Jõgi Mis on jõgi ? Jõe algus ja lõpp. Jõestik. Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett.
Jõed 1) Jõgi-looduslik vooluveekogu 2) Peajõgi-suundub järve või jõkke 3) Lisajõgi-jõgi mis suubub peajõkke 4) Harujõgi-tavaliselt jõe suudmealal, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa 5) Jõestik-peajõgi koos lisajõgedega 6) Jõgikond-maaala, millelt jõestik kogub oma vee 7) Veelahe-jõgikondade vaheline piir 8) Jõe lähe-koht, kus jõgi saab oma alguse 9) Jõe suue-koht kus vesi voolab merre *ülemjooks-jõe alguslõik *keskjooks-jõe keskmine osa *alamjooks-jõe suudmeala 10) Soot-jõesängist eraldunud jõelooke osa, kus harilikult on väike järv
Lombardia madalik Lombardia madalik ehk Po madalik on tasandik PõhjaItaalias, mis asub Alpide ja Apenniinide vahel. Varem asus selle tasandiku kohal Aadria mere laht. Valdav kõrgus on 100m, äärealadel 200500m. Tasandikku veestab Po jõestik, millepärast esineb seal sageli üleujutusi ja udu. Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi (riis, nisu ja mais). Suurimad linnad: Milano, Torino, Bologna ja Padova.
Brasiilia Laura Luht MHG Tartu, 2014 Üldine • Lõuna-Ameerikas suurim riik • 8 511 965 km² • 5. riik maailmas • Portugali keel • 192 mln elanikku • Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur
ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
Statistiline info • Jõe lähe on Guajaana mägismaal. • Jõgi suubub Paria lahte, Mao suu lahte ning Atlandi ookeani. • Jõe vooluhulk on 33 000 m³/s. • Jõe kõige kõrgem koht on 1047 meetri kõrgusel ja madalaim 0 meetrit. Info • Jõgi Orinoco voolab läbi Venezuela ja Colombia. • Jõgi voolab läbi tähtsate linnade nimedega Puerto Ayacucho, Puerto Carreno, Ciudad Bolivar ja Ciudad Guayana. • Läbi Orinoco saavad sõita laevad ja seal saab ka kalu püüda. Jõestik ja valgla • Valgla pindala on 880 000 km². • Parempoolsed lisajõed: Ocamo, Padamo, Cunucunuma, Puruname, Magua, Ventuari, Stpapo, Parguaza, Suapure, Cuchivero, Caura, Aro ja Caroni. • Vasakpoolsed lisajõed: Mavaca, Siapa, Casiquiare, Atabapo, Guaviare, Rio meta, Capanaparo, Aracua, Apure ja Pao. Tüüp • Jõgi Orinoco on tasandikujõgi. • Jõeorg on looklev. Huvitavad faktid • Orinocol on 24 lisajõge.
1)jõed;põhjavesi;järved;sood,märgalad .2)jõed,sood,märgalad,mandrijäätekkelised järved, karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu koh...
Iirimaa Iirimaa saar · Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt 2. ja maailmas suuruselt 20. saar · Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri · Suurem osa saarest kuulub Iirimaale, mille pealinn on Dublin. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale · Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima
-la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6.Ehitus -ldi pooleldi -eba ebaharilik,ebamugav -mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta.
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
1930-ndate repressioonid, 1941-1945.aastate Suure Isamaasõja.(lisa2) Pärast NSVL-i lagunemist 1991.aastal sai Venemaast sõltumatu riik. Vene Föderatsiooni uusimast ajaloost peetakse tähtsaimateks 1991.aasta augusti putshi ja 1993.aasta parlamendi ja valitsuse vastast kriis, mis lõppes sama aasta oktoobris presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.(lisa2) JÕED JA JÄRVED Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist
Amazonas suurim ja pikim jõgi maailmas Amazonas on 6400 km pikkune jõgi, mis saab alguse Andidest ja suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõgikond haarab enda alla rohkem kui 7 miljonit ruutkilomeetrise maaala ja see katab seitset Lõuna-Ameerika riiki. Vooluhulk suudmes on 220 000 kuupmeetrit sekundis ehk siis 15 % maailma jõgede äravoolust. Koos lisajõgedega on Amazonase veeteestik 25,000 km pikk. Jõestik on liigirikas. Jõgikonnas leidub üle 2000 erineva kalaliigi. Kokkuvõte Hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna Kõige niiskem loodusvöönd maailmas. Suve ja talve pole praktiliselt võimalik eristada. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalvööde http://www.hot.ee/kliimavoondid/ekvaator.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas http://www.metro.co
Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihti...
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Sajab u 750-1000 mm aastas Joonis3: Dublini kliimadiagramm Allikas: Sageli esineb udu http://upload.wikimedia.org/wikipe dia/commons/thumb/8/87/Dublini _kliimadiagramm.jpg/220px- Dublini_kliimadiagramm.jpg Veestik Suhteliselt veerohke saar Siseveekogud hõlmavad 1390 km2 kogu saar pindalast Palju järvesid Jõestik on tihe ja jõed veerohked Briti saarte pikim jõgi Shannon Shannoni veejõudu kasutatakse hüdroelektri tootmiseks Taimestik Asub sega- ja lehtmetsa vööndis Taimestik on lopsakas Niidud, nõmmed ja sood on läbi aasta rohelised Iirimaad nimetatakse ka Smaragdsaareks Looduslik mets Iirimaal peaaegu puudub Pehme kliima tõttu kasvatatakse Iirimaal palme Loomastik
Loomastik- mustkaru, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, alligaatorid, pelikanid, flamingod, madusid USA transpordisüsteem Raudteetransport – raudteed 226 427 km Lennutransport – lennujaamad, lennuväljad, maandumisrajad - 5 194 Mere- ja siseveetransport – sadamad 300, ristluslaevad, kaubalaevad, jõestik 50000 km Maanteetransport – autoteed 6 406 504 km Linnatransport – metroo, bussid, trollid,trammid USA vaatamisväärsused Statue of Liberty (vabadussammas) – New York Grand Canyon (Suur Kanjon) – Arizona osariik Yellowstone National Park (Yellowstone'i rahvuspark) - Montana ja Idaho osariigi alal USA vaatamisväärsused
veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. · Hüdrograafi joonistamiseks võetakse igapäevased või pikaajalised andmeid veehulga või veetaseme muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala. · Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. MÕISTED · Lähe · Suue · Jõestik · Valgla e. äravooluala maaala millelt jõestik saab oma vee · Vooluhulk vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis) · Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund · Veereziim jõe veetaseme ajaline muutus Mõisted · Jõe langus lähte ja suudme vahe · Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km)
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
Kokku 2 766 890 km2 · Üladomeen: .ar Maapinda 2 736 690 km2 · Maakood: 54 Vett 30 200 km2 · Populatsioon: 40 482 milj. Inimest · Kõrgeim punkt: 6 962 m Madalaim punkt: 43 m merepiirist · Asustustihedus: 14,6 in/km² · allpool · Ametlik keel: hispaania · Pikimad jõed: · Rahaühik: peeso (ARS) Rio de la Plata jõestik · Etniline jaotus: Rio Negro Eurooplasi 90% Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 % Nahuel Huapi Teisi rahvusi 3% Buenos Airese järv · Suuruselt 2. riik Lõuna-Ameerikas Cordoba ja 8. kogu maailmas Taimed Caldén Taimed Palo Borracho Taimed Erythrina crista-galli Loomad
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba m...
idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul. Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest. Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) -- Läänemere valglasse. Seda moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri,Lõuna-Bugi, Lääne- Bugi, Severski Donetsi jõgikonnad ning Musta ja Aasovi merede rannikualade jõgedest. Ukrainas voolab üle 23 tuhat vooluveekogu, nendest 2938 pikkusega üle 10 km ja 116 pikkusega üle 100 km. Valgala pindala, pikkuse, äravoolu ja hüdroenergia potentsiaali järgi jaotatakse Ukraina jõed suurteks, keskmisteks ja väikesteks
Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka- Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa
Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine, läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunu Jõgede toitumine ja veerežiim Lähe – voolu alguskoht Suue - voolu lõppkoht Jõestik – pea-, lisa- ja harujõed Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud Jõesäng – jõeoru sügavaim osa, kus on pidev vool Valgala ehk valgla ehk jõgikond – maa-ala, kust jõed saavad oma veed Veelahe – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid Delta – hargnenud jõesuudmed Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul
Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 C ° võrra jahedamad, talvel aga 14 C ° võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal Euroopas samal laiuskraadil. Iirimaa kliimarekordid: absoluutne õhutemperatuuri miinimum pärineb 1881 aastast: -18,9 C °. Maksimum õhutemperatuur: 33,3 C °. Hüdrosfäär Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree. Rahvastik ja asustus Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%
Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist
põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). 6 Suurimad jõed Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb
KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas.pinnavesi-moodustavad alatised veekogud(järved,tiigid, jõed jne), samuti ajutised veekogud(karstiojad, järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi. Põhjavesi-kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel kivimite ja setete poorides, lõhedes ja muudes
2 2 2. SISSEJUHATUS Lõuna-Ameerika loomastiku suurem osa elutseb Amazonase vihmametsas, mis paikneb maailma suurima jõe, Amazonase jõe ümber. Amazonase jõgi on maailma veerohkeim jõgi, pikkus u. 6400 km. Alguse saab Arequipa piirkonnast, Peruust; möödub teel Iquitosest, siis läbib Kolumbia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõestik on kalarohke: siin elab kalu üle tuhande liigi, sealhulgas ka kuni 3 meetrit pikk ning 200 kilo kaaluv arapaima (ehk kohaliku nimega paiche), kuulsamatest aga barrakuda ning piraaja. Huvitav fakt on ka see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik
Pinnamood – Põhja- Eesti klint. Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate Klindilähedastel õhukestel paepealsetel muldadel - looniidud
● Tööstus põhineb loodusvaradel ja kalapüügil, metsandusel, kaevandamisel, karjapidamisel ja teistel põllumajanduse harudel. Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi
Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine.
· TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Mõisted Lähe - koht, kus jõgi saab alguse. Suue - koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond - maa-ala, kus jõestik saab oma vee. (joonis 2.) Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus - jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub.
RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7. Lisaks............................................................................LK 11 8. Natuke ajaloost...............................................................LK12 9. Lõpetuseks.....................................................................LK13 Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta ku...
Järvekalad rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/nastik Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud). Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks. Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks(vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks(vool
Üldine info · USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. · Riigikeel : puudub · Ametlik keel : Inglise keel · Pealinn : Washington · President : Barack H. Obama · Asepresident : Joe Biden · Pindala : 9 826 630 km² · Rahva arv : 305 529 000 (1.01.2009) · Iseseisvus : 4. Juuli 1776 · Rahaühik : dollar (USD) · Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi · Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga j...
vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on Põhja-Eesti
4,1 m ja 1924 3,69 m, 1967 Pärnus 2,53 m üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3 m-ni. Läänemere kujunemine Läänemere nõgu on kujunenud Kvaternaarieelsel ajal maakoore kõikuvliikumiste ja kauaste uuristus- ja kulumisprotsesside toimel. Neogeeni lõpus oli nüüdse Läänemere nõos keerukas jõestik. Soome lahe kohal voolanud Ürg-Neevasse suubusid Põhja-Eesti alalt nüüdisjõgedest tunduvalt suuremad lisajõed. Lihvini (Holsteini) jäävaheajal oli Läänemere kohal Holsteini meri ja Mikulino (Eemi) jäävaheajal nüüdismerest märksa suurem ja soolasema veega Eemi meri. Hilisjääajal, viimasel mandrijää järkjärgulise taandumise ajal oli liustikuserva ees suuri (peaaegu elutuid)
kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. 5 Vetevõrk Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree. Iirimaa ajalugu 1905. aastal asutatud Sinn Fein alustas võitlust Iirimaa sõltumatuse eest. Home rule'i billi võeti vastu Briti parlamendi poolt 1914. aastal
osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu
Riigi Euroopa-osa kujutab endast peaaegu tervenisti lauskmaad. See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp - Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne- Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-ldas. Obi-lrtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida- Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel. Venemaal on palju järvi, eriti rohkesti võib neid leida riigi loodeosast.
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused. 3.9.2Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja
vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu
jagunemise erinevate vesikondade vahel.2 Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja looduslikku vesikonda: · Narva-Peipsi vesikond, · Soome lahe vesikond, · Liivi lahe vesikond ja · Saarte veekogud. Kolme vesikonna Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt riigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutusvõimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on Põhja-Eesti
· Eelkõige uhtlainete transportiv tegevus Alamjooks · Vesi voolab aeglaselt · Vooluga kohalekantud uhtlained settivad, moodustades jõesette kuhjeid ja delta. Lähe -koht, kus jõgi saab alguse. Suue -koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi -jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi -jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik -peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee. Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga -astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab.
järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani). ·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme veetaseme kõrguste vahe meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
