Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juutluse pühad ja traditsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juut, tora, toora, mitsva, juudid, kombe, elutsükkel, juutlus, kippur, 2018, purim, sabati, tütarlaps, laskumine, lõikus, sana, hanukka, mett, puhad, küünal, juute, türann, palmer, traditions, mitzvah, westholmi, õpilasuurimus, martha, veelmaa, juhendaja, marge, ensling, kristlus, islam, hinduism, budism, dzainism, sikhism, sintoism, bahaiJUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest.
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
elu ja tegevust umbes 2000 eKr. Samast ajast algab ka Iisraeli usundi eellugu. Heebrea hõimude liit Iisrael hõivas 13. saj e. Kr. Palestiina; seal muutusid hõimud paikseks. Iisraeli kuningriik tekib 1000 a eKr, ühtse riigi valitsejad on Saul, Taavet ja Saalomon. Juuda suguharu esiletõus algab peale ühtse kuningriigi lagunemist 928 eKr. Judaism religioose kombestikuna kujunes välja peale Babüloonia vangipõlve. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati Iisraeli juudid kodumaalt.Sionismiliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis hoogustus eritiAskenazi juutide seas 1920.30. aastatel, pärast seda soosivat Suurbritannia- poolset Balfouri deklaratsiooni (1917).II maailmasõja aegne juutide hävitamine Natsi- Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut.
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Pereema õnnistab ja süütab kaks sabatiküünalt, pereisa õnnistab ühisel söömaajal võetavat leiba ja veini. Söömaaega alustatakse ja lõpetatakse palvetamisega. Sabati ajal kehtib arvukalt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise. Õigeusklikud juudid täidavad sabatiseadusi väga täpselt, kuid vabameelsed juudid teevad neis järeleandmisi. Hoolimata paljudest kitsendustest on sabat juudi jaoks rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha (ibid, lk 100). Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate religioossete suundumuste juures oma pärimust mööda. Juudi pärimuse järgi tulevad
teadvuse osa. Müüt kui metafoor müüt on nagu luule. Usundilised muistendid ja legendid; pühakutelood. ,,Ammu aega tagasi.." Läbi müütide õigustatakse teatud tegusid. Igavese tagasipöördumise müüt Kuldaeg vmt ja selle tagasitoomine, elustamine siin, nüüd ja praegu. Müütilise aja tagasitoomine. Müüt ja rituaal rituaale põhjendatakse sageli müütidega Müüdid on ka Pühad tekstid: Toora, Piibel (Vana Testament & Uus Testament), Koraan, Guru Granth Sahib. Oluline on ka püha keel, millega tekste edasi antakse, nt sanskriti, heebrea, araabia, jne. Araabia keel ja Koraan. Oluline on ka, kuidas müüti mõista ja mõtestada: kommentaarid, traditsioonid (traditsiooni edastamine muutuvas maailmas (Püha lugu, Püha tekst; jutustamistraditsiooni kadumine)). Normatiivne õpetus see, mis on õige.
kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel Taavet,kelle valitsusajal tehti Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil
(pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? 8 Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a)Tingimusteta monoteism. b)Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism
Lõpuks seda ei tehtud ja jumal kiitis Aabrahami selle eest. Hiljem Jaakob maadleb ingliga, mille käigus tal nihestatakse puus ja ta sai sealt endale juurde teise nime Iisrael. Jaakob saab 12 poega, kellest tuleb 12 suguharu. -) Ümberlõikamine Judaismis poisslapsi hakati ümberlõikama 8 päevaselt, Araabialaste seas tehakse seda vahemikus 3-13 aastat. * Egiptuse vangipõlv ~1700-1250 e.Kr. See lõppeb Ramses II-e valisemise lõpuga. -) See on see aeg, kus juudid on Egiptuses orjad ja see aeg lõppeb exodusega, kus Mooses juhib juudid tõotatud maale. Sinna perioodi jääb ka 40 aastat Siinai kõrbes. Kui jumal Moosesele ilmutab, siis ta ütleb, et tema nimi on: ,,Ma olen see, kes ma olen." millest tuletasid nad heebrea keeles JaHoWaH. Mooses ja tema vend Aaron läksid Vaarole rääkima, et nad saaks vabaks vaarao ei tahtnud lubada ja seega tulid 10 Egiptuse katku.
· Tähtsamad teoloogilised väited: - Jumal on ja Jumal on üks - Jumal on Jahve, Elohim, El, Saddai, Eloah, isade Jumal, Iisraeli Jumal ja palju muud - Jumal on loonud maailma ja inimese - Inimene vastutab maiste asjade eest. - Jumal on valinud välja Iisraeli rahva enda rahvaks ning teinud temaga lepingu - Lepingust tuleneb, et Iisraelil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske - Dialoogilisus; siinpoolsus; tzedaqa 02.11 Jaan Lahe - Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest - Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora - Halaha; mizwa-mizwot - 10 käsku - Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe. · Rabiinlik kirjandus(u 70-638) - Misna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast;
(pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste 10 prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a)Tingimusteta monoteism. b)Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma
Olulised punktid on see, et tugev seotus on loodusega ja lahkunud esivanemate hingede austamisega. Kogukonna vaimne religioosne liider, suulise sõna maagia. Religiooniloojat ei ole. 4.loeng 1 osa 23.november 2012 Anu Põldsam Sissejuhatus judaismi Judaism- juudi religioossete tavade, normide kogum. Juut- religioon mis on seotud rahvusliku identideediga. Kuigi oleneb inimese enda tahtest. Identideedi küsimus. Kuigi juut on see, kellel ema on juut või ss kui ta tuleb juudi usku, ss pöördunud juut. Oleneb kui rangelt inimene judaismi norme täidab, et kui tõsiselt ta neid reegleid täidab. Heebra keeles on jehudi. Heebrealane ja Israeliit – need vana judismi nimetused. Nad rääisid heebra keelt jne. „Iisreal, kes võitles jumalaga“ Statistika: Juute maailmas: 13 746 100 Iisrael: elanikke 7 933 200 5 978 600 (75,4%) – juudid (73% sabres ehk iisraelis sündinud) 1 636 600 (20,6%) – araablased
Judaism on aluseks olnud läbi aegade. Üheks läbivaks ideeks on see, et pühakirjas Tooras on antud see usk rahvale millisele, see on küsitav.. 1000 e.m.a sai Taavet kuningaks. Temast sai ideaalne valitseja. Kuningas Taaveti valitsusaeg oli hea aeg. Tema poeg Saalomon 975-935 rajas Jeruusalemma templi. Toimus religiooni tsentraliseerimine. Roomlased hävitasid templi. Suur osa juutidest küüditati Babülooniasse (Babeli vangipõlv). Kuni 1967. aastani ei pääsenud juudid läänemüüri äärde. Jeruusalemm on nii juutide, kristlaste kui islamiusuliste jaoks oluline paik. Juudi traditsioonis nimetatakse holokausti soaks (hukk). 1948. aastal taheti luua juudiriik. Juute on kristlikus maailmas taga kiusatud, kuna nad lõid risti Jeesuse. Aabraham esiisa, oli pärit judilinnast Sumerist ja Jumal lubas talle maad, kui ta Jumalat usub ja selle lepingu märgiks sai ümberlõikamine. Aabrahamist põlvneb Iisraeli, juudirahvas.
rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37
) Nagarjuna nim teiseks Buddhaks. Totaalne eitaja (isegi Buddhat), kõik on illusioon. Igaühel on erinev illusioon. Sissejuhatus judaismi Juut algselt kasutati vaid heebrealane/israeliit, nüüd kõik, kes seda usku tunnistavad. Halaha emaliinipidi sündinud juudiks (isa polnud teada) Judaism monoteistlik juudi religioon, usutakse Jahvet Judaistika teadusharu, mis tegeleb judaismiga ja kogu selle tsivilisatsiooniga üldisemalt (kunst, keel, müstika jne) Diasporaa juudid, kes elavad väljaspool oma kodumaad 70. a. pöördeline punkt, kus tuli paljud asjad ümber teha. Ükskõik, kus juudid asusid, oli neil 3 ühist asja keel, pühakirjad ja Tihti sunniti neid kas teise usku pöörduma või asukohta vahetama. Nad pidid hakkama tegelema aladega, mida saab n-ö kaasas kanda. 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14.mail Azkenaasi juudid jiidishi keel Mizrahi juudid Sefaraadi juudid ladiino Iisrael · Jeruusalemm pealinn
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
Saatana ning mitte Allahi saadetud ~620 hakkas Muhammad läbirääkimisi pidama Yatribi linnas ning 622 läks ta Yatrib, Mediinasse see sündmus tähistab islami ajaarvamise algust Aastaks ~630 oli Muhammadile allutatud armee ning kogu Araabia poolsaar Muhammadit tunnustati kui riigipead Muhammad suri aastal 632 Muhammadi tüli juutidega seisnes selles, et ta väitis, et Judaism on Islami jätkuust ning et Islam on tõene, kui Judaism on tõest eemale liikunud. Juudid ei aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa. Pärast Muhammadi surma valiti temale asevalitseja ehk kaliif ning alles siis algab tõeline islami kujunemine. 12 aasta jooksul pärast Muhammadi surma vallutasid muslimid Egiptuse, Süüria, Iraagi ja tungisid Liibüa ja Iraani aladele. Islami ekspansioon jätkus saja aasta vältel Põhja-Aafrikast kuni Atlandi ookeanini, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Pakistan
rahuldamatuse, lõpetamatuse ja seosetuse maik. Isegi kui ei olda õnnetu, on elu lõpetamata mõtete, suhete ja tegude jada. Inimese elu on lühike, kogemused on põgusad ja katkendlikud. Dukkha tähendab ka kõige püsitust ja kaduvust. Inimene põhjustab endale kannatused ise. Ta võib aga kannatust võita ilma kõrvalise abita (1) leppides sellega, (2) kannatuse olemust teadvustades, (3) oma meeli arendades. MAAILMA ALGUS Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2. sajandil eKr, kirjeldas oma "Maailma ajaloos" jahipidamist mõõkkalale, milleks kasutati kisalise ja vahetatava otsaga harpuuni. Eestis kasutati harpuune peamiselt hülgepüügiks, neid
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
