M N K Mit. M N K Mit. ? kaashäälik - ? kaashäälik - - - kes? - - kes? - - - - ? - - - ? - - mis? - (- ,- ) mis? - - (- ,- )
N: Yesterday he worked very hard. Küsivas ja eitavas vormis kasutatakse abutegusõna vormi DID, millele järgneb põhitehusõna algvorm. N: küsiv- Did he work much yesterday? Eitav- He did not (didn't) work much. Õigekirjareeglid: · kui sõna lõpus on üks rõhuline stop stopped täishäälik + kaashäälik, siis kaashäälik plan planned kahekordistub lõpu -ed ees; prefer - preferred kui aga on kaks täishäälikut + kaashäälik, siis viimane ei kahekordistu ( seemed, looked ) · kui sõna lõpus on kaashäälik + y, carry carried siis -ed ees y i; try tried kui täishäälik + y, siis y jääb püsima ( played, stayed )
Silbitamine Tee silpidest kolm sõna: õ tah pe lap javel ta sed Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend. O-li, päe-vik, Jorm-gi tu-li koo-li. Ralf-ki ma-gas ter-ve päe-va. Brett Lee-gi tah-tis koo-li mi-nna. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi: Va-nal a-jal, Kae-bad, pa-lun Kui kõrvuti on mitu kaashäälikut, siis kuulub järgmisse silpi ainult viimane kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d?
Omadussõna Nimetav kääne(kes?mis?milline??) Meessoost 1.Tugeva kaashäälikuga lõppev tüvi +/ N: 2.Kui omadussõna tüvi lõppeb ,,,,(alati ) +/ 3.Kui omadussõna tüvi lõppeb pehme kaashäälikuga ,,,, Kesksoost(milline??) 1.Tüvi mis lõppeb tugeva kaashäälikuga +/ 2.Pehme kaashäälikuga lõppev tüvi +(,) Naissoost (milline??) 1.tugev/pehme kaashäälik välja arvatud pehme , + 2.Kui on pehme tüve lõpus siis + Mitmus(millised??) 1.Kui tüvi lõppeb kaashäälikuga + 2.Kõikidele teistele + Kui peale kaashäälikut on siis on kaashäälik pehme!
past simple past continious +2. pv +was/were + 1. pv + ing - I did not play -was/were + not ? did + 1. pv ? was were + ing täishäälik + kaashäälik siis kaashäälik kahekordistub -ed ees y muutub iks e kaob ära kui vaja lisada ing nt write-writing using points 1. lõpetatud tegevus 2.lseeria 3.mingisugusel ajahetkel lõpetatud tegevus 4.hobi või tegevus minevikus past continious 1.vahelesegatud tegevus 2. kindel aeg vahele segajana 3. parralleersed tegevused (while) 4. õhkkonna kirjeldamine palju tegevusi 5. korduv ärritav tegevus present perfect past perfect + have/has + 3. pv +had + 3. pv - have/has not + 3
Tegija tegevus Kes? Mida teha Käija käia Viija viia Almanahh, epohh, epohhil, mahhinatsioon,psühoos,baldahhiin, rahhiit Ofort Hääliku ühendid Kirjutatakse iga häälik ühe tähega Purke,kupli, linlane, usjas, jõmlus, piklik, lipkond, fänkond Renessarss Helitutele liitub ki Helilistele gi Kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline. Modern Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab järgmist rida.(maga-mata) 2) Kaashääliku ühendi viimane kaashäälik alustab järgmist rida. (karsk-las-tes-ki) 3) Pikk täishäälik või diftong jääb lahutamata.(saa-ma-tui-le) 4) Kolme täishääliku järjendist alustab viimane uut rida.(laiu-ta-ma) Ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üksi üle järgmise rea algusesse.
Kui olendeid, asju või nähtusi on mitu, siis kirjutame sõna lõppu d. Elusolendite kohta küsime kes? ja asjade kohta küsime mis? Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? Siis kirjutame sõna lõppu b kui sõna vastab küsimusele mida teevad?, siis kirjutame sõna lõppu -vad Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel viiakse järgmisele reale. va-res, pää-su-ke, tu-le, kaa-li-kas 2) Pikk või ülipikk kaashäälik lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole
barakk, hopakk, kusett, niknäk ) Häälikuühendites märgitakse iga täht ühekordselt tema pikkusest olenemata. - liidetega sõnad - kui tüve lõpus ja liite algug erinevad tähed, siis kirjuta kõik ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) : keskkool, purskkaev ; Tüve lõpus sama kaashäälik, mis liite algul - modernne, siinne ; l,m,n,r + ss , kui ei järgne kaashäälikut ja ühendi pikkus kannab ss : simss, ressurss, forsseerima, kirss ; - nud+ n-lõpuline tüvi : veennud, möönnud ; diftongi asemel on 2 silpi : poeem, viiul, müüa - t kõrvale kirjutan s ja d kõrvale käib z ( tsekk, tsello , dzuudo,dzinn ) 3. Võõrsõnade õigekirja ja tähenduste tundmine (harjutuste lehed, konspekt, töövihik, õpik) 4
? Kes häälik ? Mis juures, Kaashäälik Lõpus kuni, välja Lõpus a , o siis juures, siis ø
· __ST___:"_____" · "_____,"__ST__,"____" Kaashääliku S on ülipikk, ei Kui liide hakkab Rõhuliide ei Liitsõnas ei kao ühendis järgne sama tähega, kaota tähti midagi ära kirjutatakse kõik kaashäälik millega tüvi kaashäälikud lõppeb, siis ühekordselt jäävad kõik tähes alles. Kauples Valssi Metallne Konngi Keskkool Kümnes Marss Modernne Õhupallgi Pappkarp Kordan Fajanss Linlane Tummgi Allkiri
Inglise keel Nimisõnade mitmus Reeglipärasel mitmusel lisatakse ainsuslikule nimisõnale lõpp s: Näiteks: two dogs three cats. Kui nimisõna lõpus on s, ss, sh, ch või x tuleb sõna lõppu es Näiteks : four glasses four busses Kui nimisõna lõpus on üksik kaashäälik, millele järgneb y, siis muutub y mitmuse vormis ie- ks ja lisandub s. Näiteks: lady ladies story-stories Kui ühesilbilise nimisõna lõpus on täishäälik ja y, siis lisandub ainult s. Näiteks: boy-boys day-days Paljud nimisõnad, mille lõpus on f või e saavad mitmuses lõpu ves Näiteks: shelf-shelves knife-knives On ka mõned erandid Näiteks: roof-roofs, dwarf-dwarfs või dwarves, chef-chefs. o lõpuga nimisõnade puhul ristatakse kaht gruppi : Reeglipärase mitmusega
Plural of nouns Nimisõnade mitmus 1. Ainsusele lisatakse -s sailor sailors 2. y-lõpulised nimisõnad Kui nimisõna lõpus on täishäälik +y, lisandub mitmuses -s boy boys Kui aga nimisõna lõpus on kaashäälik +y, siis y = i +es baby babies 3. Kui nimisõna lõpus on -s, -sh, -ch, -x või -o, siis lisatakse mitmuses -es bus buses potato -potatoes negro negroes kilo - kilos bush bushes tomato tomatoes disco discos piano - pianos watch watches hero - heroes photo photos radio radios 4. Kui nimisõna lõpus on -f või -fe, siis tavaliselt f = v+es wolf wolves thief thieves knife - knives
- lõpud. , - , - - , - , - - () , - - - () , - - , - 2. Tüve lõpus on üks , (sõna tüvi lõpeb kaashäälik ja 1. , kaashäälikuga) pöörde lõpp on , - rõhuline. , - , - , - , - - , - , - 3
Õpetaja kõnehääle arendamineja häälehoid Konsonant M 1. Kuidas häälik M tekib? M on heliline kaashäälik. M on ninahäälik, mis tähendab, et õhk väljub nineneelu ja -õõne kaudu. M on huulhäälik ehk bilabiaal. M'i moodustamisel on huuled kergelt suletud, huulte asend sarnaneb P hääldusele. Hääldusõhk väljub läbi nina, keel on vabalt puhkeasendis, hambad on veidi avatud, häälepilu on suletud, häälepaelad vibreerivad. 2. Vead hääliku M hääldamisel M on passiivne häälik ja selle moodustamine on väga lihtne ning vigu on sellepärast vähe
Present Simple Lihtolevk Spikker: +(jaatav) 1.põhivorm + (e)s -> he, she, it -(eitav) do(does) + not + 1.põhivorm ?(küsiv) do(does) + 1.põhivorm I do You do He, She, It does We do You do They do Do, Does = abitegusõnad. Abitegusõna Do, Does kasutatakse ainult eitavas ja küsilauses. 1) 3.pöördes lisatakse lõppu es, kui sõna lõpus on tähed ss,-sh,-ch,-x,-o nt: he does , he goes , he misses , he watches , he mixes . 2) 3.pöördes y -> muutub -> ies, kui y ees on kaashäälik nt: study studies 3) 3.pöördes y -> ys , kui y ees on täishäälik. Present Simple Lihtolevik väljendab: 1. Korduvat tegevust! 2. Püsivat olukorda! 3. Sõiduplaanide ja ajagraafikutega seotud tulevikku! 4. Tegevust mingil ajal! 5. Kõigile tuntud fakte! SPIKKERSÕNAD: 1) always - alati,2) sometimes vahepeal,3) seldom harva,4) usually tavaliselt, 5) often tihti,6) once a week kord nädalas,7) twice a day kakskorda päevas,
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunst...
LIHTOLEVIK Present Simple I, you, we, they + I pv N: I work every day He, she, it + I pv + -s (-es) N: He works every day. Küsiv ja eitav vorm moodustatakse abitegusõnade do, does (he, she, it) abil. N: küsiv- Do you work every day? Eitav- No, I do not (don't) work every day. Lõppu -es kasutatakse ainsuse 3. isiku puhul: · kui sõna lõpus on pass passes -ss, -sh, -ch, -x push pushes wach watches mix mixes · o-lõpulistes tegusõnades do does ...
gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, ...
(Praegu ta töötav aias.) ING-vorm moodustatakse tegusõna simesest põhivormist (s.t. infinitiivist) lõpu -ing lisamisega : work + ing = working, help + ing = helping Sealjuures: · infinitiivi lõpus olev -e write writing jäetakse üldreeglina ära smile smiling shine shining · kui infinitiivi lõpus on üks begin beginning täishäälik + üks rõhuline kaashäälik, run - running siis viimane kahekordistub set setting · PEA MEELES, ET lie lying die dying tie tying KESTVAS AJAS tavaliselt ei kasutata: 1) meeletaju, psühhilist tegevust ja tundeid väljendavaid tegusõnu see, hear, know, want, love, hate, like, understand jt. N: We see a train. (Me näeme rongi.)
liaste sööb ehk joob, kui temma ei katta omma ihho ni paljo kui tarwis on külma wasto, ehk kui temma ösel wägga külmaks jääb; sest nisugguste kombede läbbi lähhäb ihho nörkaks et temma ei joua wasto piddada kui kurjad ilmad tullewad. (õpik lk 85) -rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutati ühe tähega - rõhulise silbi täishääliku lühidust märkis kahekordne kaashäälik - pikk kaashäälik sõna lõpus kirjutati ühe tähega - rõhulise kinnise silbi täishäälik kahe tähega Misjonilingvistika piibli tõlkimiseks vajaliku lingvistilise eeltöö tegemine, o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø
| | Tavaline rõhk tavaline rõhk ekstra rõhk | | | I välde II välde III välde Fonotaktika. Fonotaktika määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud,millised mitte. Eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik. Ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud. Eesti keeles on häälikujärjend ji EI ESINE !! Eesti keele rõhutustes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega täishäälikuühendeid. Eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a,e,i,u JA o .
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
Forselius oli mees, kes otsustas viia kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse. 14. Mille poolest erineb vana kirjaviis uuest kirjaviisist? Põhiliselt erineb Forseliuse loodud vana kirjaviis praegusest, ehk uuest kirjaviisist häälikupikkuse märkimises. Uues kirjaviisis tähistatakse lühikest täishäälikut ühe tähega ja pikka kahe tähega, vanas kirjaviisis aga märgitakse nii pikk kui ka lühike täishäälik ühe tähega. Lühikese täishääliku taha märgiti kaashäälik kahe tähega( raha-rahha), pika täishääliku taha kirjutati h (kool-kohl, veel-vehl). Pika täishääliku korral märgiti järgnev kaashäälik ühekordselt (söömine-söminne, riided- rided) 15. Mis aastal ilmus eesti keeled tõlgitud piibel? Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal üle saja aasta kestnud tõlkimise järel. 16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel? Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele
Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. Ülakoma - kasutatakse võõrnimede käänamisel siis, kui nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga või vastupidi. Seega tuleb ülakomaga käänata nime Shaw (w on kaashäälik, kuid hääldus lõpeb o-ga). - tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita; KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · Kui tekib uus mõiste, siis kokku: lapsepõlv, pikkpoiss, vanaisa, mõnikord;) · ne -ja line-liiteline omadussõna eelneva täiendsõnaga kokku; · teatud arvsõnad (-teist, -kümmend, -sada) kirjutatakse kokku.
are not Are We/you/they are making We/you/they making? making we/you/they NB! ERANDID! · Verbidel, mis lõppevad e-ga kaob, -ing lisamisel e ära. take - taking make making · Lühikeste silpidega verbidel kahekordistub kaashäälik. get - getting swim - swimming · Y-ga lõppevatel verbidel, y ei kao ära. study - studying cry crying · . -die / tie / lie muutuvad dying / tying / lying Kestev olevik väljendab: · Tegevust või muutust, mis toimub antud hetkel ega pole veel lõppenud. I am making a cake at the moment. I can´t help you right now, I am working. · Tegevust, mis toimub mingil aja perioodil.
Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis
. () () () () () () () () () () ( ) () () () () () () () () () () () () () () () () ( ) () () : täishäälik kaashäälik ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) () () ( ) () : :
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
-ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na). Mitme kaashääliku järjendist kuulub ainult viimane järgmisesse silpi (nt: krus-sis, suhk-rut). Kahekordne täishäälik või diftong kuulub ühte silpi (nt: loo-bu-ma; lao-tus). Poolitamisel ei jäeta rea lõppu ega viida rea algusesse ühte tähte. Kui sõna keskel on ühetäheline silp, võib poolitada ka vokaalide vahelt (nt: hoia- tab ~hoi-atab).
(sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na -Teise või kolmanda välte korralvõib pearõhulises silbis esineda: -kahekordne täishäälik:kuu-leb, suu-red - ühekordse täishääliku järel kahekordne kaashäälik: jon-nis, sas-sis. -Sulghäälikute puhul saab II ja III vältel ka kirjapildi järgi vahet teha: - teise välte korral kirj lühikesele pearõhulisele silbile järgneva silbi alguses ühekordne tugev sulghäälik(k,p,t):ka-pi, so-ki
pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2. Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti]. Reegel! Silbitamisel läheb geminaad sulghäälikuga sõnades geminaadi vahelt/keskelt. RÕHK 5 Rõhk on keele nähtus, mille puhul sõnas teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi silpe
Ning jätta ära pikendusmärk h. Alguses tekitas see vastuolu, kuid ta koostas oma kirjaviisiga aabitsa ning asus selle järgi õpetama. 18. saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus). Vana kirjaviis- nii pikk kui ka lühikene täishäälik märgitakse ühe tähega. Lühikese täishääliku järel märgiti kaashäälik kahe tähega. Puudus õ-täht, selle asemel kirjutati ö;o või e. Traditsiooniliselt jaguneb eesti keel 3 murdeks: põhja- ja lõunaeesti murre ning kirderannikumurre. (jagunevad veel omakorda). Piibli tõlkimine- Piibel mahukas, sisaldab palju erinevaid tekste, sellega andis Piibli tõlge eesti keelele palju juurde (sisu poolest). Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk, kirjakeele haprus, vaidlemine tõlke küsimuste üle). Alustati Uuest Testamendist
Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4
Loendatavatel nimisõnadel on ainsuse (the singular) ja mitmuse (the plural) vorm: a girl girls MITMUSE MOODUSTAMINE 1) tavaliselt lisatakse mitmuses ainsuse tüvele lõpp -s a book books a street streets a day days a pupil pupils 2) kui ainsuse tüve lõpus on -s, -ss, -sh, -ch, -x, siis lisatakse mitmuses lõpp -es a bus buses a glass glasses a bush bushes a watch watches a box boxes 3) kui ainsuse vormi lõpul on kaashäälik + y, siis mitmuses y muutub i- ks ja lisandub -es a country countries a factory factories a fly flies a story stories 4) kui ainsuses oleva sõna lõpul on täishäälik + y, siis mitmuses lisandub -s a boy boys a toy toys a key keys a monkey monkeys 5) erandlikult on mõnede o-lõpuliste nimisõnade mitmuse lõpul -es a potato potatoes a tomato tomatoes a hero heroes
intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2. Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut. 3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5. Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidis, projitseerima. 6. Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid. 7. Järksilpides ei esine täpitähti. Va ,,i" 5.Marginaal (ladina k. ,,margo" äär) on nimetatud ääremärkuseks. Esseistlik väikevorm. Ta võib olla kirjutatud kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jt
tingimused. A-LUS-TA-MA KRA-BI SAR-VI-LI-NE A-MET HUL-LUS-TI Lahtised puudub silbi lõpp Kinnised silbi lõpp on olemas 13. Kõnetakt keele väikseim rütmiüksus 14. Fonotaktika määrab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. 15. Eesti keele fonotaktika reeglid: eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik ühes silbis ei tohi olla rohkem kui 2 täishäälikut kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbi tuumale lähemal kui helitud eesti keeles häälikujärjend ji ei esine eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB
lennukis), stju…ardess(naissoost teenindaja lennukis), võõrsõnaleksiko…n, entsüklopee…dia, aktsionä…r, plagiee…rima(koopiat teostama), geograa…fia, portuga…llane, telegraa…f(süsteem teadete edastamiseks märkide vahendusel), telefo…n, grammofo…n, sokolaa..ditahvel, suur komee…t, see on tõeline komee…t(tembutus, näitemäng), kabaree…tantsija, bistroo… ehk kiirsöögikoht Kirjuta vajadusel punktiirile teine kaashäälik pot…ilill, kilekot…id, šef…i kabinet…, raha on seif…is, tahan osta seif…i, matemaatikaõp…etaja, monarh…i elulugu, keegi ei salli monarh…i, Tšehh…i vabariigi saadik, nõrk psüüh…ika, tuntud psühh…oloog, meh…aaniline kell, aitäh…, ballet…itantsija, söön borš…i ja joon punš…i, ostsin ühe borš…i ja punš…i, kuk…epoks, lat…i kõrgus, maa katt…ub lumega, tek…ib uusi sõpru,
Nt: väl-de, koe-rad, ham-mas-te · Kolmas välde esineb sammuti ainult pikkades rõhulistes silpides Nt: üht koera 17. Mille poolest erineb kolmas välde teisest? · Teise ja kolmanda väte erinevus on tingitud hääldusest 18. Fonotaktika mõiste ja 4 reeglit! · Fonotaktika määrab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte · Reeglid: 1) Eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik Nt: minister 2) Ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kaks täishääliku Nt: sai- a, luu- a, müü- a, jää- äär 3) Kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud Nt: traktor, klaver, proua 4) Eesti keeles võib rõhutu silbi tuumas esineda ainult lühike a, e, i, o, u Nt: auto 19
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme, leidis aga huvitava artikli psühholoogia vallast. Kuulus akadeemik rääkis stiihia mõjust monarhi psüühikale. Kotlet oli parkettpõrandale kukkunud, taburet oli ümber tõugatud, kustutamata sigaret vedeles kristalselt helklevas tuhatoosis. Silbitamine ja poolitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: · üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; · kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; · (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui- tu-nud; · kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: a-va-us -- ava
mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa! 10 1933. aastast on Gustav Ernesaksal koorilaul ,,Hakkame mehed minema", mida esitatakse põhiliselt meeskooriga. Teose tekst pärineb aga ,,Vanast kandlest". Laulu sõnades puudub s-häälik, kuigi see on eesti keele kõige levinum kaashäälik. Laul on meeskoori esituses väga võimas, tugev ja mehelik. Teose ulatus ei ole väga suur. Sobilik täpselt meeskoorile. Mulle endale isiklikult ei ole meloodia meeldejääv. Hakkame, mehed, minema, kodu poole kõndima, tare poole tõttama, tare poole tõttama. Paneme piibud põlema, vanad tobid tormama, uhked tobid uhkamaie!
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
Rahvas Keel Elanike arv tuhandetes Marid mari 750,0 Komid komi 477,0 Tsuvasid tsuvasi 1800,0 Rahvaste kogusumma : 3027 Merge Cells ühendab PEALKIRI 25 Nimetähed : Eesnimede algustähed 8. klass 9.klass Täishäälik Kaashäälik Täishäälik Kaashäälik 2009 · Võrdsetels osadels tükeldamine Split Cells Ülesannne . · Above lisatakse aktiivse rea ette · Below lisatakse aktiivse rea järele 26 1 2 3 Uue veeru lisamine : Veeru lisamiseks märgista sobiv arv veerge
Sarnased häälikud, kuid erineva kõla varjundiga loovad sõnu samade tähenduste väljendamiseks. 7 Foneem on abstraktsel või ideaaltasandil tähendust kandev ühik, millele kõnes võivad vastata häälikud, mis üksteisest mõnevõrra erinevad. Trubetskoi fonoloogia näitab, et iga foneem on määratletud teatava hulga tunnuste kaudu: kas täishäälik või kaashäälik. Kas kaashäälik või sulghäälik jne. Saab luua algoritmi, et iga tunnuse kohta saab öelda jah või ei. Märkide ühilduvus neid määratlevate tunnuste kaudu. Kui hakata neid tunnuseid kokku liitma, siis võime öelda, et need on ühisomadused, mis lasevad märkidel omavahel ühilduda, lauseid moodustada. 35. Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? 1) kõik, mis tähendab on informatsioon. Nt. kunstiteoste emotsionaalne sisu, ridade vahelt loetav. Või nt
Хх Цц Чч Шш Щщ ъ ь Ээ Юю Яя (ха) (цэ) (чэ) (ша) (ща) твёрдый мягкий (э оборотное) (ю) (я) знак знак Звуки в русском языке бывают: гласными согласными täishäälik kaashäälik а о ы и э п–б ф–в т–д (п′ – б′) (ф′ – в′) (т′ – д′) с–з к–г л (с′ – з′ ) (к′ – г′) (л′ ) м н р х (м′) (н′) ( р′) (х′)
Liivimaa keskaegse korralduse lõppu. 1578 Ilmub Balthasar Russowi kroonika esmatrükk. 16001629 Rootsi-Poola jätkusõda ülemvõimu pärast Läänemerel, mis lõpeb Altmargi vaherahu ja Eesti mandriosa minekuga Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa ruunitähestik koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul sonorant heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud) supletiivsus tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest
Üldiselt kehtib seaduspärasus, et lühikest häälikut märgitakse ühekorde tähega ning pikka ja ülipikka häälikut kahekordsega. Siiski esineb erandeid. Erandid kehtivad k, p, t puhul, kus lühike (nõrk) häälik märgitakse hoopis teistsuguse tähemärgiga (g, b, d). Pikka häälikut tähistatakse ühe tugeva tähega (k, p, t) ning ülipikka kahe tähemärgiga (kk, pp, tt). Tähekasutusreeglid: täishäälik ja suluta kaashäälik: lühike 1x; pikk 2x; ülipikk 2x. Sulghäälik: lühike - 1 nõrk täht; pikk - 1 tugev täht; ülipikk - 2 tugevat tähte. Psühholingvistilised alused: kõnesegmendid ja keeleüksused Tänapäeva psühholingvistika lähtub seisukohast, et kõnetegevust iseloomustavad kolm põhikategooriat: keel, kõne ja kõnevõime. Keeleüksuste määratlemiseks kasutatakse järgmist algoritmi: keelendi muutmine (kool-tool; vennaga-vennata jne.), saadud keelendi võrdlemine
Where are my trousers? Mitmuse moodustamine Mitmuse moodustamisel lisatakse nimisõna lõppu s. one girl two girls one book two books Kui nimisõna lõpeb s, -ss, -sh, -ch, -x, siis on nimisõna mitmuse lõpp es. one bus two buses one class two classes one box two boxes 13 one fish two fishes Kui nimisõna lõpus on kaashäälik + y, siis on mitmuse lõpus ies. one family two families one country two countries kui nimisõna lõpus on vokaal + y, siis on mitmuse lõpus vokaal + ys. one boy two boys one day two days Erangid: Child children Woman women Man men Sheep sheep Siduvad asesõnad which mis, mida whose kelle, mille who kes, keda where kus This is the book which I read last week.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
