Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhan Liivi autobiograafiline luule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletustes, viiteid, geenius, häbi, valus, lumesadu, liivil, hirmus, kangas, kunst, maalides, niimoodi, liisa, ihad, nool, austust, taipas, katki, tuhat, kusagilt, näljane, liivile, geeniuse, luuletajal, tervisehädad, kordi, santi, tundis, jäta, muljet, kartis, kitsaks, tunnen, vina, katsumuseks, raudtee, rändaja, helinSellest hakkab silma tema suhtumine iseendasse ja loomesse. Ta ei väärtusta ise oma luulet ning peab seda peaaegu eimillekski ning pigem jagab arvamist, et see on teistele suisa koormaks. Seda kasjastab tema luuletus ,,Ärge küsige mult luuletusi". Luuletuses ,,Noor-Eestile" väljendab ta samuti seda, et tema arvates ei ole oluline tema luulest lugu pidada ning seda austada. Palju on ta vihjanud ka oma haigusele, mis nähtavasti tema igapäevase elu väga keeruliseks muutis. Paljudes luuletustes hakkab silma ka surma ette ennustamine (eelaimdus surmast). Juhan Liiv oli väga üksik inimene ja nagu ennist armastusluule juures juba mainitud sai, ei saanud ta kunagi ka oma armastatu Liisaga kunagi päriselt koos olla. Ei olnud tal ka perekonda ja palju lähedasi, seega paistab tema autobiograafilises luules tugevalt silma üksinduse ja igatsuse teema. Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus
ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest
mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? (kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö Romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed" järjeks. 1866 "Kuritöö ja karistus". Ilmus 1866 aastal
,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984). Tähelepanuväärne on, et lisaks loomingule tegeles Alliksaar ka noorte kirjandushuviliste harimise ning arendamisega. Tartus Wemeri kohvikus hakkasid koos käima noored kultuurihuvilised, toonased üliõpilased, nagu P.-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt. Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi: klassikaline vormipuhas, peamine zanr itaalia sonett, teemadeks ilu, luule, kunst eksperimenteerimine 60-ndate alguses, Alliksaare luule muutub aforistlikuks (mõtteterad), improviseerib palju, pole selgelt ülesehitust periood enne surma pöördub tagasi sümbolismi juurde, filosoofiline, nukker Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi. Alliksaare luuletused sisaldavad filosoofilisi
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? (kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik"(romaan, nore mehe kahestumise lugu), "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. kõige helgem teos. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb
Dostojevski loob uue romaani liigi: polüfooniline romaan mitmehäälene romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci ,,Eugeni Grandet" tõlge. ,,Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse (kajastub ka järgnevates teostes). Inimene analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! Jutsustuse kogumik ,, Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjast pole inimesega kaasa sündinud? Parimad ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda". Jutustus ,,Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. ,,Märkmeid surnud majast" sunnitöö. Romaan ,,Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid hetke tujud, alateadvus, andeksandmine teema süveneb. Seda on peetud ,,Vaesed inimesed" järjeks.
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? (kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f
Laios ei suutnud ka saatuse Laios lasi karjusel lapse Laios oleks lapse surmas eest põgeneda tappa, ei saa kindel olla pidanud veenduma Pime Teiresias teadis tõde Katku peatamise loogika Purjus mees oleks vait olnud Oidipus vabastas linna, aga Peale silmadesse torkamist Kui Oidipus oleks eakaaslase vaata mis juhtus. rääkis pikalt tarka juttu, mehe leidnud peaks valus piinlema Iokaste Oidipuse jaoks vana Kui Laiosel poleks lapsi 2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks
Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill
jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Niipea kui jäljendama hakkab, nii on arusaadav, et A pealt maha kirjutatakse. Kõige alliksaarelikumalt pühendusluuletused. Oluline see, et A näitab, et on võimalik erineda. Avastus, et saab teha teisiti, on 60ndate Eesti kirjanduse jaoks fundamentaalne. 60ndate lõpp ja 70ndate algus. Cambelli supipurk saab 60ndate märgiks. See märgib popkunsti pealetulekud üldisemas plaanis. Tähtis, et üldine pilt: lääne, ida kultuurid kkku, näeme, kuidas abstraktne kunst ei kao kuhugi, vaid liigub kuhugi foonile. Peale tulevad massikultuurimärkidega tendentsid. Ka paralleelsed arenemised, opkunsti tulek (optiline kunst). Kultuurivahetus läänega kiireneb, otseseosed selgemad. Kui 60ndate alguses avastatud supp, 69 avastanud supi ka Eesti kunstnikud. Kui 60ndate alguses asünkroonia (igal pool erinevat moodi) suured erinevused 60ndate lõpus kahanevad. Muutub kunst ja kirjandus läänelikumaks. Esteetiline ühisosa undergroundi ja avalikuse vahel suurem.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja
Mõtle ikka isa peale. Isa oleks ennemini andeks palunud ja Tarapita oleks oma rumaluse eest tapelda saanud. Häbene, Tarapita, häbene, sa pole parem sugugi kui päris koer! Kas see on mu kasvatamise vaeva palk? Mine, ma ei salli sind!» See manitsus mõjus niipalju, et Tarapita oma urina jättis ja Oodo veel ikka vihaselt, aga rohkem rüütellikult ütles: «Siis peab ta minuga võitlema. Minu au nõuab seda.» «Minugi pärast,» seletas Jaanus vahvalt ja tõusis püsti. «Te olete hirmus kangekaelsed,» kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste nägusid, et sealt vähematki leppimismõtet leida. Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus
seepärast käskis ta mul otsekohe minna ja oma töö ära teha -- ta lubas ise värvimise järe!e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema! Ta ei löö kunagi kedagi, koputab ainult sõrmkübaraga pähe, ja kes hoolib sellest, ma tahaksin teada. Ta ähvardab hirmus palju, kuid ähvardamine ei tee,haiget -- igatahes mitte siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli. Järgmisel hetkel lidus ta oma ämbriga ja kipitava kuklaga tänavast alla,
Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne." Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud. ,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta. ,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha? Kuipalju? Kus?" ,,Jäi kasti," vastas Indrek. ,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see veel teie raha, mis on kastis? Ei, see ei ole teie raha, vaid selle oma, kes kõige enne kasti kallale läheb." ,,On ju ainult paar rubla," vabandas Indrek. ,,Olgu või paar kopikat!" hüüdis direktor
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
497. Ma olen väga kuulus ehkki enamus seda veel ei tea 498. "Alati" ja "iialgi" on sõnad, mis tuleb alati meeles pidada, et neid mitte iialgi kasutada. 499. Egoistiga on meeldiv vestelda: ta ei räägi teisi taga. 500. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais 501. Pilgud on esimesed armastuskirjad 502. Kriimusta kallimat ja sa leiad vaenlase. 503. Hea vaenlase saamiseks valige sõber. Tema teab kuhu lüüa. 504. Maailma sündida on ütlemata lihtne, kuid siin elada on juba kunst 505. Peab tahtma elada ja oskama surra 506. pärast vihma paistab alati päike 507. Whatever happens, happens for a reason 508. Võimatu tuleb heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda 509. Igal plussil on omad miinused 510. .. õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud.... 511. Elu algab ja lõppeb juhuslikult, vahepealne on enda teha 512. Alati võib olla lahke inimeste vastu, kellest üldse ei hoolita 513
oma elu nagu kunstiteost. Sellist teooriat, millele oli rajatud tema looming ja elulugu, hakati nimetama estetismiks. Wilde'I kohta on liikvel palju legende ja anekdoote. Põhjust nendeks andis kirjanik teadlikult.: tahtis ta ju vapustada oma kaasaegsete kujutlusvõimet, tuletada neile meelde, et nad on minetanud ilutunde. Kirjanik oli veendunud, et ,,kunstnik on ilusate asjade looja,,. Oma esteetikas ei saanud ta siiski täielikult välistada üldlevinud seisukohta, et kunst peab ka midagi õpetama, samuti polnud võimalik mööda minna arutlustest kunsti kasulikkuse üle. ,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse
annaabi.ee 
