1. Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et kõik planeeritud asjad eesmärgi saavutamiseks on teostanud ja korrigeeritakse seda, kui on vajalik. Selleks, et kontrolli teostada, võrreldatakse saadud tulemusi ettevõtte standarditega ning selleseatud eesmärkidega. Pärast antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile. 2. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Kontrollisüsteemi peetakse efektiivseks, kui see kindlustab, et tegevused on teostatud viisil, mis viib organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni. Kriteerium, mis määrab kindlaks k...
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut KUIDAS MA RAKENDAKSIN LOETUT PRAKTILISES JUHTIMISTEGEVUSES? Essee Tallinn 2014 On iseenesest mõistetav, et iga organisatsiooni juht soovib, et organisastioon oleks edukas. Organisastiooni edukuse tingivad väga mitmed faktorid, kuid antud essees keskendun ühele faktorile – kommunikatsioonile organisatsioonis. Teadmine sellest, millist verbaalse kommunikatsiooni käitumist kasutatakse pidevalt tööl, annab meile võimaluse suunata
............................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlevad autorid otsustusprotsessi juhtimistegevuses ning emotsioonide mõju sellele. Tänapäeval otsustamine ja otsuste rakendamine on üks olulisematest teemadest juhtimises. Otsustusprotsessi vajadus esineb kõikidel juhtimise etappidel ning on seotud kõikide juhtimistegevuse osalejate ja aspektidega. Käesoleva referaadi eesmärkideks on määrata kindlaks, mis määral emotsioonid mõjutavad ratsionaalset otsustusprotsessi juhtkonnas, liigitada emotsioone klassideks ja hinnata nende positiivne ja
tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. Logistiliste süsteemidega on seotud 2030 % lääneriikide RKPst. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. LOGISTIKA FENOMEN Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus
c. ei võta arvesse tööülesannete täitmist uurimise tulemusi Õige d. kohtleb töötajaid pigem kui mitteinformeerituid ja ei arvesta nende poolsete soovituste ja ideedega 19. Milline(sed) neist väidetest ei sobi inimsuhete koolkonda? Vali üks või enam: a. tööjaotus on peamiseks efektiivsuse saavutamise aluseks Õige b. soorituse parandamiseks tuleks tegeleda peamiselt standardiseerimisega õige c. töötajate motiveerimisel on oluline roll juhtimistegevuses d. sotsiaalsed suhted töökohal on olulised töösoorituse kontekstis 20. ................ on ettevõtte poolt oma eesmärkide saavutamise tagamise protsess. Vali üks: a. Organiseerimine b. Kontrollimine õige c. Planeerimine d. Eestvedamine 21. Traditsiooniline vaade organisatsioonide siseehitusele soovitab, et ühe juhi alluvuses võiks olla 7-10 töötajat. Vali üks: Tõene Õige Väär 22. Vali üks või enam: a
Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. MITU % AJAST JA KULUDEST KULUB EL RIIKIDE FIRMADEL KAUPADETOOTMISELE, TRANSPORDILE JA LADUSTAMISELE? Nimetus Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 LOGISTIKA FENOMEN •Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt
76. Sisemine motivatsioon ja selle allikad 77. Ootuste teooria ja selle tööalast käitumist kujundav funktsioon 78. Võrdsuse teooria ja selle tööalast käitumist kujundav funktsioon 36 79. Organisatsiooniline õiglus ja vajadus nendega arvestada juhtimistegevuses 80. Töökarakteristikute mudel ja töömotivatsioon 37 81. Käitumise kinnitamine, kiitmine ja karistamine 82. Muudatuste juhtimine, muudatuste eeldused ja tüpoloogia 38 83. Psühholoogiline ja füsioloogiline stress 84. Tööstressi põhjused 85. Läbipõlemine ja selle vältimine organisatsioonis 86. K.Lewini muutuste mudel Kurt Lewin'i muutuste mudel Lahtisulatamine
ikkagi inimesed, kellel pole selged aususe ja ebaaususe mõisted. 2. Valikvastused kahest variandist Tõsi- vale TÖÖRAHULOLU UURIMINE Nõus- ei ole nõus Jah- ei või ... Töörahulolu süsteemsest uurimisest on juhtimistegevuses mitmekülgset 3. Hinnang skaala järgi kasu: Ainult numbriline hinnang, · Saadakse informatsiooni alluvate tööhoiakutest; Number koos lühikirjeldusega · Tänu uuringu ettevalmistamisele, läbiviimisele ja tulemuste läbiarutamisele Eelised : paraneb informatsiooni liikumine; kerge kasutada
Planeerimine: Eesmärkide, strateegia, tegevuskava püstitamine Kui eesmärke ei ole, ei saa ka midagi kontrollida. Ka ainult eesmärkide püstitamisest ei piisa. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Etappide kaupa otsustamine: 1. Probleemi määratlemine, vajaduse tunnetamine 2. olemasoleva olukorra analüüsimine, diagnostika 3. alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang, alternatiivide otsimine 4. otsustamine, optimaalse lah leidmine 5. otsuse elluviimine, lahendusvariandi elluviimine 6. tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? 1
• Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine (decision-making) on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3
• Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine (decision-making) on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3
• Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine (decision-making) on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3
Intuitiivsel otsustamisel tuginetakse eelnevale kogemusele ja läbitakse otsustusprotsessi etapid iseendale märkamatult. Ratsionaalsel otsustamisel tuginetakse alternatiivsete variantide võimalike tagajärgede kvantitatiivse analüüsi tulemustele. Teaduslik juhtimine (scientific management) on teadusliku uurimise, analüüsi ja järelduste tegemise meetodite rakendamine juhtimistegevuses. Mõningaid probleeme, mille lahendamisel saab kasutada kvantitatiivseid meetodeid: Prognoosimine: Kui suur on nõudlus järgmisel kuul, kahe kuu pärast? Kuidas muutub turusituatsioon? Kui suurt kasumit on järgmise viie aasta jooksul oodata? Finantsid: Kui palju raha on vaja? Kust me selle leiame? Kui kalliks see läheb? 2 Inimresurss: Kui palju töötajaid on vaja? Millised peavad olema nende oskused?
Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absoluutarvu võidakse vajada juhtimistegevuses, kuid süvaanalüüsil peab arvesse võtma rahvastiku suuruse, mis suuresti määrab haigusjuhtude arvu. Haiguse esinemisnäitajad võivad kirjeldada nii olemasolevate kui ka uute haigusjuhtude esinemist. Levimusnäitajad osutavad, kui suurel osal rahvastikust esineb uuritav haigus mingil ajamomendil. Haigestumisnäitajad kirjeldavad uute juhtude ehk esmasjuhtude esinemissagedust mingil ajavahemikul. Võiksime ette kujutada, et iga isikut iseloomustab üks kahest võimalikust
Otstarbekas kindel kava Otsuse elluviimisel peaks suurenema selle tugevate külgede mõju Otsuse täitmiseks peavad olema loodud vastavad tingimused 52. Otsustamisalused. a. Otsustamisalus kujutab endast põhimõtteliselt tugipunkti, millele toetudes otsus tehakse b. Tavapärased otsustamisalused otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte Tõsiasjad Kogemused Ametiseisund Sisekaemus c. Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutamisel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähgekohte ja tugipunkte Otsustusteooria
tundmine) · Millised on Sinu arvates personalijuhi olulisemad töövaldkonnad? ·Personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine ·Juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika elluviimisel ·Personaliteenistuse töö korraldamine · Selgita mõistet personalipoliitika. Personalipoliitika on organisatsioonis heakskiidetud põhimõtete kogum, millest lähtumine on loomulik kõigile töötajatele. Personalipoliitika eesmärgiks on sõnastada põhimõtted, millest lähtutakse juhtimistegevuses, organisatsiooni kujundamisel ja protseduuride väljatöötamisel kõikidel juhtimistasanditel. · Milliseid personalijuhtimise valdkondi tuleks personalipoliitikas kajastada? · Personali värbamine ja valik · Töö tasustamine · Töötajate karjääri planeerimine · Personali koolitus · Suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega · Töötervishoid ja töökaitse · Organisatsioonisiseseid töösuhteid
Töölisi peab siseauditist informeerima. Siseauditi üksuse staatus ja funktsioonid Kuna tegemist on teatud eriõigustega üksusega, siis tuleb tema positsioon määrata mõnes organisatsiooni põhidokumendis põhikirjas, sise-eeskirjas. Kindlasti tuleb koostada siseauditi põhistruktuuri enda määrus. Igaljuhul on siseauditi eest vastutav isik aruandekohuslane ainult asutuse juhi ees. Siseaudiitori tegevus peab olema erapooletu, mis välistab: 1) Tema osalemise mingis juhtimistegevuses 2) Kui talle omistatakse õigusi või kohustusi, mis tekitavad huvide konflikti 3) Siseaudiitorit ei tohi kaasata tema otsestesse tööülesannetesse mittepuutuvatesse tegevustesse 4) Ei tohi osaleda juhtimisotsuste ja kontrolliprotseduuride väljatöötamises ega nende elluviimises. Eelnev ei välista, et juhtkonna soovil võib siseaudiitor üle vaadata kavandatud plaane ja kontrolliprotseduure ja nõustada juhtkonda nende rakendamisel. Nõustamine ei tohi mõjutada
tööohutusjuhendid ja töökaitsealased dokumendid, valvuriga on sõlmitud materiaalse vastutuse leping jne. Kahjuks pole kõikidele töökohtadele koostatud ametijuhendeid. Ametijuhendid on ainult: sekretär-raamatupidajal, pearaamatupidajal, saekaatri meistril, saeraami juhil, saeraamil töötajatel, saekaatri töölistel, autojuhtidel, tegevdirektoril. 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes Enamus väiksemate firmade puhul on tavaks, et firma omanikud osalevad aktiivselt ettevõtte juhtimistegevuses nii on see ka Osaühingu puhul. Jooniselt 1 on näha, et Osaühingu tegevuses valitseb selgelt kaks suunda. Üks on suunatud üldhaldusele ja finantseerimisele ning teine on suunatud tootmisele. Osaühingul on kaks tippjuhti: tegevdirektor ja tootmisdirektor. Samas ei ole õige öelda, et igaüks tegeleb ainult oma tööga. Vajadusel tegeletakse kõikide küsimustega. Eraldi struktuuriüksus on Osaühingus raamatupidamine, mis vastutab toimunud tehingute
tööohutusjuhendid ja töökaitsealased dokumendid, valvuriga on sõlmitud materiaalse vastutuse leping jne. Kahjuks pole kõikidele töökohtadele koostatud ametijuhendeid. Ametijuhendid on ainult: sekretär-raamatupidajal, pearaamatupidajal, saekaatri meistril, saeraami juhil, saeraamil töötajatel, saekaatri töölistel, autojuhtidel, tegevdirektoril. 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes Enamus väiksemate firmade puhul on tavaks, et firma omanikud osalevad aktiivselt ettevõtte juhtimistegevuses nii on see ka Osaühingu puhul. Jooniselt 1 on näha, et Osaühingu tegevuses valitseb selgelt kaks suunda. Üks on suunatud üldhaldusele ja finantseerimisele ning teine on suunatud tootmisele. Osaühingul on kaks tippjuhti: tegevdirektor ja tootmisdirektor. Samas ei ole õige öelda, et igaüks tegeleb ainult oma tööga. Vajadusel tegeletakse kõikide küsimustega. Eraldi struktuuriüksus on Osaühingus raamatupidamine, mis vastutab toimunud tehingute
· Personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine · Juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika elluviimisel · Personaliteenistuse töö korraldamine 10.Personalipoliitika Organisatsioonis heakskiidetud põhimõtete kogum, millest lähtumine on loomulik kõigile töötajatele; arendamises tuleb fookus viia organisatsiooni sisemisest keskkonnast organisat-siooni välimisse keskkonda. Eesmärgiks on sõnastada põhimõtted, millest lähtutakse juhtimistegevuses,organisatsiooni kujundamisel ja protseduuride väljatöötamisel kõikidel juhtimistasanditel. Organisatsiooni äriidee, visioon, missioon ja personalipoliitika peaksid omavahel kooskõlas. 11. Personalijuhtimise valdkonnad, mida tuleks personalipoliitikas kajastada personali värbamine ja valik töö tasustamine töötajate karjääri planeerimine personali koolitus suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega töötervishoid ja töökaitse
Varguste puhul on väga oluline eristada põhjuseid (ebaõigluse tunne, ebaausus) probleemi tunnustest (puudujäägid, raha või esemete kadumised). Tajutava ebaõigluse puhul ei hakka mitte igaüks varastama, selle tee valivad ikkagi inimesed, kellele pole selged aususe ja ebaaususe mõisted. Kuna alluvate rahulolematus võib põhjustada asutusele märgatavat kahju, vajab juhtkond piisavalt infot, et ennetada võimalikke probleeme. Rahulolu uurimine Töörahulolu uurimisest on juhtimistegevuses mitmekülgset kasu: · Saadakse infot alluvate tööhoiakutest · Tänu uuringu ettevalmistusele, läbiviimisele ja tulemuste läbiarutamisele paraneb info liikumine · Uuring on oluliseks pingemaandajaks, sest inimesed saavad välja öelda selle, mis on neil hingel · Uuringu tulemused annavad infot töökorralduse parandamiseks · Aitavad planeerida · Võimaldavad jälgida uute projektide rakendumist Suuline intervjuu-sobib väikese hulga töötajate puhul
Avalikus sektoris võib rakendada ka ametkondlikku siseauditi struktuuri, mis teostab siseauditit kõikides allüksustes. Siseauditit võib ka teenusena sisse osta, sellisel juhul vastutab selle kvaliteedi eest asutuse juht. Kui org-s ei ole majanduslikult otstarbekas siseauditi funktsiooni luua, probleemiks võib olla ka objektiivsuse ja sõltumatuse tagamine, mis eriti on omane väiksematele org-dele. Siseaudit ei saa teha erapooletuid otsuseid, kui ta ise osaleb juhtimistegevuses või kui talle antakse mingid sellised õigused, mis tekitavad org-s huvide konflikti. Kui siseaudiitorina asub tööle sama asutuse töötaja, ei tohiks ta vähemalt kahe aasta jooksul auditeerida valdkondi, millega ta ise varasemalt seotud oli. Siseauditi töötajad ei või olla kaasatud juhtkonna kontrolliprotseduuride väljatöötamisse ega nende ellu viimisesse, küll võib siseaudiitor juhtkonna kavandatud abinõusid üle vaadata ja neid hinnata ning teha omapoolseid soovitusi
juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda sellisel kujul ja sellise aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga, vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel. Tõhus kommunikatsioon peab toimima ülevalt alla, alt üles ning organisatsiooni läbivalt (horisontaalselt). Kogu personal peab saama selge sõnumi juhtkonnalt, et vastutus kontrolli tegevuse eest on väga oluline. See eeldab, et töötajad saavad aru oma kohast sisekontrollisüsteemis, samuti sellest, kuidas on tegevused omavahel seotud teiste töötajate ja töödega
juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda ja edastada sellisel kujul ning aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel. Tõhus kommunikatsioon peab toimima ülevalt-alla, alt-üles ning organisatsiooni läbivalt ehk horisontaalselt. Kogu personal peab saama selge sõnumi juhtkonnalt, et vastutus kontrolli tegevuse eest on väga oluline. See eeldab, et töötajad saavad aru oma kohast sisekontrolli süsteemis. Samuti sellest, kuidas on tegevused omavahel seotud teiste töötajate ja töödega.
Igale eesmärksüsteemi komponendile vastab oma kasulikkuseväli. Seega moodustub üldjuhul ühe alternatiivide elluviimise tulemuste välja alusel kõigi subjektide eesmärksüsteemide komponentide summaga võrdne arv kasulikkusevälju. 100. Selgitage otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudeli elemente ja olemust pideva muutumispiirkonnaga tegurite mõju analüüsimisel. - Otsuse ettevalmistusprotsessi täiustamiseks praktilises juhtimistegevuses on tarvis välja töötada selle ptotsessi üldistatud mudel, mis vastaks majandustegevuse reaalsetele tingimustele. Kõiki otsuse ettevalmistusprotsessi elemente ja seoseid kajastav üldine mudel koosneb järgmistest osadest: alternatiivide elluviimise tulemuste sõltuvus juhitavatest ja juhitamatutest teguritest kirjeldavad mudelid Y;
Otsuse täitmiseks peavad olema loodud vastavad tingimused. Tööjaotus otsustamiskäigus Otsustuskäiku ei saa käsitleda mingi kindla menetlusena. Keerukate otsuste puhul vajalik tööjaotus. Otsustamisalused Otsustamisalus kujutab endast põhimõttelist tugipunkti, millele toetudes otsus tehakse. Tavapärased otsustamisalused. Moodsad otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte. - tõsiasjad -kogemused -ametiseisund -sisekaemus Moodsad otsustusalused Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutustel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähtekohti ja tugipunkte. Otsustusteooria käsitleb otsustamist tingimustes , kus otsuse langetamine oleneb otsustajast vähe või
Ühe alternatiivide elluviimise tulemuste välja alusel kõigi subjektide eesmärksusteemide komponentide summaga võrdne arv kasulikkusevälju. 16. Selgitage otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudeli elemente ja olemust pidevamuutumispirkonnaga tegurite mõju analuusimisel. Otsuse ettevalmistusprotsessi täiustamiseks praktilises juhtimistegevuses on tarvis välja töötada selle protsessi uldistatud mudel, mis vastaks majandustegevuse reaalsetele tingimustele. Kõiki otsuse ettevalmistusprotsessi elemente ja seoseid kajastav uldine mudel koosneb järgmistest osadest: · alternatiivide elluviimise tulemuste sõltuvust juhitavatest ja juhitamatutest tegurites kirjeldavad mudelid Y = {f(X), F(S)};
Juht sekkub siis, kui neist kõrvale kaldutakse. Niisugune tegutsemine julgustab ka alluvaid oma võimeid paremini rakendama ja tõstab nende vastutustunnet. Eeldab viimistletud kontrollimiskorda, mis annaks hälvetest õigel ajal märku (loeng). 7.6. Väline, sise- ja enesekontroll Juhtimistegevuse auditeerimine on juhtimisega hõlmatavate valdkondade, tegevuste ja toimingute erapooletu ülevaatamine ning hindamine. tuleb kindlaks määrata, mida juhtimistegevuses hakatakse üle vaatama; tuleb kindlaks määrata, kuidas neid saavutusi mõõta. Juhtimistegevust võivad üle vaadata: Väljastpoolt palgatud konsultatsiooni- või audiitrofirma spetsialistid - väline kontroll. Eeliseks on nende erialane asjatundlikkus, mitmekülgne kogemus ja erapooletus, puuduseks nendele kuluv aeg ning kõrge töötasu. Ettevõtte oma asjatundjad - sisekontroll. Eeliseks on ülevaatust tegevate
Maatriksiga antud tööjaotuse ja õiguste delegeerimise keh-testamisel on lähtutud põhimõttest, et iga ülesande täitmisel on üks vastutav täitja, kellele alluvad antud küsimuses kõik teised ettevõtte töötajad vaatamata nende administratiivalluvuslikele suhe-tele, ning igas küsimuses on üks lõppotsuse vastuvõtja (dokumendi kinnitaja). Maatriks võimaldab reguleerida erinevate juhtide ja spetsialistide koostööd igapäevases ettevõtte juhtimistegevuses, samuti esile kerkivate uute probleemide lahendamisel ning ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Töötajate koostöö reguleerimise puudulikkus on põhiline senikasutatavate juhtimist reglementeerivate dokumentide puudus. Maatriks on ülevaatlik juhtimisdokument, milline peab olema kättesaadav kõigile ettevõtte juhti-dele ja spetsialistidele. Sellesse on kerge sisse viia täiendusi ja muudatusi, sest vastav tegevus kir-jutatakse maatriksisse
annaabi.ee 
