olevust teineteisse klammerdunult viimaseid magusaid unenägusid nägid. Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi, valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava tõmbejõu vastu oli hajunud ja asendunud lootusega, et maailmas on inimesi, keda saab usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka reaalse põhjuse olemasoluta. Ta vaatas Jerome selgelt väljajoonistunud kontuure, piiritletuna hallikarva kivist. Ka siis, kui ta poleks Prints, oleks ta ikkagi kallim kui kõik tähed ja mered, mis loodud. Halltiib
granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle! Ta vanemad olvat rikkad, ent noorukina läinud Erich kurja teed..." "Kurja?" "Nooh, viinatõbi ja lõbunaised vist paradiisini ei vii!" Cosquette naeris ja jätkas koristamist. "Aga," otsustas Juliette vastu vaielda, "ometigi oskab ta rahvast end kuulama panna!" "Kuulama
Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi." see oli vaikne pobin, nii et see oli ime, et tüdruk üldse midagi kuulis. Neiu istus maha.
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Võib-olla tunnen ma seda ümbruskonda ja saan meid siit välja aidata!" nurus see naine. Ma nihutasin seda kappi veidi. Ma tundsin, et see kapp polegi nii raske ja tõstsin selle ilma suurema vaevata selle naise pealt ära. "Aitäh! Ma olen sulle suure tänu võlgu!" ütles naine. "Minu nimi on Miina. Mis on sinu nimi?" küsis ta. "Minu nimi on Jasmiin. Te olete raskelt haavatud. Kuidas te üldse liigutadagi saate?" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav. Käsi ja jalg olid ka vigastatud, suu juurest jooksis verd. "Ah, pole mul häda kedagi! Küll ma saan. Peaaasi, et ma üldse ellu jään!" ütles Miina. Koos hakkasime väljapääsu otsima. Mul aga valutas süda sellepärast, et äkki kukub Miina keset dzunglit kokku. Või lihtsalt sureb ära. Mis ma küll siis teen? Lennuk oli alla kukkudes murdnud parema tiiva ja nüüd oli seal suur auk. "Siit saamegi välja!" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma ..
Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides tardusid mõlemad noored, ega suutnud ei naeratada, midagi kosta või mujale vaadata. Richardo ema katkestas neid ning küsis pojalt: ,,Kallis, oled sa juba otsustanud, mida tellid?" Richardo ei teinud alguses selle peale märkugi, siis aga pööras näo tema poole. ,,Jah, ma võtan lihtsalt Coca-cola." Ta vaatas uuesti Kersti poole, kes tüdrukutega lauast juba tõusma hakkas. Sel hetkel tabas teda paanika. Ta lahkub juba? oli tema ainuke mõte. ,,Tulen kohe tagasi," ütles ta emale ning oli ühe kiire liigutusega Kersti kõrval. ,,Vabandust, kas sa räägid inglise keelt?" küsis ta paigale tardunud neiult, kes kogeldes ,,jah" vastas. ,,Ma tean, et see on natuke veider, aga kas ma saaksin su numbri?" Kersti ei
Muidugi mind huvitab. IKE Ma sõitsin rongiga nii kaugele ära, kui raha viis ja hakkasin tänava peal elava kujuna leiba teenima. Üks vana üksik mees ostis mu ära, ta oli rikas. Ostis mulle korteri ja maksis kuupalka. Mina pidin iga päev kuuest hommikul keskpäevani tal elutoas seisma, seljas tema hukkunud elukaaslase rõivad. KIOKO Naise riided? IKE Mehe. Ma meenutasin talle tema noorpõlvearmastust, kes hukkus kuidagi, ammu. Tihti ta vaatas mind ja hakkas nutma. Enamus päevadest ta jõi. Ma käisin ta kodus seismas, kuni mu mõistus hakkas lahti hargnema ja silmadele tekkis klaas. See vana mees muutus nende kahe aastaga nii palju vanemaks ja mitte ükski teine asjaolu ei muutunud. Ta lihtsalt ootas surma. 13 KIOKO Kas sa loodad mind uuesti armastama hakata? IKE Ei. KIOKO Kas sa arvad, et mina veel armastan sind? IKE Ma loodan, et ei.
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri
SUHETEKESKNE MÜÜK JUHTUM 1: TELIA Olen olnud pikemat aega Elisa klient. Mobiilisideoperaatoritele on omane üritada teiste firmade kliente endale saada ning sellega seoses ongi minu esimene müügisituatsioon. Telia on teinud kindalks endale turu (suhetekeskse müügi teine oskus), kes võib olla huvitatud nende toodetest/teenustest, mis sellel juhul on kõik mobiiltelefonide kasutajad (ehk siis peaaegu kõik inimesed Eestis). Võimalik, et nad keskendusid sel juhul ka näitkes Tallinna elanikele või näiteks andmeside kasutajatele,
kallis Corneille * ütleb, oli ettevaatlikult tagasi samba varju läinud ja oleks seal kahtlemata jäänudki nägematuks, liikumatuks ja vaikseks nagu ennegi, kui teda päevavalgele poleks toonud kaks noort naist, kes vaatajate esimeses reas olles olid tähele pannud ta kõnelust Jupiteri -- Michel Giborne'iga. Hei, Jupiter! Plaksutage, kodanikud (lad. k.). 21 «Meister,» ütles üks neist ja andis märku, et ta ligemale tuleks ... «Tasemini, armas Lienarde,» lausus ta ilus, priske ja oma pühapäevariietes väga uljas kaaslanna. «See pole vaimulik, vaid ilmalik inimene. Ära nimeta teda «meistriks», vaid lihtsalt «härraks».» «Härra,» ütles Lienarde. Tundmatu ligines balustraadile. «Mis te soovite, preilid?» küsis ta vastutulelikult. «Ah, ei midagi!» ütles Lienarde hämmeldunult. «Minu kaaslane Gisquette-la-Gencienne tahaks teiega kõnelda.» 1 1 «Ei, ei,» vastas Gisquette punastades
Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on üks, mis alatiseks jääb – see on minu armastus sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule! Mu süda teeb ületunde ja armastab vaid üht! :) I close my eyes, and all i see is you . (L) Sa oled õhk , mida hingan . Sa oled vesi , mida joon . Sa oled elu , mida elan . :) (L) Kas tead , mis vahe on sinul ja langeval tähel ? Sind nähes on mu soov juba täitunud . :) Tüdruk istus pingil ja küsis poisilt : " No millist armastust on sulle vaja ? " Poiss sosistas : " Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur..
Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..........................................................................................................8 2.2. Hesburger.............................................................................................................
Selle saadana küüsis surra! Rumal talupoeg, tõuse, mine ta kallale -- sa oled ise kui käru . . .-Pai Vahur, kägista teda, rebi ta lõhki . . . Näe, tuleb . . . oh jumala ema . . . Vahur, aita, päästa mind, oma hingepäästjat!» Vahur raputas tõsiselt pead. «Parem on kiskja küüsis kui nuhtlejate piitsa all kärvata.» Käru tuli ligemale. Piiskop keksis ühelt jalalt teisele. «Jää siis ometi siia, ma pistan jooksu.» Ja piiskop tahtis punuma panna. Aga Vahur venis püsti ja lausus rahulikult: «Mul on pikemad koivad kui piiskopi-härral.» «Ma ei lase sind nuhelda --» Sulane naeris. «Ma lasen su priiks --» Sulane kuulatas terasemalt. «Ma annan sulle maid päri -- ai, ai, ai -- issand, halasta . . . näe!» Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti. «Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti
''Tänan teid raske töö eest isa Orenego.'' Tänasid alluvad preestrit. '' Äitah teie elegantsete sõnade eest.'' Isa Orenego oli väga uhke ja suuremat sorti mees. Tal oli ilusa kalliskiviga sõrmus sõrmes ja preestri kuub seljas. Juukseid tal ei olnud. Sel hetkel sisenes tuppa Roos. ''Isa Orenego.'' ''Ah, see oled sina Roos.'' ''Kas see oleks korras, kui paar rändurit jaavad siia kirikusse ööseks?'' ''Muidugi oleks korras. Tundub nagu sa teeniksid jumalat päeviti.'' ''Jah, ma elan, et teenida Oletit.'' ''Jumal näeb sinu häid tegusid.'' Orenego pani oma käed Roosi õlgadele.'' Aga rohkem aega on vaja, et imesid juhtuks.'' ''Jah.'' Roos Ega Roos tegelikult nii väga rõõmus ei olnud, kui ta paistis. Tema parim sõber oli surnud paar aastat tagasi ja sellepärast oli ta nii pühendunud jumalale, et ta tema sõbra tagasi tooks. ''Ma olen kuulnud, et tal pole sugulasi ja tema ainuke parim sõber suri õnnetuses
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik. Kawe kelder rahvalik laul Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast ja mitte iialgi ei näe vist sind. :,: Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas, et trellid tugevad mind ootavad. :,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus ja hinges igatsus vaid kallimast. :,: Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul'! Mind taband õnnetus on noorusteel. :,: Kui leiad teise sa, mind ära unusta kord meie südames oli kevade. :,: Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus 8 ja, süda, sinuga jäi mälestus. :,: Sul linnu vabadus, ma Kawe keldris all, kuid siiski ligidal ma sinule. :,: Kerjuse laul Ardi Liives / Boris Kõrver Andero Ermel Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea.
" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina . · Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. · Ma solvun,Ma armastan,Ma elan.Ma olen inimene,Mitte NUKK kelleotsas trampida.* · Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde. · See on armastus, kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. · Sa küsisid mult , kas ma armastan sind ? panin pea maha ja vastasin EI ! Seejärel , käskisid sa mul pea üles tõsta , ja öelda sulle seda silmadesse , sa teadsid , et ma ei suuda seda .. sest mu
kaks meest, mustad kostüümid seljas. Alandusest sokeeritud Nathalie proovis varjuda puu taha, ent mootorratturid olid kiiremad. Nad aeglustasid hoo, peatudes ehmunud tüdruku kõrval. Üks noormeestest kummardus ja ulatas Nathaliele käe, sealjuures sõbralikult naeratades. See polnud pilge-kaugaltki mitte! Pigem mõeldi seda kui lohutust, kuid Nathalie polnud juhtunust toibunud, oodates ikka veel solvavaid või alandavaid pilke. "Ära karda, ega ma sind hammusta, noor preili!" lausus nooruk silma tehes. " Sa oled lägimärg," lisas teine, "Tule meiega! Sa ei ole ju kohalik, ega? Meie kah mitte! Üheskoos ongi lõbusam! Me siin just mõtlesime, kuhu öömajale jääda. Hotelle ei paista siin olevat, aga paar maja märkasime me küll." Nathalie märkas alles nüüd, kui mõlemad mehed olid kiivrid peast tõmmanud, kui kaunid olid nende proportsioonid ning nende nahk nii valge, lausa helendav mahedas loojangukattes.
taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam võimalust selles kahelda, kortsutas ta kergelt kulme ja vastas pärast üsna pikka pausi d'Artagnanile kirjeldamatult irooniliselt ja häbematult: «Ma ei kõnele teiega, härra.» «Aga mina, mina kõnelen teiega!» karjus noormees, keda see^segu jultumusest ja headest kommetest, viisakusest ja põlgusest oli tasakaalust välja viinud. Tundmatu vaatas teda veel hetke kergelt muiates, eemaldus siis akna juurest, väljus aeglaselt kõrtsist ja jäi seisma hobuse ette, kahe sammu kaugusel d'Artagnanist. Tundmatu rahulikkus ja pilkav ilme kahekordistas akna juurde jäänud kaasvestlejate naerutuju. Nähes tundmatut enda poole tulemas, tõmbas d'Artagnan mõõga ühe jala pikkuselt tupest. «See hobune on või õigemini oli nooruses kindlasti päris kullerkupp,» lisas tundmatu,
See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane
ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa.
taas tantsupõrandal balletti, moderntantsu ja kõiki teisi imelisi tantsukunste vihtus. Noormeeski oli kohal, nagu oodatud. Tüdruk jälgis teda pingsalt ning ka noormees vastas sooja pilguga. Marlene tundis, kuidas too pilk oleks justkui hüpnotiseeriv nii soe, nii meeldiv ja tuttavlik. Ühel hetkel astus noormees publiku seast välja ning seadis oma kindla, elegantse sammu Marlene poole. Jõudnud tüdrukuga kohati, vaatas noormees tüdrukule sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas
Tiina! Mis sa nüüd ennast vaevad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle, kes! Küll ma tal suu kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid miski jõuab lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein peale kasvanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult.) Muidugi, kui sind mõisa-ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, sellest mööda ei saa... TIINA (vappub nutust). MARGUS. Ära nüüd nuta! Tule, lähme koju! Mina sind ei jäta! Sa ei tea ju, Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mulle armas oled. TIINA (läbi nutu). Kui nad mind sinust lahutavad, (vaiksemalt) kui nad seda teevad, siis... MARGUS. Ära karda! Tule, ma pean minema, päev on juba lõunal. Isa ootab. TIINA (silmi kuivatades). Mine peale, Margus! Küll ma tulen järele. Margus võtab Tiina õrnalt kaenlasse, mida see nüüd vaikselt sündida laseb. Ara
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
lendasid nahkhiired välja ja Rando lendas pikali. `'Ära pabista, need ainult nahkhiired.'' `'Ehmatasid lihtsalt ära.'' Ees oli neil kivi ja veel kivi. `'Milline soe ja kodune paik.'' `'Mitte päris mis ootasid?'' `'Jah, kus on kõik kuradima kuld.'' `'See koht võeti sajandeid tagasi tühjaks.'' `'Pagana piraat see Poolak.'' Rando leidis mast ühe kiivri ning hakkas seda uurima. `'Ei see ei olnud Peeter. Paistab et hispaanlased jõudsid siia ennem teda.'' Rando näitas Stennile kiivrit. Sten vaatas seda natuke ja viskas maha. `'Rando, ma ei otsi mingit pagana tinatükki,''vihastas Sten.''Ma olen kõrini võlgades, ma tõsiselt ootasin midagi sellest.'' `'Liiga palju tellimis Liimas, ma eeldan.'' `'See ja veel paar halba tehingut.'' `'Ma olen sulle alati öelnud, et hoiaksid eemale halbadest meestest, ja tüdrukutest.'' `'Jah, vaata kes räägib?'' `'Mida see tähendama peaks?'' `'See reporter. Ma nägin, kuidas sa teda vaatasid.'' `'Signe, palun
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas. Talle lähenes üks härrasmees. ´´Preili. Kas te annaksite mulle au teiega tantsida?´´ Daam lihtsalt noogutas ja nad asusid tantsima. Läheme tagasi nüüd nende kahe madruse juurde, kes veest ühe vaadi leidsid. Nad üritasid seda nööri külge seotud konksuga kätte saada, et seda laevale tuua, sest midagi väärtuslikku võis ju seal sees olla. Väga lihtne see neil ei olnud, kuid lõpuks ikkagi õnnestus vaat kätte saada ja laevale tirida.
ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi. Tegelt kõige rohekem kardan et teen seal oma margi täis. Mõtle , kus me ennast pesta saame?? Iu siis ma lähen ju räpaseks. Matkale tuleb ka meie klassi ilusam poiss Marko.Aww ta nii seksu. *Uksekell* Ahah Kerli jõudiski pärale. * Koolimaja ees seistes näigin et Marko vaatas mind päis suurte silmadega. Küllap ma meeldin talle ka. Appi ma punastan.Kerli varja mind . Järsku tuli mu juurde Kaire. "Kuule,Anx..võib ma kutsun sind anxiks.. muide sa ööbid ühes telgis minu Marko ja Kerliga.Sobib?" "Võib küll..ämm oki..Aga mina tahan keskel magada!!" "What ever." Niisiis rahvas koos .Me hakkasime metsa poole liikuma. Nägin kuidas Marko mind terve tee jälgis.Oi tal on nii ilusad pruunid silmad. Lausa suu ajab vett jooksma.Hiljemalt kella 12 jõudsime meie
Härra Maurus armastab ausaid inemisi, kes räägivad tõtt, ei valeta. Ah jaa! Kui palju teil siis kastis pidi olema? Kaks rubla kopikatega? Aga miks just kastis? Miks mitte mõnes taskus, kas või nartsu sees, sest nõnda paber ei krabise, keegi ei tea, et on raha." ,,Mul on kastis teised riided, sinna tasku unustasin," seletas Indrek. ,,Noh, see on siis teine asi, kui teised riided ja unustasite," oli direktor nüüd nõus ja jäi pisut mõttesse, mõõtes Indrekut silmiga. Ise lausus ta endamisi: ,,Warten Sie, warten Sie!" Ja nüüd oleks ta nagu Indreku unustanud, kohendas öökuuehõlmad kokku ja ruttas uksest välja. Lävel pöördus ta ümber ja kutsus Indrekut kaasa, aga kui see tahtis toolilt tõusta, tegi direktor parema käega vajutava liigutuse, nagu tahaks ta poisi uuesti istuma suruda. ,,Istuge, istuge! Silmapilk!" ütles ta. Ja kui Indrek ikka veel arusaamatuses seisis, hüüdis direktor ukse vahelt kärsitult: ,,Istuge ometi
KANGELASEKS SAADA TAHTIS SESTAP MEHI TUHANDEID PÜSSI ALL ON UHAND TEID *** VAENLASELE METSAS VASTU SALKKOND SÕDUREID KORD ASTUS MEDALIT, ET SAADA RINDA MARSILE NAD HEITSID KINDA KES KOJU JÕUDIS, SELLEL VEDAS KES SAI SURMA – SELLEL MEDAL. PISARAD KAKS MU ÕLALE NEID LANGEB KAKS VEEL PÕSELE JA NAGU SILMIST PÕGENEVAID VANGE PIISAD KATMAS SINU NÄGU ISE IMESTADES : MILLEKS? ALGAB PISARATEVOOG. VASTAB SÜDA: ELUS SELLES VIIMAST KORDA OLEME ME KOOS…. MA EI NUTA, SEISAN KANGELT KANGELT HOIDMAS SIND MU KÄED EI SILMIST PISARAID MUL LANGE VEEREMAS SA NEID EI NÄE. VIIN SU KOJU, KRAE ON NIISKE PÄIKSEKIIRED TAEVAST ALLA SU PÕSEL KUIVATAVAD PIISKE KUID MU HINGES AINA KALLAB - KALLAB, VIHMA IGAVEST. TULI TULIGI VÕIB KARTA KÜLMA LEEGID KANGESTUDA JÄÄS SÄDEMED MIS PAISKUND ILMA 8 9 SÄDELUSEST ILMA JÄÄND TULI ANNAB KÕIK END SÜÜES SOOJUST, VALGUST KAASA TOOB
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
