"Kullerkupud" 1966; ÕLI, PAPP 36 X 25 CM HIND: 440.03 "Kohtla-Järve. Hommikune tööleminek" 1966; ÕLI, KARTONG ,,Kohtla-Järve. Tuhamäed." 1966; ÕLI, PABER Orhideed 1972; TEMPERA, VINEER50 X 70 HIND: 1225 Turbavedu Emajõe ääres 1973; ÕLI, PAPP 17X28,5 CM HIND: 375 Saaremaa keskpäev 1980; ÕLI, LÕUEND 88X106 CM HIND: 2600 1980; ÕLI, PAPP 40X50 CM HIND: 1350 Tulpide pidu 1982; ÕLI, LÕUEND 90X109 CM HIND: 1900 Reekviem hukkunud kadakatele HUKKUNUD KADAKATE EEPILINE JA NUKKER LUGU ON PÄRIT LOHUSALU KIVIRANNA KADAKAVÄLULT. OTSE ÜLE LAHE PAISTAB SEAL OMAAEGNE PALDISKI SÕJAVÄEPOLÜGOON, KUS VEEL PAAR AASTAKÜMMET TAGASI TIIRUTASID LIIVAL SÕJAVÄEMASINAD. SIIS LAHKUSID NÕUKOGUDE VÄED LÕPUKS KA EESTIST, ENT MIDAGI ELULE VAENULIKKU NAGU OLEKS TULNUD ÜLE LAHE KUNSTNIKU ARMASTATUD KADAKAVÄLJALE JA
Harilik kadakas on kahekojaline taim. Kevade lõpus osa kadakaid tolmleb, osa mitte. Käbid ehk "marjad" valmivad ülejäänud osal põõsastest. Enamasti kasvab ta põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Nimetusest Puu teaduslik nimi HARILIK KADAKAS osutab, et peale selle Eestis kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest.
meelepärasemad on Muugale just punased tulbid. ,,Tema valgusega vahel vaikses, vahel rõõmsalt rõkatavas dialoogis olevad, enamasti lihtsad, aga vahel ka külluslikud ja piduliku lillepildid olid otsekui vastukaaluks Malle Leisi pop-art'ilikult löövatele ja efektsetele lilledele, ilma et ta seda oleks kavatsenud" -Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik. "Reekviem hukkunud kadakatele" Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult. Otse üle lahe paistab seal omaaegne Paldiski sõjaväepolügoon, kus veel paar aastakümmet tagasi tiirutasid liival sõjaväemasinad. Siis lahkusid Nõukogude väed lõpuks ka Eestist, ent midagi elule vaenulikku nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid. 1960- tänapäevani on tal kadakatest maale
Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad
salakäiku. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Pirita kloostri filmimiseks ehitati Virtsu lähedale Kukeranda 89 m kõrgune polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev, vallikraav ja sild. Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja kadakate vahele kloostrikiriku kujuline vineertahvel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega. Filmis kasutatud laulud Viimne reliikvia Põgene vabalaps Pistoda laul Mässajate laul Nuhk-munkade Laul Prostituudi Laul Üks mees nägi unes taevalikku õiglust Kokkuvõtte
mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks
surma, karjeid, leina. Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut. Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt. Tuultest siia-sinna puhut, kanarbikus põikad. 10 Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib, ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest. Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud! Haarajaga ühest perest - need su oma varjud. Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas. Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal uued, kas või veriheinast, ehitame majad. Lootus Külm on puhang.Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas,valge vill tal. Kõnnib musta ja madala taeva all.
Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude
aeglasekasvulised ja kuuluvad II ... III kõrgusjärgu puude hulka, ei ole nende kasutamine võimalik seal, kus soovitakse kiiret haljastusefekti, kuigi nad oma üldväljanägemiselt võimaldaksid luua vägagi maalilisi kompositsioone. Julgemini aga võiks tsuugasid ja nende sorte (millest paljud on kääbuskasvulised) kasutada koduaedades, kus nad võimaldavad luua huvitavaid värvi- ja vormikompositsioone või kasutamist lillede taustataimedena. 3.7. Perekond kadakas - Juniperus Kadakate perekond on väga liigirohke (ca 70 liiki). Eestis esineb looduslikult vaid harilik kadakas (Juniperus communis), mis on oluliseks maastikku kujundavaks elemendiks Loode Eestis ning saartel. Kadakad kuuluvad küpressiliste sugukonda. Kadakate lehed võivad olla kas okka- või soomusekujulised või võivad mõlemat tüüpi lehed esineda üheaegselt ühel ja samal puul. Mitmed kadakaliigid on väga suure areaaliga (näiteks harilik kadakas, sabiina kadakas)
Seda tuleb teha ajal, mil võrsetel asuvad okkad on veel pehmed. Kuuse ja nulu teatud liigid kipuvad kasvatama mitut latva. See võib viia terve puu ebaühtlase arenemiseni. Aja jooksul muutuvad puud mitmetüvelisteks ja seega ka rebenemiskahjustuste suhtes vastuvõtlikumateks. Et seda varakult vältida, eemaldatakse nõrgemini arenenud ladvavõrse. Allesjäänud ladvavõrse seotakse üles ja toestatakse, et hõlbustada selle kiiremat sirgekskasvamist. Püramiidjate kadakate, küpresside, juga- ja elupuude juures vajab mitmetüvilisus varakult korrigeerimist, seda tehakse vertikaalse kasvusuunaga kõrvalokste kärpimise teel. Taimekahjurite tekitatud kahjustused võivad olla taime ebanormaalse arengu põhjuseks. Väärmoodustised lõigatakse ära. Ka talvel tekkinud vigastused, näiteks okste rebenemised lumerohketel talvedel, tuleb parandada lõikamise abil. Ebasoodsate talvitumistingimuste korral võivad okaspuude okkad ja oksad tõmbuyda pruuniks
Majutus kuni 65 inimesele, lisakohad Ettetellimisel lõuna- ja õhtusöök Saunad ja kümblustünnid Suur välibassein Rannavolle plats, grillinurgad, kiik Suur hooldatud territoorium Lisaks kuulub Ojako Eesti Maaturismi(MTÜ Eesti Maaturism on suurim maapiirkonna turismiettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon Eestis), on osa Romantilisest Rannateest(on teekond, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust rannajoont Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni Läti piiri ääres. Teekond põikab ka erilise hõnguga Kihnu saarele ning salapärasesse, iidseid aegu mäletavasse, sügavate metsade ja soodega sisemaa paikadesse. Siin leiab teadlik ja tähelepanelik silm märke Läänemere unustatud rannajoonest. 1.2.Ettevõtte struktuur Töötajad on seal praktikandid ja suvehooaja töötajad ning 7 täiskohaga töölist(kokk, neli teenindajat ja kaks töömeest).
kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna piirkondades, kuid kohtab sageli ka mandril. Lisaks heintaimedele kärbivad lihaveised ka pajuvõsa. Lammaste karjatamine kuivadel paepealsetel muldadel aitab tõrjuda kadakate vohamist. Süsteemitu karjatamise viis seisneb sellest, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks. Karjatatakse järjestikku vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem vaheaeg. Heintaimede bioloogilised nõuded on rahuldatud ja rohi kasvab hästi. Portsjonviisiline karjatamine kujutab endast sisuliselt ühepäevakoplite täiendatud süsteemi.
Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Hästisäilinud loopealse karjatamiskoormus on keskmiselt 0,2-0,5 lü/ha. Taastamisjärgselt on vajalik kõrgem karjatamiskoormus ja oluline on loomaliikide valik. Peamised probleemid Kadakas, mänd Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded Puude ja põõsaste katvus
Nõuded: ● Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune ● Kännud max 10 cm ● Puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Peamised probleemid: ● Kadakas, mänd ● Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) ● Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded: ● Puude ja põõsaste katvus ● Kännu kõrgus ● Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited.
ühed naised sealt platsi`ga serva pealt Kaltsu on lausa mitmelt realt Refr: Aga vaat vaat....... 9. Vaatab rahulikult laadaplatsi kirikusein mille taga on käärimas leerivein Aga koor laulab saksemaid viisisi Tiru-liru-liru-liru-liru-lii 10. Kenad näitsikud laskvad aga lauluhealt Papa Maarand seda muheledes vaatab pealt Kirikaias jo tõeste iga aasta kord liigub selline rahvamurd Refr: Aga vaat-vaat............ 11. Eemal kadakate vahel mehed suruvad kätt Ühel mütsiks on sõlmitud ninarätt Täna väge on täis iga Mihkli mees Võõras mees hoidku mokad p...ees 12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat Refr: Aga vaat-vaat................ 13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill Pargist kostmas on Hiie Maidu lõõtsapill, kena lauluga Lootsmanni Kalju heal
Viidumäe Looduskaitseala moodustati 1957 aastal. Kaiseala asub Lääne - Saaremaa kõrgustiku läänenõlval ja selle pindala on 19,9 km². Siin asub ka Saaremaa kõige kõrgem mäetipp - 51 meetrit üle merepinna. Suurte kaitsealade kõrval on Saaremaal ka üle 200 kaitsealuse üksikobjekti. Nende hulka 9 kuulub parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne, kivikülve, unikaalseid soid, omalaadne on Kaali meteoriidikraatrite rühm. Kadakate pärusmaa Oma kodusaare loodusolusid on saarlased kirjeldanud üsna tabavalt laulusalmis: "Seal Saaremaal ei kasva muud, kui kadakad ja männipuud ..". Saaremaa õhukesed paepealsed mullad ei võimalda künda ja külvata igas ettejuhtuvas paigas: varakevadiste külmakohrutuste ja suvise põua tõttu ei anna kerge muld head saaki. Sellepärast ehk ongi saarlased ajaloos tuntud pigem tublide karjakasvatajate ja visade kalameestena.
nagu määratleb Looduskaitse arengukava. Koosluste kaupa on hooldamiseesmärgid toodud tabelis 2. Alad, mille taastamine on prioriteetne, on määratletud eksperttöörühmade poolt. Alade valikuprintsiibid olid järgmised: · Taastada ajaloolisele levikule võimalikult sarnane alade võrgustik. · Taastada alad, kus on säilinud võimalikult palju niidutüübile looduslikult omast taimestikku (näiteks loopealsete puhul ei ületa kadakate katvus 7580%). · Taastada alad, mis on hoolduses olevate niidukoosluste vahetus naabruses, nt hooldatud niitude kõrval paiknevad hooldamata niiduosad ning alad, mis on olulised mõne liigi levikukoridori ja sidususe tekitamiseks. Näiteks loopealsete taastamisel keskendutakse neljale regionaalsele tsentrile (Hiiumaa, Muhumaa, Saaremaa ja Pärnumaa), kus juba loopealseid hooldatakse.
sajandist pärinevaid hõbemünte. Kunagi asunud pärna kõrval jõukas talu, mille mõisnik hävitada laskis [4]. Kolgaküla mänd Kolgaküla mänd kasvab Harju maakonnas Kolgaküla külas Koobastemäel. Männi kõrgus on 12,5 m ja ümbermõõt 188 cm. (LISA 1) Lauli kadakad 12 puust koosnev Lauli kadakate rühm kasvab Lääne-Viru maakonnas Lauli külas. Lobi ussikuusk Lobi ussikuusk kasvab Lääne-Viru maakonnas Lobi külas vahetult tee ääres. Puu kõrgus on 17,5 m ning ümbermõõt 138 cm. (LISA 2) Mohni pärn Mohni pärn kasvab Harju maakonnas Viinistu külas Mohni saare põhjaosas tuletorni lähedal.
veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka
Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised. Õied enamasti ühesugulised, asuvad võrsete tippudes võikaenaldes. Emasõied 3...8 soomusega, millised pärast viljastamist kasvavad kokku, moodustades marjataolise käbi (marikäbi). Seemned lennutiivata, valmivad 1. või 2. aastal. Kadakate vilju kasutatakse laialdaselt meditsiinis, alkoholitööstuses, kulinaarias jm. Perekonna 50...60 liigil on majanduslik tähtsus, kuivõrd puit on pehme kuni kõva, mädanemiskindel, aromaatne. Harilik kadakas (Juniperus commúnis L.) 15 Communis ühine, koos gruppidena kasvav. Kuni 10 m kõrgune puu või tihedakasvuline kõrgem kahekojaline põõsas. Tsoon II
kaitse. Poolloodusliku koosluse levialal ehitamisel väheneb kaitsealuse koosluse pindala, rikutakse kooslusele eriomane ökoloogiline struktuur, kahjustades kadastiku soodsat seisundit LKS § 3 lg 1 tähenduses. Saare kinnistu põhjaosas paiknev kadastik koos naaberkinnistutel oleva kadastikuga moodustab ühtse kompaktse kadastikuala ja selle tükeldamine ei ole põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks. Kinnistu lõunaosas (ca 3200 m2suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist. Lõunaossa ehitamiseks peaks rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks
loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed eestkätt kase ja paju lehed sisaldavd valku kuivaines 10-15% ja toorrasva 5-6%, sellised lehed on hea sööt talveperjoodil lammastele ja kitsedele. 2 leht puud lodja puud ja paakspuud on mürgised ja neid ei tohi loomadele anda. 2. põõsad söödatootmise seisukohalt omavad tähtsust peamiselt põõsakujulised pajud ja kadakad. Kadakate võrsed on eeterlike ülide rikkad ja lammastele kasulikut varakevadel. Põõsaspaju oksi kogutakse, aga kaljassöödaks talveks. Põõsaspaju koor on kasulik nahkade parkimisel. Põõsastest mürgine on varakevadel õitsev näsiniin. Ta kasvab samas kohas kus sinilill. See on 1.5 m pikkune roosade õitega. 3. Poolpõõsad need on taimed milledel maapealse lähedane osa talvitub, ja maa pealne osa talvel hävib
67. grenaderirügemendi I pataljoni 2. kompanii oli olnud kaitsel Väina tammil. Punaarmee pealetungi alates tõmbuti kilomeetri jagu tagasi ja püüti uut kaitsepositsiooni sisse seada. Kuid juba oli vastane kohale toonud raskerelvastuse ning kompaniil jäi üle ainult taanduda. Järgnevad kolm-neli päeva mõjusid sõdurite võitlusmoraalile tunduvalt. Kurt Vetter tundis end jänesena, kes ikka ja jälle on sunnitud jooksma üle lageda põllu järgmise kiviaia või kadakate varju, samal ajal kui vastane neile seljatagant peab jahti. Sõbrad langesid kõrval surnute või haavatutena, nad tuli sinna jätta, et ennast päästa. Kohati muutus taganemine paaniliseks põgenemiseks, kus mõeldi vaid sellele, kuidas ehk veel eluga sellelt saarelt pääseda. Lootusi näis neil selleks vähe (Vetter 2004,107 jj.). Tehumardi Mõlemad vaenupooled kiirustasid Sõrve poole. Mida ligemale maakitsusele, seda tõenäolisem oli kohtumine vastasega. 23. jalaväediviisi 67
kasutada. Mis on selle plaani probleemid? Lugemist Elu alvaritele Looniitude võsastumine ◦ Väheneb elurikkus (putukad, taimed) ◦ Toidubaasi vähenemine (linnud, loomad) ◦ Teenuste vähenemine (tolmendamine, toitainete ringe) ◦ Elupaikade vähenemine Loopealsete eripärad: ◦ Õhuke mullakiht ◦ Sõltuvus sademetest, suvine põud ◦ Mulla kõrge pH ◦ Liigiline koosseis eripärane ◦ Niidu säilimiseks vajalik sekkumine Taastamine: ◦ Mändide ja kadakate harvendamine ◦ Raskemasinad ◦ Veised vs lambad ◦ Puhastatud alade suurus ◦ Rohttaimede liigid ◦ Lammaste roll seemnete levitamisel ◦ Hooajalised piirangud? ◦ Sõnniku haldamine? ◦ Trampimine? Saagi populatsioonid Kuigi saagiks olemine on halb indiviidile, võib see olla hea ülejäänud populatsioonile ◦ Vabanevad ressursid ◦ Liigisisese konkurentsi vähenemine ◦ Stressi vähenemine
Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised. Õied enamasti ühesugulised, asuvad võrsete tippudes võikaenaldes. Emasõied 3...8 soomusega, millised pärast viljastamist kasvavad kokku, moodustades marjataolise käbi (marikäbi). Seemned lennutiivata, valmivad 1. või 2. aastal. Kadakate vilju kasutatakse laialdaselt meditsiinis, alkoholitööstuses, kulinaarias jm. Perekonna 50...60 liigil on majanduslik tähtsus, kuivõrd puit on pehme kuni kõva, mädanemiskindel, aromaatne. Perekond jagatakse tihti kolmeks alamperekonnaks: 1. Subgenus Calyocedrus [Endl.] Gaussen. - Lehed kõik okkakujulised, 3. kaupa männastes, 3...4 mm laiad, teravatipulised, marikäbid kuni 2,5 cm läbimõõdus, seemned marikäbi sisemise kattega kokku kasvanud: (Juniperus drupaceae). 2
Pärimused: Kadakat austati kogu Euroopas väga. Näiteks Eestist on üles kirjutatud uskumus, et kui heinal olles panna mähkmetes laps kadakapõõsa alla, siis on ta kindlalt kaitstud ussi hammustuse ja mis tahes muude õnnetuste eest. Saksamaal on usutud, et kui teeline kadakapõõsa alla puhkama heidab, puhkab ta ennast kõige paremini välja. Rootsis peeti kadakaoksa kinnitamist ukse kohale kindlaks kaitseks kurja silma vastu. On teada ka, et eestlased sooritasid kadakate juures karjaõnnega seotud kombetalitusi. Paljud legendid ja rahvajutud kujutavad kadakat teispoolsuse väravana sissepääsuna haldjate, hiiglaste või kääbuste elupaika. Vendade Grimmide kogutud muinasjuttude seas on üks nimega "Kadakapuu", mis räägib, kuidas surnud lapse hing tõuseb kadakalt linnuna lendu. Ohvriandide jätmine kadaka alla kohalikele loodusvaimudele oli harilik komme, mille kohta on tõendeid veel tänapäevalgi. Kadaka huvitav saksakeelne nimi
ravilasse, siis hakkaksin ma nii hirmus oma tervise pärast kartma, et ma sureksin selle palja kartuse kätte. Tingimata! Sest ainult mõelda, et Goethe kõnnib kuski puiesteel või istub kuski puu varjus ning sind ei ole enam, on nii kole, et mul pea lööb otsas virru ja silmad lähevad kirjuks. Sellepärast on nii hea, et Goethe enam ei ela: mul pole vaja tema pärast surra. Aga Darwinist on mul kahju, väga kahju. ...Oleksin peaaegu unustanud ühe tähtsa asja. Ja teate mispärast? Ikka kadakate pärast. Sest mul on tundmus, nagu sünniks meil kõik, mis üldse sünnib, kadakate pärast ja kadakate läbi. Sellest see mannetus. Nõnda olen mina seda tundnud, kui ma millegi meie omaga olen kokku puutunud. Ka mina ise olen meil sündinud, sellepärast olengi ma nii vilets: kirjutan ikka ühest ja sestsamast. Aga täna kirjutan siiski millestki muust: täna kirjutan Teile daamist, kes on oma lihasilmaga näinud elavat Goethet. Tema parandab Goethe asemel siin oma tervist
annaabi.ee 
