja suurusega, vanematel lehtedel langeb keeleke ära. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Õhulõhed asetsevad enamasti lehtede alapoolel. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporofüllid erinevad märgatavalt tavalistest lehtedest, nende keelekesed ei lange ära. Igas eospeas, sporofüllide kaenaldes, paiknevad lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli 22 megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid.
Hiinast (S. sinensis). Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. · Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. · Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. · Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. 36. Perekond lodjapuu (Viburnum) ja villane lodjapuu (Viburnum lantana) Viburnum - perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud. Perekonnas on u. 200 liiki põhjaparasvöötmest troopikani. Eestis kasvab looduslikult
väliselt kolla sporofüüdi sarnane. Varre keskel õõnsuses paikneb parenhüüminiitidega toestatud juhtkimp. Varre epiderm on õhulõhedeta. Lehed on ühesuguse kuju ja suurusega, vanematel lehtedel langeb keeleke ära. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Õhulõhed asetsevad enamasti lehtede alapoolel. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporofüllid erinevad märgatavalt tavalistest lehtedest, nende keelekesed ei lange ära. Igas eospeas, sporofüllide kaenaldes, paiknevad lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt
Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema
Inglismaalt pärinevat piparmünti kasvatatakse kultuurtaimena aedades, metsikult ta Eestis ei kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim, mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas, enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega, pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud lühikeste liduskarvadega. Väiksed ebakorrapärased roosad õied moodustavad ülemiste lehtede kaenaldes männase. Piparmünt õitseb juulist septembrini. Kuna piparmünt on hübriidtaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt, so. juurikatükikeste või pistikute abil. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule. Ravimina kasutatakse ürti. Ladvaosi kogutakse õiepungade moodustumise ajal,
LÄIKIV HÕBEPUU Lühiiseloomustus Läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joonis 12) on 3-5 meetri kõrgune laia hargneva võraga madal puu või kõrge põõsas (Hiie, 2005-2008). Kodumaal ka kuni 5 meetri kõrguseks laiuva võra ja hallikaspruuni tüvekoorega puu on pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast kasvades Kanadast kuni Minnesotani USA lõunaosas (Aiasõber) Õitseb 25. juuni - 10. juuli (Hiie, 2005-2008). Õied 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Viljad kuni 1,2 cm läbimõõduga, kuiva, jahuka, söödava viljalihaga (Aiasõber). Joonis 12. Läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (Sander, 2009) 86 Istutamine Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu
Harilik pukspuu on pärit Lõuna-Euroopast, kus ta võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, 40 cm tüvediameetriga alusmetsarinde madalaks puuks ning moodustab harva ka puhtpuistuid.. Tüvekoor on hallikaskollane ja madalrõmeline, võrsed neljatahulised ja värvuselt rohelised. Lehed meenutavad mustika lehti, elliptilised kuni piklikmunajad, 1,5…3 x 0,5…1,5 cm, nahkjad, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, lühikese rootsuga. Õied silmapaistmatud, rohekad, lehtede kaenaldes. Viljad munajas-kerajad, 0,7…1,0 cm pikad, tipus väikeste sarvekestega, valmivad sügisel hilja. Meil on harva seemned valminud. Põõsad on väga aeglasekasvulised ja väga varjutaluvad. Eelistab kasvada lubjarikastel muldadel. Taimed on mürgised, eriti lehed ja võrsete koor. Talub suurepäraselt pügamist ja moodustab tiheda põõsa. Sobib poolvarjuline kasvukoht (aiasõber). 13.2.Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld
annaabi.ee 
