Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jutustamine 10 klassi 1 pt järgi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andre, lihane, peitsid, viitas, vennal, laekas, otsima, halvem, igaveseks,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie perekonna ajalugu. Seda lugu antakse edasi ainult meesliini pidi. Sinu ema, tädi ja õde ei tea midagi." ,,Kas nad mitte midagi ei tohi teada? Vaat kui huvitav!" ,,Nii, kuula! Sinu vanavanaisa oli venemaalt." ,,Kuidas? Kas ta oli siis venelane?" ,,Ei, ta oli eestlane" ,,Aga mida ta seal tegi? ,,Elas. Venemaal elas palju eestlasi. Kas sa tõesti seda ei tea?" ,,Ei" ,,Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli üks väga-väga kallis asi. Nad jätsid selle oma lastele päranduseks. Mis see oli, seda ma ei tea. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kirjas nad viitasid, kus see asi asub. Pärast sinu vanavanaisa tuli eestisse ja abiellus siin eestlannaga. Tema vend jäi venemaale. Tal oli seal pere: naine ja 3 poega. ,,Aga asi?" ,,Kuula edasi. Kui sinu vanavanaisa ära sõitis, rebis ta selle krija kaheks tükiks. Üks osa jäi talle ja teine vennale. ,,Tõesti
Mida olen õppinud oma perekonna ajaloost. Essee. Perekonnal on elus väga tähtis roll ja veelgi tähtsam on täisväärtuslik perekond.Täisväärtuslik perekond on minu jaoks see kui on mõistvad vanemad, kes oma lastest hoolivad, kes on loonud turvalise kodu, kuhu tahaks alati minna, kes ei joo ja kes võimaldavad oma lastel elada ja kasvada muretult ja südemevaludeta. On oluline, et perekonnas on nii isa kui ema. Samuti on ka vanavanematel tähtis osa perekonnaelus. Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugu
- Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei tea, hakkan otsima. - Jumal, kui huvitav. Aga Teie...Kuule, meie sinuga, minu meelest, oleme üheealised. Lähme üle ,,Sinale". Kui vana sa oled? - Laseme käia! Mul on 17, aga sul? - Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida?
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Aidi Vallik Referaat ---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijaks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", veidi vähem ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Ta leia
''Medaljon'' Ene Sepp Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti. Kukkumise hetkel juhtus aga üks võõras poiss teda kinni püüdma. Nii tutvuski Heidi Taneliga. Nad said väga hästi läbi ja
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Rooma perekond......................................................................................................................4 3.1.Perekonna mõistest...........................................................................................................4 3.2.Perekonnaliikmed.........................................................
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanav
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokanduse eriala Medaljon Koostaja: jaan juhan Grupp: oli ka Juhendaja: ei mäleta Kuressaare 2011 Sissejuhatus: Raamatu peategelaseks on 15 aastane Heidi. Ta elab igatihästi toimivas maailmas, kuni saab ühel hetkel saatusliku sõnumi. Järgmisel hetkel märkab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatult muudab tema käekäiku vööras ja veel rohkemgi, kui tüdruk saab aru, et tal on uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas? Raamat räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelaseks on Heidi ja võõras, kellega tema teed ristuvad, Tanel. Heidi on igati korralik, tubli ja sõnakuulelik noor 15-aasta
tähtsas riigiametis. Riigiametitesse valiti ekleesiatel (kodanikekogunemised agoraal otsustamaks riiki puudutavaid küsimusi) valituks osutusid seetõttu osavad kõnemehed, kes seda kunsti sofistide juures õppinud ning kes oskasid rahvaga manipuleerida ja populismiga enese kasuks hääletama meelitada (21.saj. ja Eesti??? Või aegumatu?). S oli üks esimesi filosoofe, kes muutis filosoofia senist kurssi. Ta leidis, et ei pea mitte otsima algpõhjuseid, arutlema maailma ehituse üle ja selgitama välja algelementi, vaid tuleb uurida inimhinge (tunne iseend- olevat ta ütelnud) ning tuleb lahendada elulisi probleeme ja õppida elama vooruslikult, mitte targutama abstraktsete ja elukaugete mõistetega. Mis on hea/halb? Ilus/inetu? Tõde/väär? Targaks ja kõlbeliseks saab pidada vaid inimest, kes mõistab, mis on kaunis ja hea (tal on teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Aasta pärast (1913) ilmus ,,Kevade" teine osa - nüüd juba ,,Noor-Eesti" kirjastusel. Raamat sai pea sama suure menu osaliseks nagu esimenegi osa. ,,Kevaded" on murrangulise tähtsusega rahvaraamatud eesti kirjanduses. Neis realistlikku laadi teoseis väljendus sootuks optimistlikum elutunne ja hingestatum õhkkond kui tolle aja ühiskondlikke probleeme käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap. Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
tal ikka kätte saada ei õnnestunud, Matu viskas talle oma viimase ja kõige suurema kivi otsaette ja Valtu (koer) kargas jalga kinni ja nii pääses karjane jälle, koer jäi veel haukuma, mispeale Pearu taskust püstoli võttis ja koerale kuuli pähe lasi - Pearu oli ka ise oma käitumise üle kohkunud, see võimaldas Matul koju joosta ja pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast,
tunnustuse. Puskin sai kuulsaks ,,Kaukaasia laulikuna" ja romantilise noorsoo ebajumalana. Kui luuletaja jõudis oma kuulsusest ette: romantismiga lõpparvet tehes alustas ta 9. mail 1823 ,,Jevgeni Oneginit" ja sama aasta lõpul ,,Mustlasi". Aleksandr Puskin 16 Puskin Mihhailovskojes (1824-1826) Mihhailovskojesse saabus Puskin 9. augustil 1824. Paraku oli kodust saanud pagenduskoht, tema lihane isa võttis enda peale pagendatud poja järelevaataja kohustused. Selle tulemuseks olid tülid isa ja poja vahel, mis lõppesid isa, ema, venna ja õe lahkumisega Mihhailovskojest. Puskin jäi üksinda, koos oma hoidja Arina Rodionovnaga. Elu Mihhailovskojes erines sootuks sellest, millega Puskin harjunud oli. Tuttavate rohkuse ja hajeviloleku asemel tulid üksindus ja keskendumine. Harva juhtus midagi ja sündmusi tuli mõõta teistsuguste mõõdupuudega.
Nelson Rolihlahla Madiba Mandela Sisukord 3 Päritolu 4-5 Haridus (1925-1942) 6 - Poliitika (1942-1952) 7 Poliitika (1953-1964) 8 - Vanglas 9 Hr. President 10 Lisa 11 Kasutatud kirjandus Päritolu Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Rahvuselt on ta koosa, Thembu hõimu liige. Koosad kuuluvad bantu keeli rääkivate rahvaste hulka. Varem asustasid nad suurema osa Lõuna-Aafrikast. Pärast eurooplaste saabumist suruti nad aga Transkei ja Ciskei piirkonda (kagusse). Koosad on jagunenud väiksematesse alarühmadesse, üks neist hõimudest on Thembud. Ngubengcuka, Mandela vanavanaisa oli selle hõimu 1832. aastal ühendanud. Hiljem sai Mandela vanaisast Thembude kuningas. Mandela isast Gadla Henry Mphakanyiswast, sai Mvezo kü
lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama- A viis aga kohtuniku sinna et asja tõestada, aga kahjuks oli Matu tammid ära lõhkunud ja midagi tõestada ei saanudki- P oli selle üle jälle väga õnnelik
sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama- A viis aga kohtuniku sinna et asja tõestada, aga kahjuks oli Matu tammid ära lõhkunud ja midagi tõestada ei saanudki- P oli selle üle jälle väga õnnelik
Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koera tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Pearu hakkas jälle tamme ehitama. XVI Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas
Pärast kroonust ,,äralubamist" hakkaski Jaagup Miina ja lapsega koos elama Miina lapsepõlvekodus, sest viiasel oli ema hiljuti ära surnud. Vargamäe Andrese pojad Andres ja Indrek olid erinevad nii oma väliumselt kui ka loomult. Kuna Andres oli suurem ja tugevam, siis tegi ta nii mõnigi kord endast väiksemale Indrekule oma tahtmist selgeks rusikate või kepilöökidega. Eespere Liisi ja Tagapere Joosep olid kindlasti otsustanud pulmad teha ning seejärel Vargamäelt igaveseks lahkuda. Nad kohtusid esialgu salaja ning tundus, et nende vastu oli vaid Eespere koer Pollo, keda Joosepil ei õnnestunud kuidagi ära meelitada. Siis otsustasid Liisi ja Joosep koera vagaseks teha. Seepeale võeti Mäele uus koer, kuid ka see ei leppinud poisiga ning käis juba varakult Oru akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub. Kui Andres oli kasvanud piisavalt suureks, oli ta töödes juba mehe eest väljas ning Indrekul hakkas seega karjasepõli
üldistustega. Kirjanik pidas oma ülesandeks propageerida uut esteetikat: Seetõttu kirjutas ta artikleid naturalismi kohta ning koondas enda ümber noori kirjanikke. 13)M.Twaini elu ja looming. (1835-1910) Elulugu- Peetakse esimeseks kirjanikuks, kes oskas näha Ameerika igapäevaelus midagi üllatavat. Samuel Langehorne Clemens võõtis endale pseudonüümiks Mark Twain, kui temast sai kirjanik. Omal ajal oli noor Mark Twain siirdunud otsima seiklusi, rikkust ja kuulsust. Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel. Kui Mark oli loots ,,luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski.
ja sai kohe selle oksa kätte . Nii läkski vana andres koju ja pani sell otksa oma koju suitsuse seina prakku. Maretile eia andnud isa käitumine rahu ja ütles indrekule et see ei ole kuigi tavaline ja, et inimesed pidid enne surma muutuma selliseks. Järgmisel päeval hakkas andres aga kuuski ja mände soost tooma ja ümber istutama, mis oli aga jussile vastumeelt, kuna ta oli tajhnud sinna maa peale varsti põllu teha , kuid maret ütles et las andre teeb et tal pole ilmselt kuigi kaua enam elada, kui ta sellised asju tegema hakkab. Andrese põhimõte oli aga hoompis selles et ta jätab maha endast jälje vargamäele nede puude näol. XI Kui juba maa pehme oli hakkas indrek kraavis kaevamas käima , kordus sama mis sügiselgi et selg jäi kangeks ja käed rakksu kuid seekord möödus asi lihtsamalt. Ühel päeval aga tuli kraavile Tiina kes oli tulnud linmnast vanaproua juurest ära kuna viimane olevat tahtnud
Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest, see aga ei ole vaimne, vaid füüsiline hoolimine ja kakleb temaga alati. Vend Andres on kurjajuur, kiusab Indrekut, Indrek nõuab tõde ja vend Andres otsib õigust taga. Mari on Indreku poolt, Andres aga poja Andrese poolt. Indrek ja Mari on tõe poolt ja Andresed on õiguse poolt. XXXII Vargamäel on noored õnnelikud, vanad masendunud. Noor Andres hakkab tööle 14. aastaselt, vanem Andres pöördub Piibli poole õigust otsima, kellegi teisega ta rääkida ei saa, nad on talle võõrad ja ta arvab, et teda ei mõisteta. Joosepi ja Liisi vahel tekib armastus. XXXIII Noor Andres töötab, Indrekule meeldib see, sest ta saab nii olla karjas,kalal, linde jälgimas, sest seal ta on vaba.Ning Ants on temaga kaasas. Noorel Andresel on pühapäevad vabad aga ta käib kirikus või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged, kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad. XXXIV
Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees veetis enamuse ajast sakste ruumis) kohata, kuid see kohtumine oli ebameeldiv, sest naabrimees oli ta vastu üleolev. Mehed läksid peaaegu isegi kaklema. IV Pearu tuli alles reedel alanud kõrsiskäigult teisipäeva lõunal koju. Perenaine, kes mõtles juba meest otsima minna, ei jõudnud talle õigel ajal vastu ning seetõttu sõitis mees aia puru. Selle eest sai naine tuuseldada. Naine põgenes mehe eest aita varjule ning pani ukse riivi. Pearu vihastas seetõttu nii hullusti, et oleks kättemaksuks peaaegu kaevu urineeerinud, aga sulane suutis ta ümber veenda. Hiljem tahtis Pearu ka Anrese poole minna, aga perenaine takistas teda. V Veeti kive ja alustatu kraavi kaevamist. Kuid peagi jõuti naabri maani ning Andresel tuli
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
VÄIKE LORD FAUNTLEROY F.H.Burnett Cedric oli väike poiss, kui ta isa jäi raskelt haigeks ja suri. Tema ema leinas isa sügavalt ning Cedric leidis teda pidevalt kurvana ja mõtteis olevat. Cedric otsustas, et kõige parem on emaga isast mitte rääkida, sest see pani alati ema nutma. Cedricu ema oli orb ja ta elas ühe vanaproua juures seltsidaamina. Proua kohtles ema väga halvasti ning ei olnud sõbralik. Ühel päeval oli kapten Cedric Errol (Cedricu isa) läinud vanaproua juurde ja nägi seal trepist ülesjooksvat neiut, kes oli nii ilus ja armas. Sellest hetkest hakkas arenema nende suhe. Cedricu isal oli kaks vanemat venda ja väga vihane ning rikas isa (krahv Fontleroy) Inglismaal.Cedricu isa oli kena, sõbralik, hea südamega mees. Vennad olid inetud, südametud, lollid ja laisad. Neile ei meeldinud koolis käia vaid meeldis aega ja raha raisata. Vana krahv armastas oma noorimat poega väga ning saati
Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Missugune vahekord kujuneb Indrekul raamatutega, kooliga ?(XXXVII pt ) Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Indrekule meeldis kool ja õppida asju mida ta veel ei teadnud. 11
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus
"''õnnerikas palverändur"-autobigraafiline, räägib oma lapsepõlvest seal. Ristiisa sisu-II Ms järgne periood NY's. Korruptsiooni hiilgeaeg, jutustab corleone perekonna tegevusest, eesotsas don vito corleone ja tema pojad sonny, fredo ja mike. Kirjeldab põhjalikult maffia ülesehitusest, suhteid, põhimõtteid ja juuri. Don corleone- tunti ristiisana, emigreerus sitsiiliast, elas vaeses peres, pidi usas end üles töötama, hakkas oliiviõliga äritsema, mis peitsid tema illegaalset äri, tema juurest käidi teeneid palumas, vastu palus sõprust, temaga rääkides, kiirgas ta võimukust ning tal olid head isdemed poliitikas, muidu oli hästi tark ja rahulik ning arukas. Sonyy-vanim poeg, temperamentne, alustas sündmustekäiku, kus isa sai kuuli, 18 aastaselt esimene mõrv. Mike-ainuke, kes tahtis ülikooli minna, autasudega sõdur, oli pärinud isa põikpäisuse, ka temast kiirgas võimukust, oli eemal isa "pereärist". Lõpuks võttis üle pereäri
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja
See kiri ilmus aga väga salajaselt lihtsalt tema koju. Kui ta läks kohale, polnud seal kedagi peale tema. Üks mees rääkis, et kaks meest võtsid ta endaga kaasa. Kirjelduse järgi oli see sama kuri mees, kes temalt kunagi kirja ära varastas. D.A sai teada, et ta oma mees oli rööviga seotud. D.A leidis Porthose sealt, kuhu kõrtsi tal olii jäänud. Porthos valetas, et ta komistas, tegelikult sai mõõgaga ja tänu sellele ta peabki voodis püsima. D.A läks Aramist otsima ning ta leidis mehe. Aramis istus toas koos jesuiitide kloostri ülema ja Montdiider' küreega. Näis, et Aramis oli väga usklikuks hakanud. Kui usukuulutajad läksid ära, andis d'Artagnan Aramisele kirja, mis oli mingilt naiselt. Aramis oli rõõmus ja ta otsustas, et ta ikka ei lähe kloostrisse tagasi ja jääb musketäriks. Athos oli aga keldrisse ennast kinni pannud ja ta ei lubanud sinna kedagi sisse. Kõrts ei saanud sealt kätte sööke ja jooke, mis tegi kõrtsile ainult kahju
Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et surnuaia hauakaevaja annab neile kottiga konte mis tuleb ülematmise käigus välja. Neid olevat tal vaja sõbra jaoks. Siis helistas Anni ema ja ütles, et isa oli vahepeal ise koju tulnud ja, et pole vaja teda otsima minna. Ann otsustas Maya koduni saata. Nad möödusid majast kus tuli välja Maya õde Devi koos oma poisiga. Maya palus Devit, et too tuleks koju. Devi oli olnud juba terve nädala ära kodust. Ta saatis Maya perse ning tahtis koos poisiga jalga lasta. Maya haaras oma õe käest ja hoidis teda kinni. Devi poiss tuli teda aitama ning kangutas Mayat õe küljest lahti. Maya hüüdis Annile, et ta hoiaks Devit kinni, aga juba oligi Devi jalga lasknud
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest kord
annaabi.ee 
