Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus. Kui relatiivne õhuniiskus on 60-70% piires, kulgevad kõik viljapuu eluprotsessid normaalselt. Õhu normaalseks vahetuseks on vaja tuule kiirust vähemalt 0,5m/s. Suur õhuniiskus soodustab seenhaiguste levikut. Pirn kasvab hästi sügavapõhjalistel prasniisketel muldadel ega talu hästi happelisi muldi. Muld peab oleme toitaineterikas ja küllalt niiske. Liigid
Harjumaal Laagri alevikus. Forestplanter OÜ asutati 2003 aasta alguses. Ettevõtte tegevusstrateegia aluseks on terviklahenduste pakkumine maa- ja metsaomanikele metsanduse valdkonnas. Nende põhitegevuseks on suletud juurekavaga metsataimede (potitaimede) ja ilupuude ning -põõsaste tootmine. Ettevõttes kasutatav tehnoloogia pärineb Soome ettevõttest Lännen Plant Systems. Tänu kasvatuskastidele on paremini tagatud taimetoodangu kvaliteet, eriti aga taime juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005
kastmisreziim, sobiv niisutustehnika, kastmise efektiivsus. Köögiviljade vihmutaimine on eestis tasuv ettevõtmine, sest saagid on vähemalt 30% suuremad ja saak on kvaliteetsem. Vihmutada tuleks voolik- vihmutusseadmetega. Varajase kapsa kasvatamisel on vihmutamine vajalik. Kapsas on suure niiskusenõudlikkusega, kasvab hästi ka jahedate ilmadega Kastmisega hilinemisel hakkavad pead lõhenema. Rohke kastmine varajases kasvufaasis võib taimi nõrgendada, sest taime juurekava on pindmine. Hilisem rohke kastmine on kasulik. Kastmisnorm on 15.. 25mm. Kasvuperioodi alguses aitab isegi 10 mm suuruset kastmisnormist. Keskmine veetarve on 2,5 mm ööpäevas. Lillkapsas vajab kasvuks niisket õhku, siis on otstarbekas kasta väikeste normidega (5mm). Kurki külvatakse mai lõpul, seega tavaliselt satub seeme kuiva mulda, mistõttu idanemine on pikk ja ei pruugi kurk üles tõusta. Seepärast soovitatakse enne külvi pealmine kiht läbi kasta.Piisab 5-10 mm kastmisnormist
Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid. 5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku Sest nende juurtel elavad mügarbakterid, mis vütavad õhust lämmastiku. 6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms.
väetiste hulk on suurem, kui taimede omastamisvõime. Leostumisoht on väike vastupidistel juhtudel, st kuival suvel, taimede aktiivsel kasvuperioodil, hästi lämmastikku omastavate kultuuride, näiteks rohumaa puhul. Puudujääki toitainete osas ei saa asendada ühegi teise agrotehnilise võttega. Üksnes küllaldane väetamine lubab parimate sortide kasvatamisega, kaasaegse agrotehnika ja taimekaitse foonil saada turumajanduses konkureerivaid saake. Põllumajanduskultuuride juurekava põhiline mass paikneb huumushorisondis, kust ka enamik toitaineid omastatakse. Katsetest selgub, et suviteraviljade juurekava võib tungida kuni 1,5 , kartuli oma aga kuni 1,2 m sügavusele, kuid omastatud toitainetest on suviteraviljad omastanud 60...70% ja kartul 70...80% huumushorisondist. Kuid ka kogu huumushorisondi ulatuses ei omastata toitaineid ühtlaselt. Rohkem omastatakse toitaineid huumushorisondi sellest osast kus, juurekava peamine mass ja kuhu on viidud väetised.
pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; selliselt paljundatud järglaste looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele seemneline paljundamine sobib LIIKIDE (mitte sortide) paljundamiseks; võimalik on
Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 810 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enamvähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie kuusikus Puhtkuusikus minimaalselt. Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgussokk väiksem. Liiga hõredas puistus tormioht. Kui kahtled ära tee! Männi eripärad Valgusnõudlik Varjajad välja Võrreldes kuusikuga hõredam Laasumine Uuendus metsaservas ja harvikus Tugev juurekava Vähene tormikahjustus Seemnepuud Männi eripärad Külmakindlus Ei vaja turvet Vähenõudlik Vähene konkurentsivõime viljakal alal Põder kahjustuse oht väheneb 2030 aastaselt Valgustusraie männikus Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas
Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla kontsentratsioon. Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad juba -20ºC külma. Mõlema karastumisfaasi läbimiseks kulub soodsates tingimustes 5-7 päeva. 9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. 20. aug-5.dets. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavara toitaineid. 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse kartulisordid 5. rühmaks: *varajased-kasvuaeg 75-90 päeva *keskvarajased-85-100 päeva *keskvalmivad-95-110 päeva *keskhilised-105-120 päeva *hilised-115-140 päeva Kasutamisotstarbe järgi jagunevad: söögikartul(Jõgeva Kollane), söödakartul, tööstuskartul(Sulev) ja universaalkartul(Olev). 11
taluvad kuni 20 C külma, soodsates tingimustes kulub kahe faasi läbimiseks 5-7 päeva. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasutamisotstarbe järgi - söögikartul (hea maitse, hea koorida, vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane) - söödakartul - tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev)
tempetatuuri on külmakindlate taimede tärkamiseks vaja ainult 2-4 plusskraadi. Kes on see köögiviljakasvataja, kes selliste tingimuste puhul mõteb külvile? Kuid taimed ise teavad paremini, millal on õige aeg hakata kasvama. Sellele lisaks, mullas saavad seemned talvise karastuse ja nendest kasvavad juurviljakultuurid taluvad paremini öökülmi. Kuna tõusmed tärkavad märgatavalt varem, kui kevadise külvi puhul, siis suvise põua saabumiseks jõuavad taimed moodustada korraliku juurekava, mis on vajalik niiskuse ammutamiseks mullast ja kasvatada küllaldaselt lehti. Seetõttu talveelse külvi puhul saadakse saak mitte ainult varem, vaid ka parem. Näiteks kimbuporgandit saate juba juunis, kui kevadises külvid on alles 3-4 lehe moodustamise faasis. Vaatleme täpsemalt talveeelse külvi eripära porgandi näitel. Koha valik ja pinnase ettevalmistus. Talveelseks külviks kasutatav ala peab olema kõrgemal kohal, mis kevadel kuivab ja
Nisu järgi võib külvikorras panna otra kuna oder on haigustele vähem vastuvõtlikum. Rukis ja kaer haigestuvad samuti vähem. Kaer on nematoodidele vastuvõtlik kuid kui kasutada nematoodikindlaid kaerasorte siis võib ka kaera lugeda fütosanitariks külvikorras. Seega nisu oder kaer. Kuna nisu on kõige väiksema juurtemassiga siis peaks ta olema külvikorras kõige ees, odral on suurem juurekava ja kõige suurem juurekava suviviljadest on kaer. Üle kolme teravilja ei ole soovitav ritta panna, siis peaks tulema mõni muu kultuur. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, mille kasvatamine võimaldab jagu saada näiteks ohakast. Kaer allakülvatud liblikõielistega surub alla orasheina leviku jne. Hernes näiteks on algperioodil suhteliselt aeglase kasvuga ning põllud umbrohtuvad, pärast surve umbrohtudele suureneb
põhitoiduks. Säilitada jahedas, kuivas 12-15C. Parapähkel e. brasiilia pähkel Nimi on saanud alguse Brasiiliast Para maakonnast. Ka Amazonase jõgikonna ürgmetsad on selle pähkli kodumaaks ja levikualaks. Müügile saabuvad Brasiiliast, Amazonase vihmametsadest ja Peruust aastaringselt. Puu on 20-60m kõrge ürgmetsade asukas, mida kohapeal kutsutakse brasiilia metsade kuningannaks. Puu juurekava koosneb õhus rippuvatest köisjuurtest, mis kinnituvad puu alusel maasse. Augustis ja septembris, kui puu korraks oma sametised lehed langetab, on ka suured 30cm läbimõõduga ja 2-3kg kaaluvad kapselviljad valminud. Parapähklid on greibisarnaste viljade (ümmargused, tumepruunid, puidukarva paksu koorega) seemned, mida tuntakse ka brasiilia pähklite nime all. 2-3kg kaaluvate
Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 16. Taliteraviljade hukku võivad põhjustada mitmesugused talvekahjustused: 1. Külm külmumise tagajärjel tekivad taimede rakuvaheruumides jääkristallid, mis põhjustavad paisudes rakuseinte lõhkemise. Külmast kahjustatud taimedel on algselt normaalne välimus, kuid peale sulamist nad hukkuvad kiiresti
pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti.
1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub olenevalt järgmisel
kasu. - Seemnte idanemise provotseerimine ja siis taimede hävitamine - põletamine 73. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise diferentseerimine lähtuvalt umbrohtumusest (lühiealised umbrohud, h. orashein,põldohakas, põld-piimohakas). Kõrrekoorimine, teravilja alt vabanenud alade koorimine; sügisese mullaharimise võte. Kõrrekoorimine on tõhus umbrohutõrje: soodustab lühiealiste umbrohtude sügisest idanemist ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd. Umbr moodustab uue punga, ehk siis kurnab end, mis ongi koorimise mõte. Niikaua koorid, kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded:
Niiskuse suhtes vähenõudlik, põuakindel. Lühike kasvuperiood. Varajased sordid 70 päevaga, enamus sorte 90- 110 päeva. Kaer Loomasööt, energia ja rasvarikas terad. Proteiin on veistele paremini omastatav. Puuduseks suurem kiusisaldus, sõklad moodustavad 25% kaera terade kaalust. Hiline valmimine, idaneb 2-3 kraadi juures, talub 8-9 kraadi külma. Niiskusenõudlikum. Transpiratsiooni koefintsent 470. Veetundlik loomisel ja kõrsumisel. Mulla viljakuse suhtes leplik, suur juurekava- paremini omastab toitaineid. Kaer pikapäeva taim. Isetolmleja, koristusküpsuseni 85-100 päeva. Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini. Suvinisu Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva. Agrotehnikast Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel
Kõrgendatud [CO2], [O3] ja [CO2+O3] mõju fotosünteesi intensiivsusele Järeldus: Mõju on liigiti erinev, ühed liigid satuvad parematesse, teised halvematesse tingimustesse. Tingimused, mis avaldavad mehhaanilist mõju (tuul, lumi ja jää) • Tuul pärsib kasvu ja muudab ka taimede kuju. • Kilekambrites kasvatatud puud on kiire kasvu, väiksema juurekava ja nõrgema struktuuriga. Mõju toimub spetsiaalsete geenide avaldumise kaudu • Gravitatsiooni mõju on mitmeti sarnane mehhaanilise mõjuga. • Lumi ja jää põhjustavad taimede murdumist ja lamandumist, see on otseselt kahjustav moju. Hüpoksia ehk hapnikuvaegus, Anoksia • Hapnikku on peaaegu alati piisavalt. • Hapnik liigub ka läbi kutiikula ja teda tekib fotosünteesiprotsessis.
selt ning vältida ühekordseid liiga tugevaid lõikusi. mese eest. Tulbastamist ei tohi segi ajada nudipuuna majan- damisega. Erinevalt tulbastamisest, mis on hädalahen- duseks olukorras, kus suurest puust on vaja teha väike, algab nudipuu sihikindel kujundamine juba noores eas, mil lõigatavad oksad on peened ning lõiked kul- gevad maltspuidus. Sellist lõikust talub puu hästi. Ei teki ka juurestiku toitumisprobleeme, kuna väikesel puul pole kunagi olnudki suure mahuga juurekava. Et tulbastatud puu ega ka nudipuu ei leia pargimajan- duses kuigi laialdast kasutamist, ei peatuta siinkohal pikemalt nende kujundamisel ja majandamisel. 2.5.4. Õõnes puude majandamine Eespool on juba selgitatud mädanike tekkepõhjusi. Lagundajaseened sisenevad puusse tüve, okste ja juur- te mehaaniliste vigastuste kaudu ning põhjustavad sü- dame- ehk lülipuidumädanikku. Väga levinud on na- katumine oksaharude või konkurentlatvade rebendite
% kogu metsamajandi puistute tagavarast) ja Läänemaa Metsamajandi metsad (18,2 %). Tormis kannatasid kõige rohkem valmivad, küpsed, üleseisnud ja keskealised kuusikud, vähemal määral männikud ja veelgi tagasihoidlikumad olid kahjud lehtpuu enamusega ja puht- lehtpuupuistutes. Tormikahjustused esinevad; tormimurruna - puude tüved on ühest või mitmest kohast murtud ja tormiheitena - puud heidetakse koos juurtega. Tormiheidet soodustab puude pindmine juurestik (pindmine juurekava on kuusel) või olukord, kus juurekava ebasoodsate kasvutingimuste tõttu ei saa tungida sügavale (looalade õhukesed mullad, kõrge põhjaveega mullad). Tormikahjustuste otsene kahju seisneb: ** tarbepuidu kadu (murrukohtades on tüveosa lõhenenud ja pilbastunud) ** puidu juurdekasvu kadu tormist hõrenenud puistus; ** puidu ülestöötamiskulude suurenemine ja tööde ohtlikkus; Lisanduvad veel tormi põhjustatud kaudsed kulud, millised võivad kordades ületada
1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi 2. Mets kaitseb paepealseid atmosfääri saaste eest (põhjavesi lähedal) Paepealsed rendsiinad Kh Loometsad alluvad kergesti tuuleheitele (juurekava pinna lähedal), kergesti putukrünnatavad Paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas Kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) Aluspõhjakõlvikutel õhem leesikalo tüsedam kastikuloo Aastafütoproduktiivsus 56 t ka ha-1 Rohttaimede maa-alune osa ületab maapealse 1015 kordselt
kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Juurte positiivne geotropism läheb soodel kasvavatel puudel üle negatiivseks geotropismiks, mis on eriti ilmne rabas kasvavatel mändidel. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust. Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast
substraatidele, millel elutegevusega ei ole vähematki pistmist. Orgaanilise aine loomine on tootmisprotsess, mida kannab roheline taim. Taim asustab kasvuks, elutegevuseks ja arenguks sobiva pinna ja püüab võimalikult hästi kasutada sealseid ressursse ning anda suuremat toodangut, teha pingsalt ja tõhusalt kasulikku tööd. Mida raskemini on mineraalained ja vesi taimedele kättesaadavad, seda rohkem peab taim tööd tegema oma juurekava arendamiseks. Produktsiooniprotsessis loodud orgaanilisest ainest osa jääb pärast taimede surma kasvukohta, sinna kogunevad ka taimi söövate loomade eritised ning jäänuseid muundavate mikroobide kehad ja eritised. Need kõik läbivad üpris keerulised muundumised ja muutused, mille tagajärjel orgaanilise aine uus vorm huumus. Huumuse kogunemisel ja reageerimisel lähtekivimiga moodustubki maakoore pindmine osa muld. Huumuse mõjutustes kivimitesse avaldub
Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa
Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks []. Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see 53 võib vigastada nende juuri
4) Kasvupinnase saastumine lumetõrjesoolaga, mida kevadised sulaveed ei suuda tihenenud pinnasest välja uhtuda, kuna see ei lase vett läbi. 5) Äärmustemperatuurid pinnases: suvine ülekuumenemine ja talvise ülimadalad temperatuurid, mida võimendab lumetõrje. Eeltoodu tähendab, et kui vanad, aastakümneid tagasi tänasest sootuks erinevatesse tingimustesse istutatud puud peavad veel vastu, kuna neil on olnud võimalus oma juurekava arendada, siis paljud tänapäeval istutatavad tänavapuud hukkuvad kas varsti pärast istutamist või üsna varsti pärast seda. 82 Üheks lahenduseks on istutuste põhjalik tehniline läbiplaneerimine, sh piisava ulatusega kandva kasvualuse planeerimine ja loomine juurtele. Tallinnas on juba puid kandvasse kasvupinnasesse
annaabi.ee 
