JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
Asend • Itaalia on saapakujuline riik Lõuna- Euroopas • Ta asub Apenniini poolsaarel • Itaalia asub Vahemere ääres, rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus........................
Albaania Sisukord Albaania Asukoht 1 ja 2 Pinnamood Graafik Maavarad Kliima Jõed ja järved Loomastik Albaania Asukoht Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poo...
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Är...
Makedoonia 1.Makedoonia asub Euraasia mandril,Euroopa maailmajaos,Kagu-Euroopas. 2.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse on 41°-43°N ja läänest itta on 20°- 23°E.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse kilomeetrites on 167km.Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ...
Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rann...
Viimsi Keskkool Järv Referaat Autor: Merily Tima Juhendaja: Greta Ammer Viimsi 2013 Sisukord JÄRV..............................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Maailma kümme suurimat järve:....................................................................................3 JÄRVE TAIMED...........................................................................................................5 Kaldaveetaimed.............................................................................................................. 5 Ujulehtedega taimed................................
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: ...
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13. Miks ei esine Roots...
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaa...
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad ...
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub ...
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960....
VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid,...
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana .....on Sloveenia pealinn ning samuti ka kõige suurema pindalaga linn selles riigis (275.0 km2 ). Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000. Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poli...
Poola põllumajandus Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Riigi pindala on 313 000 km² ning elanike arv on 38,1 miljonit 2006 aasta seisuga. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%. Poola lõunaosa on kõrgustikuline, ülejäänud osa Poolast enamasti tasandikuline, kuid põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhj...
Rootsi Loodus Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise(2104 m) ja Sarek (2090 m). Muidu Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domine...
Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt te...
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrge...
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja ra...
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 ...
Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austr...
Riigi üldiseloomustus Taani Danmark Erik Silas 11.a 1. Üldandmed riigi kohta Riigi lühend DK. Riik on Kuningriik. Riigist sõltuvad territooriumid on Fääri saared ning Gröönimaa. Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3....
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget me...
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
Kooli nimi Sloveenia Referaat Nimi perekonnanimi klass aasta Sissejuhatus Sloveenia asetseb Kesk-Euroopa lõunaosas, jäädes Austria , Ungari, Horvaatia ja Itaalia vahele ning Aadria mere äärde. Sloveenid ise nimetavad seda Alpide päikesekülje maaks, sest suur osa territooriumist on mägine ja rannik edelas lubab sooja vahemerelist kliimat. Kliimaolud lahknevad eripaikades väga suurel määral. Sloveenia on üks noorimaid riike Euroopas mille pealinn on Ljubljana . Läbi ajaloo on seda riiki himustanud lähemad ja kaugemad naabreid. Sloveenia kuulutati välja pärast teist maailmasõda Jugoslaavia liiduvabariigiks ja säilitas selle staatuse kuni sõltumatuse saavutamiseni 1991. Aastani. Sloveenia kaasalöömine rahvusvahelistes suhetes on intensiivne . Riik on saanud mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks, mis tegelevad rahu kindlustamise, majanduse arendamise ja inimeste abi...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
Geograafia referaat ROOTSI Koostas: Kristel. ÜLDANDMED · Pealinn Stockholm · Pindala 449 964 km² · Rahvaarv 9 174 100 · Riigikeel rootsi keel · Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia · Riigipea on kuningas Caril XVI Gustaf · Rahaühik rootsi kroon (SEK) · 1995 aastal liitus Euroopa Liiduga ASEND · Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. · Idast piirneb Soomega, läänest Norraga · Lõunast ja idast piirab Rootsit Läänemeri · Rannajoone pikkus on 3218 km · Silla abil on ühenduses Taaniga LOODUSOLUD · Kogu pindalast on 410 934 km² maismaad · Siseveed (peamiselt järved) hõlmavad kogu pindalast 39 030 km². · Idarannikut liigestavad tugevalt skäärid ja väikesed lahed. · Kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). LÜHIAJALUGU · Iseseisvus 6.juuni 1523...
Itaalia Rahvaarv Itaalia asub Lõuna- Euroopas Riigi rahvaarv on 61 016 804 (2011) Maailma mastaabis on Itaalia suurriik Umbes samapalju inimesi elab Suurbritannias, Birmas ja Prantsusmaal Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpi...
Eesti Euroopas geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: loodusgeograafilist asendit majandusgeograafilist asendit poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ...
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
SUURBRITANNIA GEOGRAAFILINE ASEND Loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on riik, mis asub Lääne-Euroopas. Ta hõlmab Suurbritannia saare, Iiri saare kirdeosa ehk Põhja-Iirimaad ja hulga väiksemaid saari, näiteks Shetlandi saari. Suurbritannia saarel asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Riik jääb Põhjamerest läände ja Atlandi ookeanist itta, Euroopast lahutab teda La Manche väin ja Iirimaast Iiri meri. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad, kõrgeimaks tipuks on Ben Nevis (1343 m). Põhja-Iirimaale on iseloomulikud rohked järved ja sopiline rannajoon. Suurbritannia asub merelises ja parasvöötmelises kliimas, mis tähendab, et suvi on jahe ja talv pehme, rohkesti on sademeid. Suurimad jõed on Thames ja Severn. Suurbritannia põhjapoolseim punkt on Dunnet Head Sotimaal (58°N, 3°W), lõunapoolseim Lizardi neem Cornwallis (49°N, 5°W), läänepoolseim C...
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast ...
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. ...
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • ...
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 6.klass Nimi:peidetud Saksamaa Referaat Juhendaja: peidetud Koostatud:2017 Saksamaa Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa Liitvabariik Pindala: 357 022 km (Teistel andmetel 356 854 km) Rahvaarv: 82 milj. Pealinn ja suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Essen Keeled: saksa Rahaühik: Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas ma...
Norra Referaat 2008 Norra Geograafiline asend Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved: Garda järv, Como järv, Lago Maggiore järv. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb se...
annaabi.ee 
