hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris Postmortaalne aju histoloogiline uurimine Negri kehake Profülaktika Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine Haava pesemine vee ja seebiga,surnud koe eemaldamine, teetanuse vastane profülatika Passiivne ja aktiivne vaktsineerimine peale kokkupuude - marutõve vaktsiini manustamine 0, 3, 7, 14, 28 päeval - antiraabiline immunoglobuliini ( "Imogam" ) annuses 20 IU/kg kohta.
tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ning kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 25% kaelapiirkonna probleemid, 20% alaseljavalu, 17% probleemid randmete ja kätega, 14% küünarvarte probleemid, 11% vaevused küünarnukkides, 9% kaebused peas ja silmades, 4% jalaprobleemid. Võivad tekkida ka psüühilised häired näiteks: meeleolu muutused, halb ennesetunne, agressiivsus, närvilisus, hirmutunne, lihaspinge, unehäired, isutus jne. Neid kõiki probleeme saaks vältida kui vahetada välja tool ja istuda laua taga mis on sulle individuaalselt sobiva kõrguse peal
Lümfimassazi tuleks kindlasti vältida, kui esineb akuutne tromboos, südamepuudulikkus, halvaloomuline kasvaja, rasked neeruhaigused, väljakujunenud hüpotoonia, akuutsed põletikulised protsessid ja akuutsed infektsioonid (nt roospõletik). Vastavalt keha piirkonnale esineb ka teisi vastunäidustusi. Nii on kaela piirkonna vastunäidustuseteks kilpnäärme liigtalitus, väljakujunenud arütmia ja siinusbradükardia, madal vererõhk ning klaustrofoobia. Samuti ei soovitata kaelapiirkonna lümfimassaazi üle 60. aastastele. Vaagna ja kõhuosa vastunäidustustusteks loetakse kroonilisi jämesoolehaiguseid, soolekrambilist kõhukinnisust, rasedust ning menstruatsiooni. Kui kliendil esineb vastunäidustusi, tuleb sellest kindlasti oma massaaziterapeuti eelnevalt teavitada. Kuidas lümfimassaaziks valmistuda? Joo eleenevalt (juba eelneval päeval) palju vett. Piisav hüdratatsioon aitab lümfi liikuma panna ning
Heidi Pähn sileht, Ohud arvutiga töötamisel 0 Vale kehaasend 0 Selg 0 Käed/õlad 0 Randmed 0 Jalad/põlved 0 Silmade ülepinge 0 Kuvari kõrgus ja asend 0 Ekraan 0 Tööreziim Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Psüühiliste häiretena võivad esineda: 0 Meeleolu muutused 0 Halb enesetunne 0 Agressiivsus 0 Närvilisus 0 Erutatavus 0 Hirmutunne 0 Rusutustunne 0 Otsustusvõimetus 0 Unehäired ja isutus
sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid · vaevused küünarnukkides · kaebused peas ja silmades · jalaprobleemid · üldine väsimus · nägemisprobleem Võimalikud haigused Computer vision syndrome (arvuti vaatamise sündroom) o sümptomid: pea-ja kaelavalu, väsimus, erinevad silmavaegused (punasilmsus, ebaselge nägemine, kuivus, topeltnägemine, raskus fokuseerimisel)
ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Kahjustuste diagramm Mõju psüühikale Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu), keskkonnast, iseloomust, koormusest, korraldusest jms.
Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. Lameselgsus - nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud.
Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime Asendirefleksid Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis Hoiakurefleksid Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes
Joonis 2 Vale rüht Küfoos ehk kumerselgsus (ladina keeles kyphosis) on inimesel esinev tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas. Küürselgsuse ehk küfootilise hoiakuga kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. 6
omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. PROBLEEMID 25% kaelapiirkonna probleemid 4% 9% 20% alaseljavalu 25% 11% 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid
tugi-liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid 4 Arvutite vahetut mõju kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist, milleks on · arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid; · kujutise kvaliteet kuvari ekraanil;
Arvutiga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud: - Raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - Staatiline elekter; - Müra; - Mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused; - Puudulik valgustus; - Psühhoemotsionaalne pinge. Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid: - 25% kaelapiirkonna probleemid; - 20% alaseljavalu; - 17% probleemid randmete ja kätega; - 14% küünarvarte probleemid; - 11% vaevused küünarnukkides; - 9% kaebused peas ja silmades; - 4% jalaprobleemid. Kuidas vähendada ja viia võimalikult madalale tasemele arvutiga ja kontoritehnikaga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud? Tuleb täita kõik nõuded arvutile: Arvuti peab olema varustatud kasutamisjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid, või tal peab
vibratsiooniga kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine, vibratsiooni mõju vähendavate abiseadmete( nt kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed, kummist alus) hankimisele, vibratsiooni vähendavate kinnaste või jalatsite ning külma ja niiskuse eest kaitsva tööriietuse andmine töötajatele, vibreerivate töövahendite korrasolek ja hoolduse tagamin, töökohta paigutuse ja kujundamise muutmine. 42. Arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid Kaelapiirkonna probleemid, alaseljavalud, probleemid randmete ja kätega, küünarvarte probleemid, silmade ülepinge, jalaprobleemid ja stress. 43. Tuleohutuse tagamine ettevõttes Tuleohutuse korraldamine näeb ette objekti üldise tuleohutusjuhendi koostamise vastavalt ettenähtud tingimustel. Tulekustuti õige paigaldus, korrashoid ja kontroll. Tuletöö tegemine ja selle luba vastavalt nõuetele. Tuleohutustunnistuse olemasolu ettevõttel. Keelatud on : Muuta ruum
Seetõttu FA patsientidel, kellel on diagnoositud normaalne kuulmine, tuleb samuti kuulmist kontrollida regulaarselt umbes iga 2-3 aasta järel. U.Loit, 10.jaanuar 2016 7 Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja tavapatsientide kasvajatel on sarnane mikroskoopiline pilt, on FA patsientidel vähkkasvaja
Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m. buccinator Ülalõualuu sompudevahe- ja Alalõualuu interalveolaar- ja Põse surumine hammaste vastu
täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks
Nõrga selja puhul tekib suhteliselt väikesel koormusel selja valu, pahaolutunne, vajadus muuta tihti selja asendit nii istudes kui ka seistes. Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused Kaela vigastused tekivad otsese löögi või venituse toimel. Löök kõrile võib põhjustada reflektoorselt surma. Kaelapiirkonna vigastused on väga ohtlikud ja vajavad raskemal juhul tingimata ambulatoorset sekkumist. Kaelalülide murrud ja nihestused on väga rasked vigastused, millele kaasnevad halvatused ja isegi surm. Kaelalülide vigastused on iseloomulikumad ratsaspordis, vettehüppes ja mäesuusatamises. Sümtomid: 1. valu kaelas; 2. valu kiirgumine kätte; 3. kätes sipelgate jooksu tunne; 4. naha tundlikkuse vähenemine vigastatud närvi piirkonnas; 5. pareesid; 6. paralüüsid
kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed,
Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes 7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC) paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus,
Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18
keemiaravi kuuride vahel. Taastusravi ravi ajal võimaldab patsientidel enne järgmist ravikuuri toime tulla teraapia soovimatute mõjudega ja taastada tugevus. kinesioteraapia - füüsilise taastusravi meetod lihasjõu suurendamiseks, üldiseks vastupidavuseks, motoorsete häirete kõrvaldamiseks; logopeediline ravi (logopeediline teraapia) - neelamis- ja kõnefunktsiooni häirete korrigeerimine neuroonkoloogilise patoloogiaga patsientidel, pea- ja kaelapiirkonna kasvajatega; Neelamine on keerukas tegevus mis eeldab paljude lihaste koostööd. Nii nagu närvisüsteemi kahjustusel võib häiruda käte ja jalgade liikumine (tekib halvatus, kohmakus), võivad kannatada ka neelamisliigutused. Neelamishäiret nimetatakse düsfaagiaks. Kõige sagedasem düsfaagia tekke põhjus on insult (ligikaudu pooltel juhtudel), kuid neelamisprobleemid võivad tekkida ka ajutrauma, -kasvaja, neurodegeneratiivsete haiguste,
tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Asendirefleksid * Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel * Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel * Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest * Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid * Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis o Hoiakurefleksid o Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid * Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks * Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes
Teoreetiliselt kukub inimene kergesti asjaolu tõttu, et ta raskuskese on suhteliselt kõrgel. Enamik loomi ja linde kukub hoopis vähem. Tasakaalu kaotus libisemisel ja seejärel kukkumine on inimesel üks olulisemaid traumade (põrutuste, muljumiste ja luumurdude) põhjuseid. Kahjustada saavad eeskätt ala- ja ülajäsemed. Seoses lihaste pinge järsu muutumisega kukkumise ajal esinevad lisaks jäsemete luumurdudele ka pea, selja ja kaelapiirkonna traumad. Inglismaa ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis hukkub aastas kukkumise tagajärjel ligikaudu 6000 inimest. Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef
kõõluste ja liigessidemetega. Teatud õlaprobleemid tekivad pehmete kudede vigastusest, mis on tingitud kas õla üle- või alakoormusest. Esineb ka õla degeneratiivseid probleeme, mistõttu koed on kahjustatud ning ei funktsioneeri korrektselt. Õlavalu võib olla lokaalne või kiirguda teistest ümbritsevatest piirkondadest kas õlga või kätte. Sapipõie, maksa või südamehaigustest, aga ka lülisamba kaelapiirkonna probleemidest tingitud valu, võib samuti kiirguda piki närve õlani. Abaluu piirkonnas tuntav valu saab peaaegu alati alguse kaelast. Õlaga seotud terminid Ülajäse jaotub: õlavööde ja vabaosa Õlavööde - abaluu ja rangluu Vabaosa - õlavars, küünarvars, labakäsi Õlaliiges ühendab omavahel õlavöödet ja vabaosa Abaluu kehal eristatakse eesmist ehk roidmist pinda ja tagumist pinda. Acromion = õlanukk Pr. coracoideus = kaarnajätke
Nukleaarmeditsiin taustakiirgusest haigestumiseks* saadakse rindkere, hammaste või jäsemete mõne päevaga PRAKTILISELT OLEMATU luude-liigeste ülesvõtted RISK väiksem kui 1: 1 000 000 kolju, põskkoobaste või mõne nädalaga MINIMAALNE RISK kaelapiirkonna ülesvõtted 1:1 000 000 kuni 1:100 000 mammograafia, puusaliigeste, mõne kuu kuni ühe VÄGA VÄIKE RISK lülisamba, kõhu- ja vaagnapiirkonna aastaga 1:100 000 kuni 1:10 000 ülesvõtted või peapiirkonna CT Kopsude või neerude isotoopuuring intravenoosne urograafia, mao ja mõne aastaga VÄIKE RISK soolestiku kontrastuuringud, 1:10 000 kuni 1:1 000
annaabi.ee 
