Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juust on suurepärane toiduaine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mozzarella, hallitus, edam, koorik, juustud, brie, kitse, cheddar, oranz, naturaalse, mahe, mascarpone, roogade, gorgonzola, pasta, feta, salati, tekstuur, konsistents, tükk, soolvees, pehmed, sorte, tekstuuri, kreemjas, rasvane, konsistentsiga, sinihallitusjuust, alpides, segust, populaarne, koorega, camembert, suurepärane, vahelt, söödud, rahuldabJuust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli
-esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti
................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 Bleu d´Auvergne .......................................................................................................6 2.1.3 Mimolette ...........................................................
või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990.aastal juustu ligi 6000 tonni. Eesti juustutoodang kokku ulatus siis umbes 14000 tonnini. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 17 lk.) Aja jooksul Sveitsi tüüpi juustu valmistamine Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
Lasanjeplaatide vahele pannakse hakkliha, köögivilju, tomati- ja juustukastet või paljusid muid meelepäraseid toiduaineid. Lassi - Lassid on Indiast pärinevad jogurtipõhised joogid, mis aitavad leevendada põletavate maitseainete toimet. Lassi sisaldab alati ohtralt purustatud toidujääd, mis jahutab organismi. Livarot - Traditsiooniline pehme pastöriseerimata lehmapiimast juust, milles on väikesed augud. Normandia munkade loodud juustu kõva oranž koorik tekib selle pesemise käigus. Tänapäeval värvitakse koorikut naturaalsete aniliinvärvidega. Kreemjas ja tugevalt agressiivne maitse muutub vürtsikaks järelmaitseks. Madeira - Samanimeliselt saarelt pärit kuiv, poolkuiv või magus kangestatud vein. Kasutusel on madeira nii aperitiivina kui ka mitmete roogade (näiteks kastmete) valmistamisel. Manchego - Hispaania tuntuim juust La Mancha lammaste piimast, mis on erakordselt rasvane.
kalgendavaid ensüüme ehk laapi Kalgendi piisava happesuse ja tugevuse korral lõigatakse ta teraliseks ja jäetakse seisma Osa vadakut nõrgub välja, järgneb järelsoojendus, segamine ja pesemine Alma kodujuust 4% 100 g toodet sisaldab: Energiat - 460 kJ/110 kcal Valke - 16 g Süsivesikuid - 2,6 g Rasvu - 4 g Soola max 1% Toorjuust Toorjuustud on piimavalkude kalgendamise teel valmistatud tooted, mida ei järelvalmitata Tuntuimad toorjuustud on feta, mozzarella ja philadelphia Mozzarella Juustumass venitatakse niitideks ja keritakse kokku Originaalmozzarella on värskelt pehme ja elastne ning võtab ka tugeval muljumisel alati tagasi oma algse kuju Mozzarella Mozzarella säilib 7 päeva külmkapis kinnises karbis Võib säilitada ka nõrgas soolvees, mida peaks iga päev uuendama Mozzarella on üks vähestest juustudest, mis talub külmutamist ilma märgatavate maitse- või struktuurimuutusteta Feta
Bearnaise`i kaste munakollase ja võiga rikastatud kaste äädikast, veinist, estragonist ja salottsibulast Besamellkaste valge põhikaste C Carne con chili - liha-oa ühepajatoit singiga Caldo verde värskekapsasupp Cornetd beef marineeritud keeduliha Crema de nuez pähklikreem Carpaccio - väga populaarne Itaalia suupiste (hääldus:karpatsho), mis kujutab endast pipra, sidrunimahla ja oliiviõliga maitsestatud veisefileed. Cheddar - kollaka värvusega, naturaalse koorega, poolkõva Inglise lehmapiimajuust. Chorizo vürtsikas sealihavorst Carpaccio imeõhukesed (oliiviõli ja sidrunimahlaga) maitsestatud liha- või kalalõigud Crème Caramel - Tagurpidi karamellipuding, mis pärast küpsetamist kummutatakse serveerimisalusele, karamellikiht peal. Prantslastel on crème caramel ja hispaanlastel crema catalana, mis on sisuliselt üks ja seesama. Mõni valmistab seda magustoitu rammusa koorega, teine jälle lahjemalt.
Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid, vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. 15. Juustude valmistamine ja omadused, erinevate maade juustud. Feta. Erinevate maade kuulsamad juustusordid. Juustude tüübid, valmistamise eripärad. Homogeniseerimine, laap, normaliseerimine. Juust - valgurikas toiduaine, valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Valmistamine - valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik
Jaotus jahu järgi: Peenleib - tehakse rukkipüülijahust Rukkileib tehakse rukkiroovjahust Täisteraleib rukki täisterajahust Rukki- nisusegujahust leib Erinevate teraviljasegudega leib Jaotus Kuju järgi: Vormileib Põrandaleib Koorikleib- väikesed leivad, mille sisu on vähe, koosneb põhimõtteliselt kahest koorikust Näkileib Leiva ja saia kvaliteet standard Toote pind peab olema sile, ilma lõhede ja muude vigastusteta; Värvus kuldkollane kuni helepruun, koorik ei tohi olla määrdunud; Kuju peab olema sordile vastav, mitte laiali valgunud ega kokku surutud. Sisu analüüsil hinnatakse läbiküpsemise astet, kleepuvust, niiskust puutumiselastsust, värskust ja murenevust leivas ei tohi olla ka vähesest segamisest tulenenud tükke. Maitse hindamisel jälgitakse, et maitse oleks iseloomulik antud sordile, ei tohi olla kibedat või muud kõrvalmaitset. kuju peab vastama toote liigile; värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud;
Üldmõiste "moka" all mõistetakse head kanget kohvi, mille saamiseks tuleb kasutada segu kahestkolmest sordist. Lahustuv kohv on kuivatatud kohviekstrakti pulber, mis lahustub vees. Sellel on küll kohvi maitse, kuid nõrk aroom. Juba 1910. aastal pandi lahustuvale kohvile nimi Instant (silmapilk). 10 aastat hiljem tuli "Nescafe". Lahustuv kohv on kiirkohv, ta on kontsentreeritud, ja kohvi valmistamiseks tuleb seda võtta poole vähem kui naturaalset kohvi. Naturaalse kohvi valmistamisel on aga oma tavad. Söögi kõrvale sobib tavaliselt lahja kohv. Söögikorra lõpetamiseks või muidu ergutamiseks valmistatakse kangemat kohvi. Einekohviks arvestatakse 3-5 supilusikatäit l liitri vee kohta (3-5%). Keskmise kangusega kohvi jaoks kasutatakse 6-8 supilusikatäit kohvi l l vee kohta. Kange kohvi jaoks kulub 10-12 supilusikatäit kohvi l l vee kohta. Parim temperatuur kohvi valmistamiseks on 93° C. (Toim
Säilitatakse niiskes ja jahedas, transporditakse spetsiaalsetes korvpakendites. Peale Eestisse jõudmist on neid võimalik värskelt süüa nädala jooksul. Teine osa austritest külmutatakse. K a r p i d e s t kõige suurem ja väärtuslikum on kammkarp ehk merekarp ehk rannakarp. Tuntud karbid on samuti sinikarp, rohekarp, liivakarp, südakarp ja habemenugakarp. Keha asub kahest poolest koosnevas lubiollusest karbis, mis on seest kaetud pärlmutterkihiga. Liha on valge, otsast oranz. Värvid on selgete piirjoontega. Müügile tulevad elusalt või külmutatult. T i g u d e s t on levinumad viinamäeteod. Toode on valmistatud spetsiaalsesse küüslaugu-ürdikastmesse. Koorikloomad on krevetid, krabid, jõe- ja merivähid, langustid jt. K r e v e t i d jagatakse põhjamere ja harilikeks krevettideks. Põhjamere külma vee krevett on punast värvi ja kasvab kuni 12 cm pikkuseks. Krevette kasvatatakse 13
Juustu liigid: 1. Toorjuust (mascarpone, riccotta) 2. Laagerdamata venitatud massiga juust (mozzarella) 3. Pehme juust ( camembert, brie) 4. Poolkõva juust (cheddar, gouda) 5. Kõva juust (emmental, parmesan) 6. Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue) Juustu tüübid: 1. Parmesani tüüp 2. Emmenthali tüüp 3. Edami tüüp 4. Gouda tüüp 5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine.
Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted 28 on kasulikud. ____________________________________________________________ KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid? 2. Kui palju süsivesikuid me päevas vajame? Rasvad
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
