pidi. Stiimuli vastuvõtmisel ajus kohandatakse tegevus vastavalt sellele, mis õigem on teha ja kuidas toime tulla lähtuvalt sellest infost. Kui info liigub aga 2 teed pidi ajju, siis võibki tekkida olukord, kus aju hetkeks ei oska situatsioonis adekvaatsust hinnata ja olukorraga kohaneda, nn. tajuviga. 2 bussi kõrvuti näide, kõrvalolev bussi liikudes on tunne, et liikumine toimub, kui buss mööda on liikunud, seisad siiski 1 koha peal. 4. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht? Locke´i arvates aga kõik teadmised, mis väliskeskonnast tulevad, jõuavad lihtsalt meie teadmisse. Et kõik see, mis on psüühikas kättesaadav ja olemas, tuleb väliskeskkonnast. Inimesed on justkui masinad, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni 1:1 õigesti ilma moonutusteta.
LELOL Praktiline töö PN3 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus? Lähtudes katse tulemustest, arvutada: 6. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse? 7. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma? 8. Milline tähtsus on saadud tulemustel? Vastused: 1
· setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne
Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele küsimusele: kuidas need, kes teevad, jõuavad? Kas nad ikka jõuavad? Igale normaalselt funktsioneerivale inimesele on ajju kodeeritud mõtlemis- ja arutlemisvõime. Narrus oleks oma võimed mitte kasutades raisku lasta. Maailmakuulus prantsuse filosoof Jean-Jeaques Rousseau on öelnud: ,,Elu pole puhkus, vaid tegutsemine." Samuti teame kõik saksa filosoofi Friedrich Engelsi öeldut: ,,Töö tegi ahvist inimese". Nendele mõtetele toetudes julgen väita, et niinimetatud aktiivsete inimestega
Kaisa Kamenik Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata.2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ning mil määral jääb see unistuseks ning paljuski liialdatud
süsteemi. Valmistatakse tavaliselt klaasplaadile teemantnoaga kriipse tõmmates. Kriimustatud kohtadest valgus läbi ei lähe, küll aga kriimude vahelt. Piludeks ongi vahekohad. Ühe millimeetri kohta peab olema sadu või tuhandeid kriipse. Võrdekonstant d: d=a+b, kus a on pilu laius ja b piludevaheline kaugus. Elementaarlainete allikad A ja B. Neist levivad keralained kõikidesse suundadesse. Liituvad punktis C. Mõlemad jõuavad ühes faasis(lained tugevdatud, näeme valgust). Punkti D jõuavad lained vastasfaasis. Kastutatud allikad: http://www.annaabi.com/materjal-2198-valguse-difraktsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Difraktsioon http://www.hot.ee/mlillesiim/difraktsioon.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Difraktsiooniv%C3%B5re Henn Voolaid ''Optika'' XI klassile
Helkuri vajadus Sügise saabudes hakkavad päevad järjest lühemaks jääma, õhtud ja ööd aga pikenema. Valgust jääb aina vähemaks. Eriti pime on siis, kui pole lund, mis valgust tagasi peegeldab. Hommikul tuleb kooliteed alustada pimedas. Kes kaugemalt koolis käivad, need jõuavad alles pimedas koju. Teedel liikleb palju sõidukeid ja inimesi. Et teineteist pimedas paremini märgata, oleks hea, kui autodel on tuled korras ja inimesed kannaksid helkureid. Helkurid helgivad pimedas, nagu väikesed tulukesed. Kui inimsel on helkur, on ta ka teistele kaasliiklejatele kaugelt näha. See on selleks hea, et vältida õnnetusi. Kui helkurit pole ega ka taskulampi, võib juhtuda õnnetus. Autojuht ei näe
Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms. Maailmamere reostumine toob kaasa mitmeid probleeme: keskkonnaprobleemid, majanduslikud ja esteetilised probleemid, oht inimesele ja inimese tervisele. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja
mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ja nad on kogu aeg tegevuses, nad ei suuda kunagi lihtsalt istuda ja mitte midagi teha. Nad käivad igal pool koolitustel või reisimas. Aktiivsed inimesed jõuavad ühe päevaga palju rohkem, kui need kes ei tee oma ajaga midagi. Inimesi on erinevaid, aja kasutamine on erinev. Mõnele meeldibki asju rahulikult teha ja siis puhata, mõni peab aga kogu aeg midagi tegema. Aega on meil kõigil aga täpselt sama palju, kuidas me seda ära kasutame sõltub meist endist ja kuhu me oma aja kasutusega välja jõuame.
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid.
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus
õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja. Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja mõõtühikute selgitamine, abi maamõõtmisel. Külakooli jõuavad ka loodusteaduse, geograafia, ajaloo ja tervishoiu alged. 1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus, Euroopa, Balti
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel
sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaas- käeviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromatiidid raku poolustele. · Telofaas- käeviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekkivad tuumakesed. tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. Meioos e. sugurakkude jagunemine- nim. raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.(meioos on haploidne n).meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.(DNA kahekordistumist ei tekki)
1mol 2mol 0,2mol 0,4mol n=m/M M(Fe2O3)=160 n=32/160=0,2mol m=n*M M(Fe)=56 m=0,4*56=22,4kg 1.8 2Al+3Cl2=2AlCl3 2mol 3mol 0,5mol 0,75mol n=m/M M(Al)=27 n=14/27=0,5mol V:ei piisa, vaja on 0,75mol 1.9 eriti ohtlikud on Hg, Pb ja Sb ühendid, mis kahjustavad organisme juba väga väikse sisalduse korral. Ohtlike jäätmeid ei tohi lihtsalt prügimäele viia, sest ohtlikud ühendid satuvad vihmaveega meie veekogudesse, põhjavette, reostavad pinnast. Sealt jõuavad need läbi vee ja pinnase taimede ja loomadeni, mis läbi nende jõuavad inimesteni. Seetõttu tuleb vältida loomade ja taimede kasvatamist teede, prügilate ja reostunud alade ääres. Nende metallide ühendid on ohtlikud, sest need ladestuvad meie organismi ja põhjustavad pikaajalist ohtlikku mürgistust.
Ta oli juba loobunud, kuid siis nägi üht jalakäijat kõndimas. Jalakäija osutus Vergiliuseks. Dante palus temalt abi, et alistada need loomad, kuid see plaan laideti maha. Vergilius teadis, et on olemad veel teine tee, mida saadab hing, vihjates Beatricele. Vergilius lisas veel, et sinna on seatud linn ja õnnis on see, kes sinna satub. Dante palus Vergiliust omale teejuhiks. Vergilius oli sellega nõus. Vergilius oli talle rääkinud, et nad jõuavad väravani, mida valvab Peetrus. Nad jõuavad põrgusse, kus näeb neid, kes on heidetud tulle. Nad hakkasid minema, Vergilius ees. 3. Laul Nad jõudsid põrgu väravate juurde. Dantel olid kahtlused, kuid Vergilius julgustas teda edasi minema. Nad sattusid põrgu eeskotta, kus olid need hinged, keda ei tahtnud ei taevas ega ka põrgu. Dante tundis seal mõned näod ära. Nad liikusid edasi, kuni jõudsid allmaailma jõe juurde. Selle jõe peal parvetas üks mees, kes aga keeldus Dantet ning Vergiliust üle viimast.
aastal ülikoolist ilma kraadita. Galileo Galilei oli esimene inimene, kes hakkas kahtlema Aristotelese teoorias, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged. 2000 aastat peale Vanekreeka filosoofi surma, 1589. aastal, kui Galileo Galilei oli tagasi Pisa ülikoolis, seekord juba matemaatikaprofessorina, üritaski ta tõestada, et Aristoteles oli eksinud. Galilei oli arvamusel, et kõik kehad langevad sama kiirusega ning, need jõuavad maapinnale eri aegadel vaid seepärast, et neid segab õhutakistus. Galileo Galileil oli täiesti õigus! Ta tegi katsete teel kindlaks, et kehade liikumised kukkmuisel on ühtlselt muutuvad. Galileo avastas ka, et kõigi vabalt langevate kehade kiirendus on suunatud vertikaalselt alla ning on ühesugune sõltumata nende kujust või raskusest. Mõõtmised näitasid, et see kiirendus on 9.81 m/s 2. Kehade kukkumist mõjutav õhutakistus sõltub aga kehade raskusest
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.
Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli
seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp, peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre. Sülg ka. Kaksteistsõrmiksoolde tuleb sapi ja pankrease ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need
sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed
Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas
Vaimsed väärtused on olulised aga vanematele inimestele, kes peavad tähtsaks oma armsat peret. Mis on inimeste õnneotsingute eesmärgid ning kuidas inimesed neid täide viivad? Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab lapsena saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamiku inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei toata. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: tahan minna välismaale ülikooli. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama
OSKAR LUTS "NUKITSAMEES" Tegelased: Iti, Kusti, Nukitsamees (Ants), eit, vanamees, Mõhk, Tölpa, ema, isa, vanaisa, lind Ühel päeval läksid Iti ja Kusti metsa maasikaid korjama. Kuna maasikaid oli väga palju, liikusid nad aina sügavamale metsa ja eksisid ära. Kodu otsides jõuavad nad juba teist korda ühe suure kivi juurde. Õues läheb juba pimedaks. Iti kardab. Lõpuks jäävad nad puu najale magama. Kusti ärkab mingi hääle peale. Ta märkab, et linnupoeg on pesast välja kukkunud ja paneb ta sinna tagasi. Seejärel jääb uuesti magama. Varsti ärkab ta uuesti. Ta näeb ühte vanaeite, kes ütleb, et juhatab nad koju. Kusti äratab Iti üles. Vanamoor on aga väga kuri, ja juba tee peal kahtlevad nad, kas asi on ikka õige
süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litsfäärist(seos!). muutused toimuvad natuke kiiremini. Dünaamilisem kui litosfäär. Hüdrosfäär- maa mineraalidega keemiliselt sidumata vesi(meri jõrd järved). Muutused kiiremad, vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised
Juliat põsele, nagu oli kombeks, vaid suule). Mõne aja pärast Romeo lahkub koos oma sõpradega peolt. Õhtul ilmub Romeo Julia akna alla ja avaldab oma armastust talle. Julia sulab poisi sõnade käes, ning armub. Romeo läheb vend Lorenzo juurde nõu küsima. Peale seda pannakse Romeo ja Julia salaja paari. Tybalt torkab Mercutiot kähmluse käigus (haav on surmav) Verona tänaval ning põgeneb. Mercutio sureb ära ja Tybalt tuleb tagasi. Romeo tapab Tybalti ja põgeneb . Siis jõuavad sündmuskohale Capulettid, Montecchid ja Vürst. Vaieldakse tükk aega kes on süüdi jms, Romeo pagendatakse maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama
materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi. Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks fotosünteesi abil. Kütuste intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfääri rohkem süsihappegaasi, kui taimed jõuavad seda ära tarvitada. Aastate jooksul on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris tõusnud ning 1999 a. seisuga on see juba 0,035%. Siin hakkabki ilmnema atmosfäärse süsihappegaasi mõju Maa kliimale. Suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris neeldubega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja
mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid (Mitt, 2005) Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset. Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises väljapaisatud gaaaside tõttu. Samuti tuha hulgas, mis purske lähiümbruses kõik rohelised lehed katab ning seega fotosünteesimist takistab.
Kuna põrgetel hajub osa pilvede liikumise energiast, langevad põrkunud pilved protogalaktika keskme suunas. Tähed ei põrku omavahel praktiliselt kunagi, sellepärast jäävad nad pärast tekkimist tiirlema umbes sama kaugele orbiidile, kus pilvede põrge toimus.Galaktika keskosas, kus pilvi on tihedamalt, tekivad esimesed tähed varem ning sinna sajab pidevalt hajunud gaasi juurde. Et esimeste massiivsete tähtede eluiga on palju lühem kollapsi ajast, siis jõuavad esimesed tähed oma sisemustes toota metalle ja paisata supernoova plahvatustena välja juba raskemate elementidega rikastatud gaasi. Piisavalt jahtunud gaasist saab jällegi tekkida uus põlvkond tähti. Kuigi protogalaktikas on esimesed tähed juba tekkinud, kestab galaktika kujunemine edasi.Kaugemalt tulevad pilved jõuavad protogalaktikani hiljem, kukuvad juba poolenisti valmis tähegalaktikasse ja tiirlevad tasapisi galaktika keskosa poole. Neid pidurdavad tähed, mis pilvede
igatsevad. Ühel päeval hiilib Tom paadiga koju ilma, et Huck ja Joe sellest teaks. Ta läheb oma koju ja kui kuuleb teisi inimesi tulemas, põgeneb voodi alla. Ta kuuleb kuidas tädi Polly ja Joe ema tulevad tuppa. Nad räägivad kõike head poistest ja nutavad neid taga. Öösel, kui Joe ema lahkub ja tädi Polly magama läheb naaseb ka Tom saarele. Järgmine päev ta räägib kuidas nende vanemad neid igatsesid. Poistel hakkab halb ja nad otsustavad tagasi minna. Kui nad linna jõuavad on kõik kirikusse kogunud poiste matustele. Poisid otsustavad, et peaks üllatama teisi inimesi sellega, et tuleks just sellel hetkel sinna kui matused on pooleli ja kõik oleks uuesti rõõmsad. Nii nad teevadki ja neid võetakse väga hästi jälle vastu. Kui Potter läheb kohtu ette mõrva süüdistusega otsustab Tom süütundest, et peaks üles tunnistama. Kui Tom läheb kohtu tunnistama on ja indiaani Joe seal. Tom kõhkleb aga tunnistab ikkagi üles kuidas ta nägi mehi surnuaias
küttepingest. Kui solenoidi abil tekitada magnetväli, siis lisaks elektrilisele jõule mõjub elektronile magnetiline Lorentzi jõud, mis on risti nii kiiruse kui ka magnetväljaga. Mida suurem on magneetiline induktsioon B seda suurem on trajektooride kõrvalekaldumine. Kui nõrga magnetvälja korral jõuavad kõik elektronid anoodile ja anoodvool püsib konstantsena, siis induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad
kuni punktini, millele järgneb käte töö juba tõukefaasist tingitud liikumine. Viimane toimub pisut enne käte jõudmist õlgu läbiva vertikaaltasapinnani. Üleminekut ühest käte töö faasist teise saadab käte järkjärguline kõverdus küünarliigesest. Tõukefaasis kõverduvad käed küünarliigestest ühe rohkem, kusjuures küünarvarres ja labakäed lähenevad keha pikiteljele. Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad lähenevad rinnakorvile. Pärast tõukefaasi jätkavad labakäed, säilitades seejuures pihkude horisontaalse asendi, liikumist rinnakorvi alla kuni lõuajooneni ja sealt ette lähteasendisse, kus käed sirutatud, kuid pingevabad asendis ootavad jalgade löögi lõppemist
informatsiooni saadetakse uuesti. Latentsus Iga paketi sihtpunkti jõudmine võib võta palju aega, sest paketi viivitakse pikkades järjekordades, või see võtab teist marsruuti, mis on pikem, et vältida ummikuid. See erineb läbilaskevõimest, kuna viivitus võib koguneda aja jooksul, isegi siis kui läbilaskevõime on peaaegu normaalne. Mõningatel juhtudel liigne latentsus võib muuta rakenduste nagu VoIP või online mängude kasutamiskõlbmatuks. Võdin Paketid allikast jõuavad sihtpunkti erineva hilinemisega. Paketi viivitus sõltub tema asukohast ruuterite järjekorras, mis on paketti liikumise teel allika ja sihtpunkti vahel ja see asukoht võib varieeruda ettearvamatult. See erinevus viivituses nimetatakse võdinaks ja võib tõsiselt mõjutada online audio ja/ või video kvaliteeti. Rikkis tarne Kui seotud pakettide kogumiku saadetakse läbi võrku, erinevad paketid võivad võta erinevaid teed, mille tulemuseks on erinev viivitus. Ning paketid jõuavad
Lemmikloomapoodis Hermione ostab kassale nimega Crookshanks, kes jälgib Scabbersi, Roni vananemist peetavat rott. Ron on väga ebameeldiv. Öösel, enne kui nad kõik jõuavad Sigatüübi, Harry üle kuuletab Roni vanemaid, kes arutavad seda, et Sirius Black on pärast Harry. Õpilased juhivad Hogwarts Expressi rongi ja need peatuvad ükshaaval üksuse poolt, mida nimetatakse Dementoriks. Harry valutab ja taastab professor Lupin, uus kaitse tume kunstiõpetaja vastu. Varsti pärast seda jõuavad õpilased Sigatüübi ja algavad klassid. Ennustuste klassis näeb professor Trelawney ette Harry surma, lugedes tealeavesi ja leides Grim'i, suurt musta koera, mis sümboliseerib surma, kujutamist. Maagiliste olendite klassi hooldamisel tutvustab Hagrid Hippogriffsi õpilasi, suurte, väga väärikate hobuste ja kotkadega ristide vahel. Malfoy solvab üht neist metsalistest Buckbeakist ja rünnatakse. Malfoy lööb ära kahju, üritades Hagridit vallandada ja Buckbeak magama panema.
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama.
Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja sajab vihmana alla. Selle protsessi käigus eraldub
Miisu kokkuvõte Preili Miisu on varem olnud kass. Seepärast lööb ta endiselt vahel nurru, küünistab, müksib peaga ja armastab tibatillukesi linde. Vaatamata sellele, et nüüd on ta tavaline tütarlaps, laulab ta siiski aeg-ajalt Miamiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema peremehel Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi . Natuke kirjanikust: Annie M. G. Schmidt ( 1911-1995) on enimloetud, armastatuim ja tuntuim lastekirjanik Hollandis. 1988. aastal anti talle Hans Christian Anderseni lastekirjanusauhind.
Dramaatika näitekirjandus, on üks kirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoste põhiomadused on : · dialoogivorm · olevikuline tegevus · tegevuse pingeline arenemine Draamateatri kompositsioon ehk ülesehitus. · sissejuhatus ( tutvustatakse tegelasi,olukorda ) · sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde.
viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keemiliste protsesside (Haberi protsess) Kasutatud kirjandus http://84.50.185.186/katrinu/vaetus/ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
, . , - , , . . , , . , , , . . , - . . , , . . ? : , , , , . . ! Inimene ei mõtle oma tervisest, kuni ta on terve. Ja ainult siis, kui midagi valutab, hakkab ta mõtlema sellele, kuidas taastada tervist. Meie ajal on inimestel kiire elutempo. Nad ei jõua süüa hommikusööki, päeval toituvad valesti, liiguvad vähe ja on vähe värskes õhus. Mitte kõik inimesed teevad ja mitte alati jõuavad valmistada maitsvat ja kasulikku kodust toitu. Seetõttu on lapsed harjunud sööma hamburgereid, jooma Coca-Colat ja limonaade. Aga see pole kõige tervislikum toit. Paljud inimesed tarvitavad alkoholi, suitsetavad, võtavad narkootikume. Kõik see nõrgendab meie tervist. Mida teha? Oma tervise eest peab ise hoolitsema: õigesti toituma, palju liikuma, vältima kahjulikke harjumusi, magama kaheksa tundi päevas ja mõtlema positiivselt. Palju sõltub inimesest endast. Olge terved!
Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida peenemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need jõuavad — alla 10 mikromeetrise diameetriga osakesed jõuavad kopsude alveoolidesse ja sinna pikemaks ajaks jäädes võivad need tekitada kopsu põletikukolde. Alla 0,1 mikromeetrised osakesed võivad jõuda läbi kopsu alveoolide otse vereringesse ja seeläbi teistesse organitesse (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 2. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere
pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti suunas. Kui vase positiivsed ioonid jõuavad lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad 1)Räni jaoks on arseen doonorlisand, st et see elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase suurendab elektronida arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti aatoimtena katoodi pinnale. Seda protsessi nim. nim. n-tüüpi pooljuhiks. 2)Aktseptrolisandid elektrolüüsiks. Negatiivsed So4 ioonid liiguvad suurendavad aukude arvu pooljuhtides
rünnaku alla. Kõik koolis on häiritud. Tehes mõned uuringud, Harry, Ron ja Hermione õppida, et viiskümmend aastat tagasi kambrisse Sigatüükas avati ja üliõpilane sai surma. Mäng Gryffindor, Harry võidab Lendluudpall mängu vastu Slytherin. Mängu ajal nõiutud pall Harry ja põhjustab kaotas kondid oma käe. Dobby, maja elf on nõiutud palli endast oleneva, et on Harry vigastada ja saadeti koju. See öö, Harry näeb keha esimese aasta, kes on kivistunud jõuavad haiglasse. Varsti pärast Lockhart algab dueling klubi. Esimesel kohtumisel, Harry terrifies tema kaasõpilaste poolt räägib Parseltongue et madu. Harry võimet hirmutab teisi, sest ainult pärijaks Slytherin, kes on vastutav avatakse kamber, oleks võime vestelda ussid. Harry kuulub täiendavalt kahtlus, kui ta komistab pärast kivistunud asutuste Justin Finch-Fletchley ja peaaegu peata Nick. Sihikindlat püüda süüdlane, Ron, Harry ja Hermione pruulima Jook nimega Polyjuice. Jook mis
Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva
Fotoeffektiks nim. Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 2. Stoletovi katseseade. Kujutab endast klaasballooni, millest on õhk välja pumbatud. Balloonis on 2 elektroni ( anood, katood). Katoodile langeb valgus läbi kvarts aknakese. Elektronid liiguvad anoodi poole ja tekitavad vooluringis voolu, mille tugevust mõõdetakse milliapermeetriga. Pinget anoodi ja katoodi vahel saab mõõta. Osa valguse poolt väljalöödud elektrone jõuavad anoodile ka siis, kui pinge on null. 3. Fotoeffekti I seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti. Valguse poolt ühest sekundis väljalöödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega e. Heledusega. Stoletov muutis katoodile langeva valguse värvust, koos sellega sagedust. Sellest tingituna muutus tõkke pinge suurus. Mida suurem sagedus, seda suurem tõkkepinge. 4. Fotoeffekti II seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti.
mõõtsid Holmesi pea läbimõõduks 9. novembril 1,4 miljonit kilomeetrit. See on juba suurem kui Päike, mille läbimõõt on 1,39 miljonit kilomeetrit . Hale-Bopp'i komeet · Hale-Bopp avastati ligi kaks aastat enne periheeli jõudmist, 23. juulil 1995. · Hale Bopp'i komeedil on kolm saba: tolmu-, gaasisaba ja nõrk ning naatriumi aatomitest kossnev saba. · · Mis saab komeedist kui ta läheneb Maale ja ta tükid jõuavad maapinnale ? · Kui komeet liigub ümber Päikese, jätab ta maha tolmu, mis laotub tema liikumisteel laiali.Kui osa tolmust satub Maa lähedale,mõjub selele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Tulemuseks on meteoor,mis paistab meile valgussähvatusena. Mõned tükid on küllaldaselt suured,et taluda langemist läbi atmosfääri, ning jõuavad meie planeedi pinnale.Need on meteoriidid,mis võivad
Fridebert Tuglase novell ,,Maailma lõpus" Fridebert Tuglase sümbolistlik novell on otsene edasiarendus "Kalevipoja" teekonnast maailma lõppu. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam
Essee analüüs (Läbi raskuste tähtede poole) 1. Ainestik Kirjutatakse sellest, kuidas elus edasi jõuda ning kui mitte, siis miks? 2. Probleemid ja lahendused Inimesed, kes endast hästi arvavad, jõuavad ka elus kaugemale, tagasihoidlikud jäävad ka saavutustes tagasihoidlikeks. 3. Teema aktuaalsus See on teema, mis on aktuaalne seni kuni on olemas erinevad inimesed. 4. Teemakäsitluse uudsus Teema ei ole kuigi aktuaalne, sest see on juba ammu kõigile teada, et ambitsioonikad suudavad oma mõtteid paremini realiseerida. 5. Esituslaad Veidi õpetlik, õpetab kuidas teatud olukordades käituda. Kohati on eestlaste koha pealt natuke sarkastiline.
(muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Golgi kompleks · Valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. · Eralduvad lüsosoomid (põiekesed, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure), mis on täidetud valmis valgumolekuliga. · Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. · GK- valkudele lisatud teatud suhkru- ja fosfaatgrupid
Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
