seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Ühishüve on teenus/rajatis, mis on kasulik kogu ühiskonnale. nt kultuur, haridus, tervishoid, julgeolek, ühistransport, tänavavalgustus Riik tegeleb majanduse planeerimisega. nt tööjõukoolitamine, õiglase maksusüs. loomine, kontroll maj.tegevuse üle
tööandja ühepoolse otsuse alusel. 4 Palgaseaduse kohaselt peab tööandja maksma lisatasu alljärgnevatel juhtudel: ületunnitöö tegemise eest, õhtu-ja öötöö eest, riigipühal tehtud töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, lisatöö tegemise eest, töö eest milles töölepingus ei ole kokku lepitud. 3. JUURDEMAKSE on summa, mida makstakse selleks, et tagada ettenähtud palgatase või hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta tegema vastava juurdemakse. Juurdemaksete hulka kuuluvad ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamise hüvitamiseks, sellistel juhtudel , kui tööandja on kohustatud ettenähtud
preemiatest ja juurdemaksetest. · Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk · Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. · Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. · Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. · Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile,
nõutavast tulemuslikuma töö eest preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel töötamise eest eritingimustes (ületunnitöö töötamine puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel või ööajal) Lisatasu suurus: kokkulepitud rahasumma kokkulepitud protsent põhipalgast (tunni, päeva, kuupalgast) suurus on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga Mall Gramberg Juurdemakse Juurdemakse summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine Tingimus töötaja ei ole süüdi palga vähenemises. Juurdemakse tehakse: praagi tootmisel tööseisaku korral vähemtasuvale tööle üleviimisel seoses tootmis hädavajadusega või alaliselt tööülesannete mittetäimisel (mitte töötaja süül) Olenevalt põhjusest makstakse juurde kas
. 5 1. Töötasu arvestamine ja kajastamine Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgaseadus seletab ka lahti, mis on põhipalk, lisatasu, juurdemakse , keskmine palk ja palga alammäär: Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. [5] Üldjuhul kujuneb tunnipalgalise töötaja põhipalk tunnipalga määra ja töötatud tundide korrutisena: Näide 1: Töölepingus on kokku lepitud, et töötaja tunniplagamäär on 30 krooni ja töötaja töötab täistööajaga (arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas).
Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. 33. Tuludeklaratsiooni järgi maksu juurdemaksmise tähtajad. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel. Residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
lapsehoolduspuhkust vôib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale..Lapsehoolduspuhkust ei anta, kui laps on osaliselt vôi täielikult riiklikul ülalpidamisel. PALK - tasu, mida tööandja maksab töötajale PÕHIPALK - s.o. töölepingus kindlaks määratud palgamäära alusel vastavalt kehtestatud normidele ja hinnetele arvutatud palk töötaja tööfunktsiooni hulka kuuluvate tööde tegemise eest; LISTASUD - summa, mida tööandja maksab tulemusliku töö eest ette kokkuleppel. JUURDEMAKSE on summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustusest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta, sõltumata süü olemasolust või puudumisest, tegema vastava juurdemakse, s.o. juurdemakse kohustus on tööandja riski üks koostisosa. KESKMINE PALK - töötajal teatud aja jooksul võetud keskmine tasu
Selle kohta teadet ei tule. Kui tulu ei olnud, pole vaja maksta. Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu määr on 33% ettevõtluse maksustatavast tulust. Tegelikelt tuludelt peavad kõik maksma sotsiaalmaksu (nt. ka pensionärid või üliõpilased). FIE peab kohe esimesel tegevusaastal hakkama maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Tähtaeg on iga kvartali viimase kuu 15. kuupäev. Teatist ei saadeta, ettevõtja peab ise maksma. Juurdemakse tuleb teha 1.oktoobriks. Avansiline makse peab minimaalselt olema riigi poolt kehtestatud kuumääralt. Pensionärid võivad maksta tegelikult tulult, ükskõik kui väike see on. Kui FIE töötab ka töölepingu alusel, lähevad tööandja poolt tehtud maksed avansi eest arvesse. www.rmp.ee/ettevotlus/fie Pärnumaa Kutsehariduskeskus 6
deklareerima ja tasuma väljamakse tegija. Erandiks on juhud, kus väljamakse saajaks on ettevõtjana äriregistrisse kantud füüsiline isik (FIE). Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu Tulumaksuga maksustatakse Tulumaksuga maksustatakse Tulumaks ülesütlemisel või teenistusest käsunduslepingu alusel töövõtu lepingu alusel makstud vabastamisel ettenähtud hüvitis, makstud töö- või teenustasu. töö- või teenustasu.
12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Kui näiteks on palk valesti üle kantud, siis tuleb see korrigeerida 12 kuu jooksul ja töötajalt selleks saada kirjalik nõusolek. Lisatasu ja hüvised Tööandja võib töötajale maksta tulemiselikuma töö sooritamise eest lisatasu. Töö- või kollektiivlepingus võib täiendavalt kokku leppida, millise osa töötasust moodustab põhipalk, lisatasu, preemia, juurdemakse, hüvitis. Lisaks raha maksmisele on võimalik kokku leppida ka muude hüvede andmisel. Kui on tööandjaga kokkulepitud, et töötaja saab muid hüvesid, siis on õigus neid nõuda. Näiteks ametiauto, mobiiltelefon, spordiklubi liikmekaart, kütusekaart, soodustused teises firmas, tasuta lõunasöök. Tööandja antavaks hüveks ei peeta eespool nimetatud asju, kui need on tööülesannete täitmiseks antud töövahendid. Hüvesid ei ole õigus nõuda rahas
Kui valemi 5 järgi arvutatud maksusumma on väiksem kui minimaalne sotsiaalmaksukohustus, siis loetakse FIE sotsiaalmaksukohustus täidetuks tasutud avansiliste maksetega, avansilisi makseid ei tagastata ega loeta järgmiste perioodide maksu ettemakseks. Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormi E alusel ja väljastab hiljemalt 1. septembriks FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Deklaratsiooni alusel arvutatud sotsiaalmaksu juurdemakse maksetähtaeg on 1. oktoober. Pakendiaktsiis Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend (s.t pakendiseaduse mõistes müügipakend, rühmapakend ja transpordipakend) pakendi müümise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral. Pakendiaktsiis on kehtestatud kroonides pakendimaterjali (klaas ja keraamika, plastik, metall, paber ja kartong, muu materjal) kilogrammi kohta
ei saa lugeda töötaja süüks. Kui töötaja oli süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse talle uuel tööl palka vastavalt tehtud tööle. Kui töötaja ei olnud süüdi tööseisaku tekkimises, tagatakse talle endise töö järgse keskmise palga saamine ( palgavahe maksmine), kui ta uuel tööl täidab tööülesandeid ( töönorme). Tööülesannete ( töönormide) mittetäitmisel ilma töötaja süüta tagatakse talle endise töö järgse palgamäära saamine ( tehakse vastav juurdemakse). Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kui töötaja viiakse üle tööle väljapoole töölepingus kindlaksmääratud asulat
ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde. Kaudsed maksud nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada. Subsiidiumid näiteks maksab riik saartevahelist laevaliiklust korraldavatele ettevõtetele raha juurde, kuna muidu ei oleks nende tegevus kasumlik. Selline juurdemakse on subsiidium, mis on küll laevafirma sissetulek, kuid ei sisaldu laevapileti hinnas. Seetõttu tuleb see maha lahutada. 64. Püsihinnad püsivad hinnad, Hind, mis ei sõltu toodetest. 65. Kuidas möödetakse elukallidust? 66. SKT deflaator - näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste hindade muutumist mingil ajavahemikul. 67.Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse
5. sooritamise viisi alusel jagunevad maksud sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja peab ise välja arvestama ja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks, maamaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaksu juurdemakse, maamaks. Need, mille maksukohustus tekib siis, kui maksumaksjale on esitatud vastav teade. 6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarveline eesmärk. Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke (ehk kujundamisfunktsiooni maksud), kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks
Maksulepingutes välditakse juriidilist topeltmaksustamist. KREDIIDIMEETOD - TuMS § 45 – residendiriigi maksukohustusest on võimalik maha arvata tuluallikariigi maksukohustuse võrra. VABASTUSMEETOD – tuluallikariigis makstud maks on lõplik maks. PALGA TULU MAKSUSTAMINE Maksuleping reguleerib ainult tulumaksu. Euroopa liidus sotsiaalmaksu määrus. TULUMAKS TuMS §13 residendid – tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud (palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel, teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis….) Tulumaksuga ei maksustata, st kohaldub vabastusmeetod, kui on toidetud mõlemad tingimused: 183 päeva, tulu….. Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki või KOV asutus, FIE, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (nt välismaa äriühing, kellel on Eestis töötaja. Eesti maksustab – tuluallika riik.
a. import,mis kalendriaasta algusel alates ületab 250 000 krooni 24. Palga liigid ja palga arvestamise ning väljamaksmise dokumendid Norm 40t nädalas(8t päevas),13-14a 20t,15a 25t 16-17a 35t nädalas. 18-22.00 õhtu aeg lisatasu 10% tunnipalga määrast,22-6.00 ööaeg 20% Palga liigid-põhipalk,lisatasu-on summa,mida tööandja maksab töötajale täendavate tööüledannete täitmise,juurdemakse on summa,mida tööandja maksab tööjale selleks,et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada palga vähenemine Algdokumentide töötlemise väljundiks on palgalehed(sisaldab 1)vajalikud andmed töötaja kohta 2)arvestatud palga üldsumma,lisatasud3)palgast mahaarvatud maksud ja kinnipidamised liikide lõikes 4)väljamakstavad summad) 25. Millistel kontodel ja kuidas toimub palga arvestus ja maksmine Töö ja palga sünteetilist arvestust peetakse kontol ,,Võlad töövõtjatele"
22 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 133 FIE maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas kohe esimesest tegutsemisaastast iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks.23 Avansilisi maksete suurus jooksva kvartali eest on vähemalt kolmekordselt kuumääralt arvutatud summa. Lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu- ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsiooni alusel ja saadab talle maksuteate juurdemaksmisele kuuluva summa kohta. Juurdemakse tasumise tähtaeg on nagu tulumaksugi maksmisel 1. oktoober. Pensionäridele ei ole ette nähtud kohustust teha avansilisi makseid ega seatud ettevõtlustulust makstavale sotsiaalmaksule minimaalset suurust: nemad maksavad alati tegeliku maksustava tulu järgi. Kui FIE-na teenitakse tulu palgatöö kõrvalt, ei pea ettevõtjana sotsiaalmaksu avansilisi makseid tegema, kui tööandja on vähemalt nõutud miinimumi ära maksnud. Aasta tulult, kui see on
5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? §14 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud
3) kasu vara võõrandamisest 4) renditulu ja litsentsitasud 5) intressid 6) dividendid 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse
koefitsient. Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga töötajatele, ehk siis töötajad kes töötavad 40 tundi nädalas, 17.80 krooni tunnist, või kuu palgana 3000 krooni. Lisatasu: summa mida tööandja maksab täiendavate töö ülesannete täitmisel või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad kajastama: töömahtu töö kvaliteeti tööaja õige arvestus Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht. Palgaleht:
noomitust kui ka preemiast ilma jätmist. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest on sisuliselt töötajat premeerimine eelnevalt kindlaks määratud näitajate saavutamise ja tingimustest kinnipidamise eest. Tuleb kehtestada sellised näitajad, millel on otsustav tähtsus töötulemustele ja nende saavutamine peab olema seotud T-poolsete pingutustega, kuid on korraliku tööga saavutatav. Juurdemakse on summa, mida TA maksab T-le selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Nt summad, mida makstakse T-le juhtudel, kui töötulemused osutuvad ettenähtust halvemateks asjaoludel, mida ei saa lugeda T süüks. Ka nt tööseisaku puhul palgavahe on juurdemakse, sest säilib keskmine palk ja TA maksab välja. Keskmine palk teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav tasu mingi ajaühiku kohta. Arvutamise
Kahjustatud varast järelejäänu kuulub seega kindlustusettevõttele, kui kindlustusleping näeb aga ette, et vara jääb kindlustajale, siis kujuneb vara müügihinnaks kindlustushüvitis + vara realistasioonist laekunud tulu. 2.2 TÖÖVÕTUTULUDE MAKSUBAAS Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodi Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: palgatulu, mille hulka arvatakse palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitus või viivis, puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest ning lepingu alusel sportlastele makstavad tasud. Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab avalik- või
Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga töötajatele, ehk siis töötajad kes töötavad 40 tundi nädalas, 17.80 krooni tunnist, või kuu palgana 3000 krooni. Lisatasu: summa mida tööandja maksab täiendavate töö ülesannete täitmisel või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad kajastama: · töömahtu · töö kvaliteeti · tööaja õige arvestus Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht. Palgaleht:
tööülesannete täitmise või nõutumast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Õhtusel ajal töötamise eest lisa 10%, öisel ajal 20%. Vt ka eelmise küs vastust + 42. Kui lisatasu maksmine tuleneb lepingu tingimustest, siis selle muutmiseks või lõpetamiseks peab olema töötaja nõusolek tööandja ei saa näit käskkirja väljaandmisega seda ühepoolselt lõpetada. Juurdemakse on summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Noh, kui näiteks töötaja palk on sõltuvuses tootmisest ja mingil põhjusel ei ole võimalik toota enam samal tasemel ja see pole töötaja süü, siis peab juurdemaksega senise palga suuruse tagama. Palgasüsteem on tööandja juures kehtestatud palga arvutamise viis. Kui on
keskkonna loomisele. Riigi eesmärgiks on tagada inimestele inimväärne elu, selleks tuleb majandusse sekkuda. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine , maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine . Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse
- madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (TuMS § 22). (TuMS § 12 lg 1 p 9) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu TuMS §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised. (TuMS § 12 lg 2) 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Ametnik TuMS tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-s 3 nimetatud isik. Tööandja
juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- 64 või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise kroda. Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.
preemiatest ning juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala-või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. 13.5.2. KESKMINE PALK. PALGA ALAMMÄÄR Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tase mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms) kohta. Keskmise palga arvutamisel aluseks võetavaks ajavahemikuks on tavaliselt kuus kalendrikuud. Sealjuures on üldnormiks keskmise palga arvestamise vajaduse tekkimise
Seega füsioloogilised vajadused ja nende rahuldamine prevaleerib muude vajaduste ees. Samas kätkeb see ohtu, et moti-vatsioonisüsteeme käsitletakse lihtsustatult ega ei arvestata piisa-valt mitterahaliste tasude ja motivaatoritega. 227 Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 255 Seadusandja on erine-valt varemkehtinud seadusest, mis nägi ette hulga erinevaid mõis-teid töötasu kohta (palk, lisatasu, preemia, juurdemakse), kehtestanud töö eest makstava tasu ainukeseks mõisteks töötasu. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid.228 Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. See eeldus kehtib, kuna töölepingu sõlmimi-sel peavad pooled töötasus olema kokku leppinud, sest vastasel juhul töötaja ei teeks tööd. Tõendamiskohustus, et töötasu kokkulepe oli olemas ja millises suuruses
annaabi.ee 
