Dekameron Raamat "Dekameron" kirjanikuks on Giovanni Boccaccio. Raamat ilmus esimest korda 1898 aastal. Raamat kirjeldab 1348 aastat, kui kuulsasrikkas linnas Firenzes, Itaalia kõige kauneim linn, puhkes surmakülvav katk. Sellel ajal kohtusid seitse daami ja kolm noormeest, kes kokku kümne päeva jooksul jutustasid sada novelli, et üksteist toredate lugudega lõbustada. Mina valisin raamatust esimese päeva. Kõik jutud olid seotud ristiusuga, kõige parem näide selleks oleks teine novell kus juut vahetab enda usu ristiusuks.Selle jutu jutustas Neifile. Juttudes oli sees ka palju kavalust. Iga lugu lõppes sellega kuidas keegi suutis kellegi ikka üle kavaldada, olgu selleks kas raha või positsioon. Lugusid jutustasid nad enda ja teiste kogemuste kohta ja
Kunagi ammu, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem ja prügi oli vähem, uskusid vanad eestlased inglitesse ja nende võimu teha midagi imelist ja uskumatut. Inimesed olid alati arvanud, et kõik sõltub jumalatest, inglitest ja teistest võluolenditest. Kõigel oli oma põhjus, mida inimesed muuta ei saanud. Ilm oli selline nagu ilmataat tahtis, tervis oli korras nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid. Lühidalt: inimesed ei mõistnud, et nad saavad ise üpris palju teha selleks, et neil hästi läheks. Aegade alguses oli Eestimaa ilus ja puhas. Prügi ei vedelenud metsa all, prügimäed ei olnud nii suured ja ei uputanud prahist üle, kuid jah, ka inimesed polnud nii hooletud ja ei visanud igasuguseid ülejääke ükskõikselt maha ja ei reostanud sellega enda kodumaad. Mida aeg edasi, seda vähem mõeldi meid ümbritsevale keskkonnale ja üha rohkem mõeldi iseendale.
toob selle esimesena mulle, saab pildi endale." Järgmisel hommikul võtsid poisid moonakotid selga ja hakkasid astuma. Üks ühele poole ja siis teine vend teisele poole. Vennad rändasid ja rändasid mööda ilma, kuid ei suutnud kumbki leida seda salapärast imekenat lille, mis oli pildil. Pärast aastatepikkust rännakut said, nüüdseks meesteks sirgunud Jossif ja Aadolf, juhuslikult kokku ühes väikeses kõrtsus ja jutustasid üksteisele, mida nad maailmas rännates olid kohanud ja mida kõike teinud. Peale tundide pikkust huvitavat jutuajamist läks aga jutt pildi peale. Adolf ütles:" Ma olen juba aastaid rännanud aga sellist lille ei ole ma veel kohanud." Jossif mainis sellepeale:" Mina samuti mitte. Ei oska ettegi kujutada, kus sellised imelised kasvavad." Mõne ajapärast otsustasid poisid ikkagi leppida viigiga ja jätta see pilt sinna, kus on tema koht ja minna lihtsalt koju oma vanamees Peepu vaatama.
· Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte.1 nimisõna asendatakse
Nagu ta ka ise ütles, et sõi saatanaga õhtusööki lihtsalt selleks, et ta saaks nii häid pilte, muidu tal poleks neid. See mulje, mis selle põhjal jäi temast oligi selline hulljulge, tegi seda mis talle endale meeldis ja mida ta tahtis, teda ei huvitanud teiste arvamus. Mulle meeldisid tema pildid, ta oli minu arvates tabanud täpselt õiged ja head hetked, osadel piltidel oli ka poseeritud ekstra pildi jaoks, aga üldiselt kõik emotsioonid olid olemas piltides. Need pildid jutustasid nende inimeste lugusid, tänu tema headele piltidele saame meie aimu, mis toimus, mida inimesed tundsid. Minu jaoks oli see selline emotsionaalne ja inimlik näitus. Ma ei oska midagi välja tuua, mis mulle ei meeldinud seega ma võin julgelt väita, et mulle meeldis kõik. Osad pildid olid kurvad, teised rõõmsad ja toredad, kuid kõikides oli sees sügav emotsioon. Mina jäin väga rahule näitusega ja soovitaksin ka teistel minna.
Miks ma armastan Eestimaad? Eestimaa – on päris väike maa. Paljud arvavad, et siin on väga kitsas ja igav, aga see on vale minu jaoks. Mille eest ise ma armastan Eestimaad? Esialgul see on minu, minu vanemate ja vanavanemate isamaa. Nende ja minu elu on väga seotud Eestimaaga. Lapsepõlves jutustasid nad mulle palju põnevaid lugusid Eesti kohta ja nende elust siin. Teine põhjus miks mulle meeldib siin elada on Eesti loodus-geograafiline asukoht. Meil on neli hooaega, mis on omakorda isemoodi imelikud. Suvel saame supelda Läänemeres, talvel kelgutada või uisutada, kevadel ja sügisel nautime loodust. Ma ei tahaks elada külmas kliimas või vastupidi – liiga palavas, kus on pidevalt suvi. On ka tähtis, et meie maal ei juhtu tõsisemaid looduslikke katastroofe.
`'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on valitseja palee. See oli kõrgemale astmele rajatud ja võis koosneda kuni mitmesajast siseõuele koonduvast ruumist. Väljastpoolt paistis valitseja palee massiivse ja ilma akendeta telliskivilossina. Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel poolel seisid tiibadega härjad. Siseruumide kaarlagesid kaunistasid reljeefid, mis jutustasid mingit lugu (lahingut nt). Mesopotaamia vanimad elamud on roogonnid, mille katused olid kõrkjate latvadest valmistatud. Roogonne tihendati saviga. Kui aeg edasi arenes, asendati seinamaterjal klombitud savitellistega. Telliste kasutamine ehituses võimaldas ehitistel edasi areneda võlvide ja kaarteni. Kaardunud olekus kõrkjatest valmistatud katustest leiti inspiratsiooni teha samasuguseid katuseid tellistest. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber. Sumerite poolt ehitatud Valge Tempel:
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri.
Asustati näiteks Island ja Põhjamere saared ning käidi isegi Ameerikas. Tänu rändamisele olid viikingid ka head kaupmehed, sest kohtuti paljude rahvastega ja mõndadega vahetati kaupu rüüstamise asemel. Lisaks sellele olid nad ka väga osavad käsitöölised. Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja kirjutasid ka muistendeid, kangelaslugusid ja müüte. Ka tänapäeval ei ole viikingite kultuur unustatud. Näiteks sai viikingite pärimustest inspiratsiooni ,,Sõrmuste Isanda" autor J.R.R Tolkien. Viikingid on teinud palju kuritegusid, kuid neil oli ka palju häid omadusi. Kindlasti on nad mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist. Kokkuvõtteks võib öelda , et viikingid olid natuke mõlemat, Nii loojad kui ka hävitajad.
Fifth level 17. sajandil oli ka Eesti rootslaste võimu all. Sellel perioodil : talupoegadele hakkati pidama eestikeelseid jumalateenistusi alustati piibli tõlkimist eesti keelde 1632. aastal asustati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu Ülikool. RAHVALAUL Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, sarnaneb eesti uuema rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVAPILLID Vilepill Parmupill Click to edit Master text styles Second level Third level
õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Messias" 1741 (koor, "Halleluja"), "Juudas Makabeus" 1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile. Ainestik pärines piiblist. Puudub lavategevus. Oratooriumi peakangelased on inimesed: väejuhid, kuningad. Olulisel kohal on tegevuses ka rahvas. Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel. Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid... Händeli muusika kujutas neid täiesti lihtsate inimestena, kes olid pühendunud õilsatele eesmärkidele. Ta tahtis ooperis teha inimesi paremaks ning luua karaktereid. Aariad olid eriti ilusad: "Largo" (aeglaselt) ülev, pühalik, mõtisklev, kurb. Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked
See hiiglaslik maal koosnes Pääsukese 281 pintslist, mis olid kleebitud sinna risti-rästi. Iga maalimisvahend näitas, kui palju vaeva on läinud tema teoste peale. Seda pilti vaadates tundus nagu oleksin üksinda saalis, istudes maas, paber ees ja hunnik pintsleid minu ümber. See tunne oli niivõrd hea, et oleksin tahtnud lihtsalt maalida, maalida kogu maailm täis õnne ja elu kõige helgemaid hetki! Minu arvamus Olen väga rahul Tiit Pääsukese maalinäitusega! Kõik pildid jutustasid huvitavaid lugusid ja olen kindel, et keegi pole mind varem näinud nii agarana küsimuste küsimises ja maalide üksikasjade uurimises. Pärast näitust oli tunne, nagu tahaksin otsekohe maalida midagi Pääsukese stiilis, stiilis, mis tuli ta südamest ja peitis lugusid piltidesse. Olen õnnelik, et sattusin näitusele ning sooviksin kogeda taaskord sarnast kogemust. Maigret Mõru
juhtida ning teksti visuaalseks muuta. Kirjanik tegi oma töö täiuslikult ning muutis le Maréchali elavaks, käegakatsutavaks. Biograafia võib olla suuresti seotud ajalooga. Inimese eluloost võib saada väga palju infot möödaniku kohta. Guillaume le Maréchali elu kirjeldav teos on nagu „elulugu“ ja samas ka „ajalugu“. Autor Jean osutus ka kohusetundlikuks ajaloolaseks. Ta nägi samasugust vaeva kui need, kes kloostrites ja kollegiaalkirikutes umbes sajandi jooksul jutustasid tegudest, millest olid kuulnud, kontrollides informatsiooni, kritiseerides väidetut sama innukalt kui tänapäevased ajalookirjutajad seda oma kohust täites teevad. Jean jälgis hoolikalt, et allikad oleksid ära toodud. Mitmel korral väljendas ta oma kahtlusi ja täpsusenõudeid, mis ta oli oma tööle seadnud.
kasutama kokkuhoidlikult Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval Kirikutel olid suuremad aknad, kui varasematel, tänu uudsele ehitusstiilile Notre Dame (11451220) St. Etienne (1190....) Meelelahutus Kesksajal inimesed olid nõus igale poole liikuma, et saaks midagi lõbusat näha Väga polulaarsed olid härjavõitlused Zonglöörid olid väga hästi vastuvõetud, sest nad laulsid, mängisid mitut pilli, jutustasid lugukesi, kõndisid kätte peal, viskasid nuge jne Kõrgema klassi mehed tegelesid ka jahiga Meelelahutus Lemmikum oli tantsimine korraldati mitmeid festivale Teised: Prostituitsioon Saunad Kahevõitlused Riietus Riietus Riietus Prantsusmaal algaski mood, mis levis Euroopas sukapüksid. Mehed kandsid tuunikaid ja selle peal kampsunit, mis oli avatud eest või külgedelt Jalas olid sukapüksid ja eraldi jalanõusid polnud
ofortide vorm trükitud tekstidele, et sisult on need mahukad märkide paljundused. Egle Vertelkaite teosed moodustavad 300-leheküljelise ,,tekstiraamatu", kus autor kasutab ainult üht lõputult korduvat ja pidevalt võimenduvat sümbolit. Teoste looja, nagu ka mina, seostas töid ajaga. Enam kui viiekümne autori graafilise disainis valminud tööd moodustasid terviku. Mind ei paelunud kõige värvilisemad või suuremad tööd. Väljapanekul jäid silma just mustvalged teosed, mis jutustasid loo. Näitus erines oodatust, kuid lahendus oli huvitav ja kunjundus ilus ning kunstipärane.
õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli
Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu
lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi Viikingite usk · Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega Valhalla. · Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. · Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra püstpalkkirik Võitlus viikingite vastu · XI sajandil hakkasid Euroopa
jumalat, kui ta seda ei soovi. Aeg, kus uskmatuid taga kiusati, on nüüd läinud. Raamatust võime leida kohti, kus solvati vaimulikke ning petetakse ja kasutatakse omakasupüüdlikult ära munki ja usumehi. Mulle meeldis see raamat. Alati on hea lugeda jutte, mis ei ole liiga positiivsed. Kõigel ei pea olema õnnelikku lõppu ning samuti ei ole mõtet varjata reaalsust, mis meid ümbritseb. Novellid olid omavahel hästi seotud. See, et oli välja toodud inimesed, kes neid lugusid jutustasid, oli minu meelest väga hea. Nii peitus nende väikeste lugude taga ka üks suur jutustus, mis neid kõiki ühendas. Kristiina Uusna 10 B
Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem a3“, „Intrada nr.4“, „Ich bin jung gewesen“, „Intrada nr.5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid,
kontuurid sisse süvendatud ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaaliga pinnakunstiks. Portreekunst Portreekunsti vallas on tuntuimaks egiptuse skulptuuri kaunim naiseportree Nofretete pea. Hieroglüüfid Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 750 ja seetõttu oli nende õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht www.google.ee http://kiisk.wordpress.com/2007/12/17/kunstiajalu www.miksike.ee
Milliseid töölaule tead eesti rahvamuusikast? Meremehed laulsid; lauldes läks töö hoogsamalt ning pikkadel meresõitudel aitas laul ka meelt lahutada. Külvilaulud, karjalaulud; lõikuslaulud; 9. Nimeta levinumad saatepillid. Bandzo; viiul; kitarr; suupill; lõõtspill; fiidel; 10. Mis on hillbilly? Milline muusikastiil sellest hiljem välja arenes? Muusikastiil,mis on oma nimetuse saanud Apaltsi mägedes elanud iiri ja soti asukate järgi. Jutustasid kodumaa ajaloost, aga ka eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest. Country ja western. 11. Mis on cajun`, kuidas seda näiteks kantrist eristada? Prantsuse mõjudega soololaulud. Cajuni pillikoosseis oli 2 fiidlit ja lõõtspill. Kantriga lisandusid bandzo, kitarr ja trummid. Afroameerika muusika 12. Millest tuleneb nimetus "afroameerika muusika"? Afroameerika kujunes Aafrikast Ameerikasse veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. 13
Artemise templi ehitamine Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike- Aasias. Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai - seal oli 127 sammast, kõik kuni 18 meetrit kõrged. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Rännumehed jutustasid kõikjal templi ilust ja rikkusest ja nii polnud kellelgi põhjust vastu vaielda oma aja ühe suurima Artemise templi maailmaimeks tunnistamisele. Templil kõiki 127 sammast kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud samba osa viimistlemine toimus hiljem
loost kindla tunde, et võib palju reisida ning reisimine harib, aga elada on õige oma maal. Tore oleks, kui mina oleksin ka suur ja tugev nagu Kalevipoeg. Kuid kahjuks ma ei ole. Mulle ei meeldinud lugeda seda raamatut. Mõtlesin, et miks see raamat Eesti rahvuseeposeks valiti, kuid ma ei jõudnud mitte ühelegi arukale vastusele. Kreutzwald kirjutas selle kokku erinevatest rahvalauludest ja pärimustest. Kui esimesed inimesed meie maal hakkasid eesti keeles rääkima, nad jutustasid ja laulsid lugusid. See oli nende meelelahutus. Siis ei olnud televiisorit ega isegi raamatuid mitte. Imelik, et erinevates maakondades olid tihti ühesugused lood. Kuidas nad kõik võisid neid ühtemoodi mõelda ja teada neid lugusid? Kes neid õpetas? Mõned inimesed, kes on rohkem "Kalevipoega" uurinud, ütlevad, et selles on peidetud kogu eestlaste ajalugu ja kogu vana tarkus. Tihti sellest ei saada aru. Aga Kreutzwald teadis: "Vanajutu koore vahel muistse kuulutuse kaunas
2) jäta meelde kohad, mida tahad sõna-sõnalt meelde jätta (näiteks kui muinasjutt sisaldab laule või loitse või mõne tegelase kõnet, mida on oluline täpselt samas sõnastuses edasi anda) 3) analüüsi juttu sedavõrd, et jääks meelde loo põhiline ülesehitus, süzeeliin 4) proovi muinasjutt läbi jutustada, kui jääd toppama, vaata tekstist ja jätka või vaata ja alusta otsast peale 5) pärast jutustamist mõtle läbi, kuidas jutustasid ja räägi need kohad uuesti, mis halvasti välja tulid 5) jutusta veelkord ja püüa seekord teha see ühe hooga algusest lõpuni, improviseeri vabalt, kindlus, enesekindlus tuleb ainult harjutamise, läbitegemise teel. Mõne jutu puhul võib olla väga oluline see, et visualiseerid selle teatud episoodid oma peas. MacDonald kirjutab, et uue jutu puhul tema kõigepealt räägib selle iseendale dusi all, siis teel tööle
keelt ja kultuuri, siis ilmselt ei jääks see ka püsima ja kaoks. Nõukogude ajal töötasid mitmetes rahvamajades kultuuritöötajad. Nende ülesandeks oli pidusid korraldada, filme näidata, seltsielu arendada ja muid kultuuriüritusi teha. Tänapäeval selliseid inimesi enam ei ole, kes igapäevaselt pühendaksid end rahvale. Omavalitsustes on küll aktiivsemad eestvedajad, mõnikord ei ole neidki. Nemad aga ei suuda kogu rahvast endaga kaasa vedada. Ka meie vanavanemad jutustasid oma lastele jutte ja lauldi õhtuti ühiselt laule. Mõnikord vanemad õpetasid lastele pilli mängima. Tänapäeva ühiskonnas näeb sellist pilti haruharva. Lapsed käivad ringides, mis maksavad, valdades tehakse kärpeid, kes saab ja kes ei saa huvialakooli. Kui varem oli rahvas igapäevaselt kokkuhoidvam ja tehti koos midagi, siis tänapäeval on kõik iseenda eest väljas. Välismaailmast tuleb nii palju uut ja
Aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis. Olulisemad teosed "Läänerindel muutuseta" (Im Westen nichts Neues") 1929 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1931. See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971. See oli tema viimane romaan. Loomingule iseloomulikud jooned
võtta naiseks oma õe, aga sellest Hirvekütt loobus. Selles võitluses sai surmavalt haavata Hetty. Ta maeti oma ema ja isa kõrvale Vilkuvasse Peeglisse. Pärast seda jäeti maja maha, kus Hutterite pere oli kaua elanud. Judith läks koos sõduritega Garnisoni. Hirvekütt, Suur Madu ja tema mõrsja läksid tagasi delavaaride suguharude juurde. 15 aasta pärast läksid Hirvekütt, Suur Madu ja tema poeg lahinguväljale. Tom Huttei maja oli kokku kukkumas ja lahingu koht võssa kasvanud. Nad jutustasid kogu loo Suure Mao pojale, mis oli 15 aastat tagasi juhtunud.
Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat peaks ilmuma, külaelanikud ka juba ootavad seda ja ei usu enam, et raamat ilmub. Ühel päeval oleks Laura autoalla jäänud aga üks mees tõmbas ta tee pealt ära ja kandis ta kätel üle tee. Laurale armus ta silmadesse. Need meenutasi talle öökulli-silmi. Siis ilmus välja Sandri sõber Tiit Piibeleht. Jutustasid teineteisele, mis nad kõik need aastad teinud on. Sander kurtis selle välja, et tal ei olnud paberile kirjutatud ühtegi kriimu, ainult mõtetud seosed, millest ei olnud abi. Sander palus Piibelehe endale appi, et ta aitaks selle romaani valmis kirjutada. Ta ütles, et tal on midagi valmis aga see on ikaldunud. Piibeleht andis siis romaani Sandrile ja ta hakkas sade oma käekirjaga ümber vihtuma, et saaks trükikotta minna. Raamatu nimeks sai siis ,,Pisuhänd''
Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika rajas 5sel helil ehk pentatoonika. Vana Kreeka armastatumaid pillid olid Aulos, Kitaro ja lyyra. Igal aastal korraldati vanakreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidutsusi. Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia. Trag66diad jutustasid tavaliselt inimese r2nkraskest v6i lootusetust v6itlusest saatusest. Vanas roomas tekis uus kunstiliik, mille nimi oli pantomiim(baletti taoline etendus, tantsija kujutas liigutustega syndmuse k2iku, millest laulis koor). Hakkati korraldama kontserte, kus laulu- ja pillim2ngu esitati ilma tantsu ja n2itlemiseta. Geiser Nero toimusid rooma muusikaalal mitmesugused v6istlused. Keskaja muusika Monday, September 22, 2008 1:06 PM
allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima.
kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormis. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena.
kunstlikku valgust. See hämarus ja need varjud ei saa enam kunagi olla selline nagu vanasti. Enam ei istuta õhtuti elava tule paistel, vaid televiisori valgel. Tuba saab enamikul soojaks elektriga. On nii palju kõikvõimalikke lampe ja valgusallikaid, et paljude elust puudub elus tuli täiesti, see mis kunagi oli igapäevane on nüüd eriline. Selle tõttu ka armas. Ka piimapukk on selle armsa kadunud unistustemaailma sümboliks. Sinna kogunes hommikuti suur osa külaelanikke, kes jutustasid ja arutasid maailma asju. Seal oli koht kus jagati oma elu teistega. Tänapäeval on kõik jagamine internetis. Seal istusid ka lapsed, mõtiskledes ja unistades. Tänapäeval sellised paigad puuduvad. Selle asemel on internet, puudub päris suhtlus. 4. See tuletab inimestele meelde kuskohast nad pärinevad, kui imeline saab olla elu ilma moodsate mugavusteta, kui palju rohkem sa siis märgata ja väärtustada suudad. See on koht kus saab põgeneda oma igatsetud aegadesse ja unistustesse
Tavaliselt sööb ta kodus ühepajatoitu, mille vastu oli ta juba allergiline. Peale restoranis käiku läks ta tööle. Tol päeval polnud kontoris palju tööd ning mees otsustas televiisorit vaadata. Sealt tuli parajasti saade, kus räägiti eskimode elust. Rainer teadis, et eskimod elavad igludes. Aga ta ei suutnud ette kujutada kuidas saaks elada sellises majas nagu iglu. Mees jätkas saate vaatamist ning neiu tegi talle hiljem seltsi. Nad jutustasid kaua ja neiu oli pakkunud Rainerile labakud valmis kududa. Õues oli külm ning Rainer käis sõrmkinnastega. Neiu lubas talle kududa korralikud labakud, millega oleks Raineril tunduvalt soojem. Saabus õhtu ning mees läks koju. Keskööl mõtles ta, et peaks oma võltshabeme ära võtma kuna see õudsalt sügeles tal. Hiljem luges ta Chrisile muinasjuturaamatut ette, sest koer eisaanud muudmoodi magama jääda.
riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Eurooplased aga kasutasid
välja visata, kui ma ära ei lõpeta. Olin juba üsna kindel, et just tema on Triinu surmaga seotud. Enne Triinu surma käis isa igal laupäeval just Selja jõe ääres kala püüdmas. Järelikult oli ta seal ka sel saatuslikul päeval ja teab, mis juhtus. Miks ta mulle midagi ei räägi? Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud midagi rääkida, kuid lõpuks murdusid ning jutustasid, mida teadsid. Nende ainus laps Triin oli vanemate silme alt plehku pannud ja arvatavasti jõe äärde sillale mängima läinud. Koju ta aga tagasi ei naasnud. Murest murtud vanemad otsisid teda kõikjalt, kuid kahjuks tulutult. Tüdrukutirts oli kadunud kui vits vette. Tema ema nendib masendunult, et nende kallil lapsel pole isegi hauda, kuhu lilli viia. Minu jaoks oli kõik selge. Olin enam kui kindel, et isa teab sellest, kuid ei taha rääkida, sest ta
kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis". "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Remarque'i loomingut l äbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Just sellisest läh enemisest on teda peetud abstraktseks humanistiks. R emarque ise on end määratlenud " sõjaka patsifistina"
tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate maadega, mis tõi kaasa teiste kultuuride pealetungi. Kaotati pärisorjus, levis haridus, toimus rahvuslik ärkamine. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? o meeste teemad o naiste teemad uuemates lauludes valitses eepiline sisu ja meeste temaatika. Meeste osatähtsus laulude loomisel kasvab. Meeste laulud jutustavad aktuaalsetest sündmustest, nii kohalikest kui ka laiematest. Naiste repertuaaris on seikohal sentimentaalne armuromantika, mis järellainetusena saksa mõisaprouade kodulektüüri abil ka eesti talutüdrukute lugemislauale sattus.
Moona Liisa ja Justuse seiklus Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis. Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine habe ,mis lohises järel .Pärast pikka jutu ajamist selle vanamehega tuli välja et teme nimi oli Aadu ja ta on surnuaia valvur . Ta saatis lapsed tagasi koju ja ütles et nemad enam sinna ei kipuks
Lauldakse külakiigel kiikudes, erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige õõtsumist 4.Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Peamiselt Kagu-Eestis ja saartel. 5.Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi lõpul, kuna inimeste maailmapilt avardus ning puututi kokku ka erinevate rahvaste kultuuridega. 6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme
Filigraantehnika on üks kulla või hõbeda kasutusviis. Väärismetallidest traat joodeti metallausele, millele oli puistatud metalliterakesi. Traadist ja metallipurust oli võimalik punuda ka ilma alusplaadita ehteid. Keldid *Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil E.Kr. Väike- Aasjasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele. *Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites. *Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. *Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide ristid Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist
Matthiasel paluti rebane kaasa võtta. Kui ta Andrese juures oli ära käinud ning ta oli uuesti kutsutud läkski ta Andresele külla kahe päeva pärast kuid selleks ajaks oli Andres juba surnud. Kooli lõpus , suvevaheaja algul , mindi vitsu lõikama metsa. Matthias kadus metsas ära ning veetis öö meremeeste juures. Ta sai hommikuks Tallinna tagasi. Vestigentorius ütles Matthiasele , et nad on kutsutud Andrese vanemate poolt külla. Kui nad sinna jõudsid , said nad sääua ja jutustasid ning Matthias nägi esimest korda liivakella. Matthias hakkas töötama Anderese isa poodides , sai nendega hästi läbi ning kui rebane oli piisavalt suureks saanud taheti ta tappa naha pärast aga Matthias polnud nõu ning sai viia looma nende poole elama. Selleks ajaks oli ta hästi tihti Andrese perega koos olnud ning lõpuks kutsuti ta sinna elama. Minu arvamus: Minule meeldis see raamat väga juba sellepärast , et see lõppes hästi ning oli vähe kurbust ja traagikat
3 Marco Polo seiklused Aasias ilmusid pealkirja all ,,Reisid''. See raamat sisaldab nii hämmastavaid teateid, et neid peeti väljamõeldisteks. Marco ise on tunnistanud, et kui ta oleks rääkinud ära kogu loo oma seiklustest, oleks teda hulluks peetud, niisiis rääkis ta ära ainult pool sellest, mis päriselt toimus. Marco Polo reisi ajal olid euroopaste teadmised Kaug- Idast piiratud. Kaupmehed jutustasid lugusid Araabiast ja Indiast, kuid kaugemal idas asuvad alad olid endiselt salapärased. Räägiti, et seal elavad kummalised loomad, näiteks ühe Marco raamatu illustratrioonil on kujutatud ükssarv. Lehekülg Marco Polo Raamatust. 4 Kasutatud kirjandus 1. John H. Haaren, A. B. Poland ,,Kuulsaid mehi keskajast'' lk 98-100 2
Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav
Kuna ta ei vallanud piisavalt vene keelt, siis oli tal vaid üks üliõpilane N. Titov. Siiski ei jäänud Veske Kaasani-aeg ka vene teadusloo jaoks tarbetuks: tal ilmus paar raamatut ja mitmeid artikleid. Samuti sooritas Veske kaks ekspeditsiooni soome-ugri rahvaste juurde ja korjas ligi 200 tseremissi ja mordva laulu. Veske tööd, mis, etterutatult öeldes, jäid pooleli, leidsid tunnustust 16. juunil 1889. a, mil ta sai riiginõuniku auastme. (Prozes, 2013) Veske luulekogud jutustasid regivärsi eeskujul rahvalikkust lihtsusest, konkreetsusest ja kõlarikkusest; luuletuste põhilaad on ülev ja optimistlik. Avaldas luulekogu ,,Laulud Wiisidega" ja koorilauluväljaande ,,Laulukogu..." Surmajärgselt ilmusid 1899 aastal ,,Dr. Veske laulud". Kuulsaimad isamaalised luuletused ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannast" ja ,,Minge üles mägedelle" on muutunud rahvalikeks lauludeks. Enda kogutud rahvaluulet avaldas Veske
Nimelt oli barokkimaalijatele väga oluline valguse ja varjude mäng, eriti omane oli neile, aga ,,luugi valgust" meenutav valgus mis paistis maalil olevale tähtsamale objektile, mida autor rõhutas. Luugi valgus oligi hele valguskiir, mis justkui läbi luugiava oli suunatud ühte kohta. Barokkarhitektuuri juurde kuulus peale maalikunsti kindlasti ka. Skulptuuridel oli, aga sootuks teine ülesanne, mis oli keskaja kirikutes olevate kujude ülesanneteks. Kui ennist kujud jutustasid lugusid, siis nüüd olid nad lihtsalt hoonete sisemuse ja fassaadide kaunistamiseks. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratsioonideks. Gian Lorenzo Bernini oli barokiajastu üks silmapaistvamaid Itaalia skulptor ja arhitekt. Väga tuntud on tema skulptuur teos ,,Püha Theresa ekstaas", see kaunistas üht Rooma kiriku alatarit. Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht
et keegi ei saanud midagi aru. Tapmisega seoses karjatus kuulnud naabrid helistasid politseisse ja paari tunni pärast oli mehe ukse taga politseinikud, kes pidid kõik üle kontrollima. Mees ei muretsenud. Väitis, et vanamees oli ära sõitnud ja et karjatus oli tema poolt halva unenäo tõttu. Siiski viis ta politseinikud hea meelega majas ringi käima. Lõpuks ka vanamehe tuppa. Politseinikud olid maha rahunenud ja jutustasid juba niisama. Mõrtsukas jutustas nendega ja nad naersid kuni hetkeni mil tapja hakkas kuulma südametukseid. Ta teadis, kelle omad need oli ja ta oli kindel et politseinikud kuulsid seda ka. Politseinikud jätkasid omavahel juttuajamist ja naermist, kuid mõrtsukale tundus, et nad naeravad tema üle, justkui arvaks tema, et nad ei tea et ta tapis vanamehe. Südametuksed ajasid mehe nii hulluks, et ta tunnistas kõik suure kisaga üles ja
sh kangelaste hauad (seotud Mükeene päritolu matusepaikadega, mida peeti perekonna või kogukonna heaolu tagatiseks). 2. Mis oli müsteerium, miks hakati neid korraldama? Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse leevendamiseks. Saadi oma austatud jumalaga eriti lähedaseks ja peale surma võis loota paremat saatust. 3. Millised olid tähtsamad eeposed, millest jutustasid, keda peetakse autoriks? Tähtsaimad eeposed olid „Ilias“ ja „Odüsseia“, nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. "Ilias" on pühendatud sõjale ning on kangelaspoeem, see jutustab Trooja sõja kümnendal aastal juhtunud tülist Mükeene kuninga Agamemnoni ja ahhailaste kangelase Achilleuse vahel. "Odüsseia" aga kujutab rahulikku olukorda ja on täis muinasjutulisi sündmusi, on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakutest teel koju.
Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust, ausust, truudust; oli tähtis rahva lugema õppimisel; sellega alg Euroopa kirj. Antiikteater. 5. saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia). Preestrid jutustasid ümber jumalate elulugusid. Thespis esines vankril, mis meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati züriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg rongkäiguga. Näitlejad kasut maske. Tragöödianäitl riietus värviline, kallihinnaline, jalas koturnid- näitleja nähtavam. Maskid korgist, riidest. Vajalik kõva hääl. Teater koosnes
Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. 6 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2.2Viikingite usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada
annaabi.ee 
