INIMESTE ÕNNEOTSINGUD JA NENDE EESMÄRGID (0)

INIMESTE ÕNNEOTSINGUD JA NENDE EESMÄRGID
Igal inimesel on õnnest oma arusaam ja ettekujutus . Osa peab vajalikuks materiaalseid, teine pool aga vaimseid väärtusi. Materiaalsed väärtused on tähtsad eelkõige lastele, kes näiteks jõuludel palju kinke saavad. Vaimsed väärtused on olulised aga vanematele inimestele, kes peavad tähtsaks oma armsat peret. Mis on inimeste õnneotsingute eesmärgid ning kuidas inimesed neid täide viivad?
Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab lapsena saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamiku inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei toata. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: tahan minna välismaale ülikooli. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi , kas nad ka sinnani jõuavad.
Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma unistuste tippu, sellega kõvasti tööd tehes. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere loomisest. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on raha. Inimene, kes võidab lotoga üüratu summa, muutub väga heldeks. Ta jagab oma raha kõigile ning ostab endale igasuguseid uhkeid asju. Alguses on ta õnne tipus , hiljem, kui kõik on kulutatud, on ta taas õnnetu. Õnnetum kui varem. Ta ei oska enam elada ilma rahata. Tal on vaid materiaalsed väärtused, kuid vaimsed puuduvad. Paljud inimesed unustavad materiaalsete väärtuste kõrval vaimsed.
Ka ilukirjanduses on jälgi õnneotsingutest. Õnnelikuks võib teha ka neid, kes on tegelikult õnnetud. Hiljuti lugesin raamatut, kus lootust kaotav vähihaige neiu leiab endale poisi , kes on samuti vähihaige. Ta armub temasse, kuid hiljem sureb poiss ning tüdruk jääb üksi. Siit võib järeldada, et kui me oleme õnnetud ei tohi pead norgu lasta. Olgu see õnn siis nii lühike kui tahes. Õnn ei ütle kunagi ette, kui ta tuleb, ühel hetkel, kui selle kaotame, saame aru, kui õnnelikud me tegelikult olime. Raamatud õpetavad meile, kuidas õnne püüda ning mida selle nimel teha.
Õnneotsingutel võivad inimesed juba nooruses eesmärgi püstitada. Õnnega töötades saavutavad nad tihti oodatud tulemuse. Õnne võib aga hävitada, kui ollakse karjääri tegemises unustanud luua ka oma pere, jäädes siis vaimselt üksinda. Ka ilukirjanduses on palju märke õnneotsingutest, olgu need siis hea lõpuga või mitte