keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi Märt Avandi teemakohased väikesed killud, mis tugevdasid sidet publiku ja esinejate vahel veelgi. Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate zestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde. Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata
. Kindlasti. Ainult väline kest ei määra iseloomu. Keskajal olid kangelaslikkuse sümboliks rüütlid, kes võitlesid oma kuninga ja südamedaami eest. Iseloomulikuks näiteks võib tuua rüütel Lanceloti, kes teenis kuninga Arturi õukonnas ja paistis silma julguse ja vaprusega lahingutes. Varasest lapsepõlvest hakatakse meile eeskujuks tooma väljamõeldud kangelaste nagu Superman ja Batman vapraid tegusid. Sellest ajast meenub mulle, kuidas mind julgustati puude otsa ronima ja turnima, et saada sama tugevaks, kui need kangelased. Tänapäeval on kangelaslikkuse mõiste omandanud väga laia tähenduse. Ühe kultuuri jaoks võid sa olla kangelane, teise kultuuri jaoks kurjategija. Islami terroristid, näiteks, kes ennast õhku lasevad, on oma kultuuris kangelased, sest nad võitlevad oma kodumaa vabaduse eest, aga see ameerika sõdur või rahulik elanik, kes vigastada või surma saab ei pea teda kindlasti kangelaseks
poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla. 7-aastaseks saanud poisid võeti vanematelt ära ning neid kasvatati koolides, kus tegeleti kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Alates 12. Eluaastast anti neile üks riietusese aastas – punane hõlst. Magati asemetel, mille nad pidid ise pilliroost valmistama. Poisid olid sihilikult alatoidetud, et nad harjuksid näljaga sõjaretkede ajal. Neid julgustati söögi varastamisel, kuid vahele jäämisega said karistada. Lapsi õpetati rääkima lühidalt ja konkreetselt. Sparta poisslastele õpetati relvadega võitlust, maadlust, ujumist, tantsimist, laulmist, lugemist ja kirjutamist. Sparta tüdrukutele õpetati keha karastamist, koduseid töid ning oda viskamist. Poisslaste kasvatuse eesmärkideks olid tugeva ja vastupidava sõjamehe koolitamine, võitlushimu ja auahnuse kasvatamine, vaikides valu talumine, vanematele kuuletumine,
lõpetamata ülesannet mäletatakse kauem kui lõpetatud ülesannet. Sarnane Freudi mõttega, et soovid jäävad seniks, kui need saavad rahuldatud. Lewin ütles, et ta ei suuda mõelda produktiivselt, kui ta ei räägi teistega. See mõtlemine-läbi-rääkimise lähenemine pani Lewinit avastama gruppi nimega Quasselstrippe ("chatter line"). Quasselstrippe diskussioonid olid avatud, ilma kriitikata. Igaüks võis rääkida ja kõiki julgustati seda tegema. Tavaliselt räägiti uurimisplaanidest või uurimustulemuste tõlgendamisest. Quasselstrippe näitas, et uurimus on sotsiaalne protsess, mis vajab diskussiooni. Inimesed käisid jätkuvalt diskussioonides iga nädal ning ootasid järgmist kohtumist. Lewin töötas teistega rääkides. Ta organiseeris Quasselstrippe gruppe igas ülikoolis, kus ta õpetas. Lewin uskus, et looming on pigem sotsiaalne protsess kui indiviidi pingutus
(võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Naised mängudel . Reeglina ei lubatud kuni 2 saj ni pKr naisi mängudele võistlema . Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks sellest ka nimi heraia . Selle kavas oli vaid lühimaajooks . Teistsugune olukord valitses spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas . Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja mängudes , et tugevdada oma keha , nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid Sparta sõjamehi . Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Muusika ja tants . Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende meelt lahutasid lauljad , tantsijad , silmamoondajad , rahvatribüünid ja luuletajad
niigi piiratud inimõigustele. Kultuurirevolutsioon lõppes 1976.aastal, mil Mao Zedong suri. Deng Xiaopingi ajastu Järgneva nelja aasta jooksul tegutses ta aktiivselt kultuurirevolutsiooni ohvrite rehabiliteerimise nimel. Dengi peaeesmärgiks oli majanduspoliitika põhjalik muutmine. Põllumajanduses tähendas see kollektiviseerimisest loobumist ja turumajandusele üleminemist. Talupoegi julgustati kasutama maksimaalselt oma individuaalmaad ja müüma põllumajandussaadusi vabaturul. 1981 ,,Vastutava tootmise süsteem". Ehkki maa ühisomand jäeti alles, võisid üksikpered nüüd sõlmida lepinguid teatud põllukultuuride viljelemiseks maatükkidel ja jätta endale või müüa maha toodangu, mis ületas lepingus näidatu. Tööstuses lülitati tootmine ümber tarbekaupadele, mis omakorda
Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus asus Russell õppima matemaatikat Cambridge'is Trinity College'is, kus julgustati ka huvi filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge'i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos'est. 1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti
oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused.
oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused.
esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS
Maakohtadest linnadesse, vaesematest linnadest rikkamatesse demokraatlikumatesse ja ümberasumine ühest Euroopa riigist teise. Ning sedamööda , kuidas Saksamaa majanduse areng hakkas kiirenema , oli Bonni valitsus sunnitud alustama odava tööjõuotsinguid ka välismaalt. Järgmise kümne aasta jooksul sõlmisid Bonni võimud terve hulga kokkuleppeid, mis hõlmasid nii Itaaliat kui ka Kreekat ja Hispaaniat, Türgit, Marokot, Portugali, Tuneesiat, Jugoslaaviat . Võõrtöölisi julgustati igati Saksamaale tööle tulema, aga eeldusel, et nad viibivad seal ainult ajutiselt. Niisugusel rahvastikurändel oli märkimisväärne mõju. Võõrtööjõu sisseränne hakkas aga hiljem kättemaksma kuna kõik , kes sisse olid rännanud , ei olnud seda teinud samas naiivses usus nagu seda lootsid enamus valitsused, et need inimesed tööjõu suurenedes oma kodumaadele tagasi lähevad. Inglismaal olid esimesed kõkkupõrked võõrtööjõu osas ka rassisimiga.
mis olid vabad kogunemised, kus aeti ka riigiasju. Assambleedest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised, mis oli uudne kuna varem naised seltskonnaüritustel ei osalenud. Uutel kokkusaamistel muutus ka tavapärane kombestik ja vene külalislahkus asendus lääneliku vabameelsusega, enam ei pidanud aadlikud ega peoperemees oma külalisi, sealhulgas ka tsaari, tervitama ega isegi mitte kodus olema. Külalisi julgustati harrastama tegevusi, mis olid kunagi kiriku poolt hukka mõistetud kui ,,välismaised kõlvatused", nagu suitsetamine, tantsimine, kaardimäng, male, kabe ja pillimäng, samuti osad seltskonnamängud. Peeter pidi pidevalt jälgima, et tema ettekirjutusi järgitaks, see näitas kui nõrgalt juurdus Venemaal läänelik etikett. Religioon Peetri reformide üheks negetiivseks küljeks oli see, et ta püüdis õigeusku lõhkuda.
40 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond Graves) 42 Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? 43 Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS
Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid emotsioone. Loetelukatsete tulemusel selgus 4886 väljendit, neist 1737 olid erinevad. Lähemalt analüüsiti vaid neid väljendeid, mida tuli kõikides katsetes esile vähemalt kolmel korral (314 väljendit, millega oli kaetud 65% kõikidest nimetamistest). Suur hulk esiletulnud väljenditest seostub isikute individuaalsete assotsiatsioonide, teadmiste ja kogemustega, kuna inimesi julgustati vabalt nimetama kõiki sõnu, mis neil emotsioonidega seostuvad (nt kohvikus istumine, kosmos, lehm, Sven jne). 1.2. Emotsioonisõnavara vorm ja sisu Valdava osa (90%) ainestikust moodustavad üksiksõnad, vaid 10% juhtudest öeldi sõnaühendeid. Sõnaliigiliselt valdavad substantiivid (73%), enam-vähem võrdselt esines adjektiive (14%) ja verbe (13%). Päritolu poolest oli valdavalt tegu omadussõnadega, võõrsõnu tuli esile vaid 0,3%.
kontuurpliiatseid. Joonis 19. Madonna 1980-ndatel Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp Joonis 20. 1980ndate meiginäited 3.8 1990ndad 1990-ndatel edevus vahetati lihtsuse ja minimalismi vastu. Sooviti välja näha loomulikult ilus. Kasutati pruuni, sest see värvitoon on loomulikum. Moes olid matid toonid ja metallikud. Julgustati kasutama ülitumedaid huulepulki. Tuldi välja nn narko-lookiga. Nahk oli läbipaistev ning silmad aukus. Kasutati nii vedelikke, geele, kreeme kui ka puudritaolisi tekstuure. Moeikooniks oli Kate Moss, ajastu muusad olid veel JenniferAniston, MegRyan. Et välja näha nagu 1990-ndate kaunitar tuleb : 1. Kasutada sooje, pruune toone. 2. Rõhutada jumet naha modelleerimisega. 3. Põsepuna valida soe ja pruunikas. 4
Organisatsioonikultuuri 2 põhilist küsimust: Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus. Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati “rohujuure tasandil” RAHVUSVAHELINE JUHTIMINE Teistesse riikidesse laienedes peab organisatsioon tutvuma kohalike oludega. Kohaliku tarbija soovidele vastamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: Eri piirkondade tarbijatel on erinevad vajadused ja eelistused, mida põhjustab kliima, ajalugu ja kultuur
majandusreformid (nt rahareform, fiskaalreform, riigiettevõtete erastamine jm), terviklikud majandusreformid ja terve majandussüsteemide teisenemine. 26. Üleminekuperioodid majanduses (Eesti ja Ida- ja Kesk-Euroopa) Esimesed sammud terviklike majandusreformidega. Seejärel asuti rajama moodsat turumajanduslikku ühiskonda lääneriikide eeskujul. Rahvusvahelise Valuutafondi järelseire tulemusena julgustati teostama selliseid reforme, mis toimiksid stabiilset maailmamajanduse arengut. Reformide elluviimisel arvestatakse tugeva rahvusvaluuta sisseviimise võimekust, vabaturumajanduse kehtestamist ja eraomanduse teket. Vähendati valitsuse sekkumist majandusse läbi subsiidiumite kaotamise, hindade vabakslaskmise, majandustegevuse mittereguleerimise ja tööturu tekkega. Piirangute kaotamine rahapoliitikas, nt vaba konverteeritavus. Väliskaubanduse liberaliseerimine. Riigiettevõtete erastamine
Pastellmaal oli lemmikuks. Camille Pissarro maalis peamiselt tänavapilte. Sisley maalis põhiliselt loodusmaastikku. Eestis avaldus impressionism Ants Laikmaa ja Paul...loomingus. Alates 1880ndatest hakkas impressionism mõjutama paljude maade kunstnikke. Hakati pöörama tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel Kunst ei olnud ühtne vaid oli väga mitmekesine. Piir oli ebaselge ametliku jm kunsti vahel. Ametlik kunst võttis omaks realistide ja impressionistide saavutsued. Nimetatakse mitmeti. Sümbolism, juugend ja postimpressionism. Sümbolism ja juugend levis mitmes euroopa piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma
põllumajandus. Soome sai autonoomse 1809. aastal Vene tsaari impeeriumist. Soome ühiskond hakkas muutuma. Poliitika, majandus ja haridussfääris toimusid ulatuslikud muudatused. Esialgu keskendus huvi maaelanikkonna harimisele: rändnõustajad ja spetsialiseeritud koolid koolitasid maapiirkondade inimesi põllumajanduses tõhusamalt töötama. Juba pikka aega on tööstusettevõtete ülesanne arendada tööstust, kuid teisalt ka tegeleda kutsehariduse ja -koolitusega. Umbes 1840. aastal julgustati rohkem looma käsitöö- ja kommertskoole. Kuna soomlastel oli väga suur soov 1890. aastast saada täielikult vabaks vene keele mõjust, kultuuriruumist, haridusruumis, siis see soov tõi kaasa uue ja suuremad jõupingutused, et arendada tööstuste ja ka tööstuskoolid. See tõi kaasa täistööajaga kutsekoolide loomise tüdrukutele ja poistele. Lisaks kutsealasele teadmisele õpetati õpilastele ka kodanikuteadmisi. Sveits erinevus ühtsuses. Kas Sveits on Euroopa mini mudel? Neli
esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid .� Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. .� Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. .Hea ülemus . Hea alluv . Liikmete prioriteet . Edukas kollektiivi liige . Töötamise motiiv . Omavaheline koostöö . Konflikt . Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted .� Julgustati (riskima) .� Soodustati initsiatiivi .� Inimestesse suhtuti lugupidavalt .� Töötajaid kaasati .� Otsuseid langetati ’’rohujuure tasandil’’ Geert Hofstede panus .� Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) .� Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) .� 117 100 küsimustikku .� 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus .� INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM .� VÕIMUDISTANTS
ennekõike oma kahe teljega tabeliga Gantti kaart millest ühel teljel näidatakse tööd ja teisel töö tegemiseks planeeritavat aega.muretses alluvate heaolu pärast. Ta rõhutas, et · oluline on tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. · alluvatele nende töö erinevate aspektide õpetamine on oluline produktiivsuse tõstmiseks. Kommunikatsiooni tähtsuse rõhutamine oli selle aja kohta tõeliselt tähelepanuväärne. Esimest korda julgustati töölisi küsima küsimusi, kui nad oma tööst aru ei saa ning isegi tegema ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks. · rõhutas ka korraliku töötasu tähtsust. Sel ajal oli tööstuses töötajate palgad kõige madalamad. Gantt uskus, et kui juhtkond maksab töölistele kõrgemat palka, siis töötajad panustavad ettevõttesse rohkem ja kokkuvõttes saab ettevõte rohkem tagasi kui palgatõusu kulutused ning tõuseb töö kvaliteet
asju otsustatakse. Mida kõrgem on tsentraliseeritud, seda kõrgemal asju otsustatakse. Formaliseeritus kui palju on reegleid. Et mõista, mis ühes või teises org toimub peame vastama · Kes on hea ülemus · Hea alluv · Liikmete prioriteet · Edukas kollektiivi liige · Töötamise motiiv · Omavaheline koostöö · Konflikt · Otsustamine Nende küsimuste põhjal saame teha järeldus, milline org olema peaks Hea kultuuriga ettevõte · Julgustati riskima · Töötajale omavastutus (kaasamine). Tavaliselt juhtkond teab väga hästi, mida nad teha tahavad, aga näiliselt kaasatakse töötajaid. Läbi küsimuste suunatakse inimest sokraatiliselt ja inimene ütleb ise välja, mida sina tegelilt tahad. Läbi selle töötaja tunneb, et teda kaasati ja muudatusi on lihtsam teha, kuna inimesed teevad, mida nad ju ise tahtsid. Teistesse riikidesse laienedes peab firma Geert Hofstede !
läksid paljud kaupmehed Shanghais Jaapani poole peale üle. Enne seda Shanghai vallutamine läks päris valusalt, Jaapan kaotas palju sõjalisi ressursse. Arvatakse, et see oligi selline preluud enne Nanjingi. Elasid end välja Nanjingi peale. nanjingi veresaun - Nanjingi veresauna algus 13.dets 1937. aastal. Shanghais kaotused, Nanjing riigi pealinn. Linna vallutamisel kasutati äärmiselt vägivaldseid meetodeid. Seda mitte ei taunitud Jaapani juhtkkonna poolt, vaid julgustati tegema. Veel enne kui Nanjingi sündmused leidsid aset, Kompartei Rahvusparteiga koostööd teha, et võidelda okupantide vastu. Mingid läbirääkimised toimusid ja olid edukamad kui kõik eelmised katsed ühist keelt leida. Läbirääkimised olid punaarmee ja 8.suuna armee (rahvuslaste sõjavägi). Ülemjuhatajaks Shuang kaishek. Aastatel 37-38 Jaapani väed liikusid Hiina sisemaale, vallutasid ka mereäärseid alasid. Hiina vastupanu suur aga kindlasti ebapiisav, et vastulööki anda
vastuvõtmise üle. Kui ma palusin tal endast rääkida, ütles ta, et oli väga energiline ja õpetajakaijäär oli väga edukas. Tema kooli nõustajad märkasid ta erilisi oskusi ja tegus algklasside õpetaja, kuid olles mõne aasta töötanud, tundis ta, et on läbi- soovitasid tal uurida nõustajana töötamise võimalusi. Ta ei olnud oma nõustaja- põlemise äärel. Ta arutas oma olukorda teistega ja teda julgustati taotlema kesk- võimetes kindel, kuid otsustas end kursustel proovile panna. Tal läks seal väga hästi riuuieemi unicnuamioc uic^anucu. 3/ue//feie s?lmimine, otsustamine, valmistumine 216 ja Aktiivme s
annaabi.ee 
