50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miksik
Õppematerjali autor
Vihmaussid, mutid, lestad, vetikad, bakterid, seened, putukad seovad õhulämmastiku, kobestavad mulda, rikastavad mulda huumusega jne. 19. Valguse, soojuse ja vee tähtsus taimede kasvuks ja arenguks. Valgus - Valgus on hädavajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Soojus - Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus. Vesi - Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. 20. Mis on väetis? Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. 21. Mis on väetamine? Väetamiseks nimetatakse toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas). 22. Väetiste rühmitamine erinevatesse rühmadesse. Väetised jaotatakse: 1. Koostise alusel (orgaanilised ja mineraalsed) 2. Vastavalt tootmise iseloomule (tööstuslikud ja kohalikud) 3
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime
muldades. Vasevaesed on huumusvaesed kerge lõimisega happelised mullad. Vasepuudus on iseloomulik soomuldades kus vask on tugevasti seotud orgaanilise aine poolt ja seetõttu taimede poolt raskesti omastatav. Taimedele kergesti omastatava tsingi poolest on rikkamad leetunud, gleistunud ja gleimullad ning eriti soomullad. Koobalti poolest vaesed on Põlva, Valga ja Võru maakonna mullad. Seleeni puudus on iseloomulik happelistele muldadele. Orgaanilised väetised Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse. Esimesed teated orgaaniliste väetiste kasutamisest pärinevad XV sajandist. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude taastootmine, mulla energeetilise seisundi korrastamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja mulla rikastamine toiteelementidega. Orgaaniliste väetiste funktsioonid
...200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas
Külvisenorm Optimaalne külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg/ha) Jämedaseemnelist rapsi külvatakse 6....8 (10) kg/ha Peeneseemnelist rüpsi külvatakse 6...8 kg/ha Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Väetamine · N väetis suurendab proteiinisisaldust seemnes , proteiini- ja õlisaaki hektari kohta. Kogus varieerub olenevalt eelviljast ja eeldatavast saagist · Fosfor soodustab taime juurestiku väljaarenemist ja funktsioneerimist · Kaalium aktiveerib mitmeid ensüüme ja mõjutab ainevahetuse ja kasvuprotsesse. Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised
Taimede pritsimine merevetikalahusega kord kuus tugevdab taimede vastupanuvõimet muuhulgas ka kuivusele ja taimehaigustele. Härmatise suhtes tundlikke püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse regulaarselt merevetikalahusega. Sibullilli tuleb väetada siis, kui nad on kasvuhoos ja õitsevad. Sibullilli väetada täisväetistega kus on sees mikroelemendid seda raputada mullale taimede vahele ning katsuda seda ettevaatlikult istutuskühvliga sügavamale viia selleks ,et väetis jõuaks ruttu juurtele mõjuda. 5 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine Rododendronite väetusplaan Väetis kr/kg N P K g/m² Väetiste Kasutus aeg NPK 7:7:17 65.- 7 7 17 30 Märts kuni Juuli
· Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne) · Toimaine (N;p2O5;K2O jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid