Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Juhan Liiv - sarnased materjalid

helin, tibi, auhinna, lumesadu, ndaja, anta, peipsi, lapsep, tartumaal, ppis, armastas, liivil, vaarandi, ttem, talvekuu, mullad, vaimsus, saun, hiline, soovite, suuremaks, perenaine, helises, kangemaks, matnud, minule, kitsas, maitses, lihtsust, maetud, luuletustes, elutingimused, rvalt, venev, kodavere, kirjeldavad, ihkas, kesse, vilu, eestimaad
thumbnail
11
odt

Juhan Liiv

Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda. Ta võttis kuue seljast. "Ma annan, mis mul on..."" 1.1 Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864

Kirjandus
186 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Juhan Liiv

‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kavastu- Koosa) oli ees

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Juhan Liiv

9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagunemise ­ põeb skisofree

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Juhan Liiv

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte..................................................................

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Juhan Liiv

Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh, seda on palju, liig palju mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! ... /RändajaIsamaale (1906)/ Juhan Liiv (Johannes Liiv) sündis 30. aprill 1864. a. Alatskivil ( 1. detsember 1913 KavastuKoosa).

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

JUHAN LIIV

nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor ­ eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme võtaks. KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JA RASKE SU KOOREM KANDA KUI ENAM EI JÕUAKSKI, EI JÕUAKSKI SA SU SOOVIDE SINIRANDA TÄHT SÜTTIB EHK TAEVAS SU ÜLE VEEL. LILL TÄRKAB SU HAUA PINNAST JA SINU MÕTE JA SINU MEEL KORD TUKSUB SU RAHVA RINNAST

Kirjandus
117 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Juhan Liiv

Juhan Liiv Elulugu ja esimene loominguperiood Juhan Liiv sündis Tartumaal, Alatskivi vallas. Ta sündis 30. Aprillil 1864. aastal, Benjamini ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv.

Kirjandus
132 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Juhan Liiv

Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 1887­1888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Juhan Liiv

Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanemad 1879. aastal Kodavere kih

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 ­ 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 ­ 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a

Eesti kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Juhan Liiv

Seal kaugel mäe peal! Siin koduõhk mind teretab Su üle särab päikene; Kui siidikäega, Puud haljendavad seal! Tuul teele tervist vastu toob, Siin pilved, tuuled, päikene- nii õnnis olen ma! Kõik vanad tut´vad on, Siin olen nõnda vaene ma Siin olgu suur või väikene- Ja nõnda rikas ka: Kõik vanad sõbrad on. Mu tut´vad kõik on minuga Ja mina nendega Kui mina olin veel väikene mees Üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, Läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind Ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapealne ring Lumehelbeke Tasa,tasa Liugleb aknale Nagu viibiks ta Tasa...tasa... Tasa,tasa, Mõtleks tulles ka: Miks nii tuksud,rind? Tasa,tasa! Tasa,tasa! Rahu otsib sind-

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhan Liiv

Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liiv

Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ­ m

Kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Juhan Liivi

jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda. Ta võttis kuue seljast. "Ma annan, mis mul on...""

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Juhan Liiv

Juhan Liiv (1864-1913)  Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ni

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Juhan Liiv

Juhan Liiv Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalus

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Juhan Liiv

Juhan Liiv 30. aprill 1864 Alatskivi ­ 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa Pärisnimi oli Johannes Liiv. Sündis Peipsi ääres Riidma külas ja kuulus Alatskivi mõisa alla. Sündis vaesesse paljulapselisse perekonda. Sündis saunas, samal ajal kui isa oli metsas. Kui isale teatati, ei meeldinud talle, et oli poja saanud. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mina ja Juhan Liiv

Mina ja Juhan Liiv Elu on täis tõuse ja mõõnu. Nagu ka J.W.Goethe oma eluajal ütles, et üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on võimeline endast kõike andma, se

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Referaat Juhan Liivist

......2 Mälestuste jäädvustamine................................................................................................................3 Kokkuvõte........................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Juhan Liivi luule

4) Mind muidu tema luule ei köida, kuna ma ei suuda end sellega seostada, kuid see luuletus on isegi üks minu lemmikutest ja olen väga õnnelik, et selle leidsin. Ma ​ arvan, et igaüks suudab end sellega seostada. Arvan, et ​helin on reaalsus ja mida vanemaks me saame seda rohkem peame reaalsusega toime tulema ning reaalsus ei ole alati kõige positiivsem asi ning nagu ta kirjutab see helin matab meid ja rusub meid alla ning me peame ise leidma endas optimistlikust ja kui me ei leia siis me võime end lasta sellel matta ja võime lõpetada üksikult ja kurvalt. ‘’Emale’’ 1) Teema on surm, igatsus 2) Meeleolu on kurb ja sünge 3) Luuletus on ta ema surmast. Ta läheb ema hauale ning ta kahetseb, et ta ei kuulanud oma ema nii palju kui ta oleks pidanud. Ta pihib emale kuidas ta ema asemel käis

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Juhan Liivi luule

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

"Rändaja,, - Juhan Liiv

Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane.

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Juhan Liivi luule

Juhan Liivi luule Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast ­ tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk ­ hingekitsikus ­, väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos ­ mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Juhan liivi referaat

Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja ­ vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhan Liivi looming

Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lendavast mesilinnust. ,

Kirjandus
156 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Juhan Liiv Isamaaluule

JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased mängisid ja lõbutsesid, hoidis tema eemale ja eelistas pigem olla omaette. Ta oli sageli tõbine, teda kimbutasid tihti haigused ja erinevad tõved. Mees tundis terve elu jooksul ennast üsna üksikuna ja pidevalt otsis ta enda koht

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Juhan Liiv powerpoint

Juhan Liiv (30. aprill 1864 ­ 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntuma

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhan Liiv

Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda.Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda.Ta võttis kuue seljast."Ma annan, mis mul on..."" Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja

Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liiv

Neis järelhüüdeis kahetseti, et teda liig hilja oli hakatud mõistma. Luuletaja Juhan Liiv Kirjanduslikuks suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Juhan Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust; 1965 ­ 1969 andis Looduskaitse Selts andis välja Juhan Liivi nimelist luuleauhinda. Aastast 1984 on selle andmist jätkanud Eesti Kirjanike Liit. Nüüd annab auhinda välja Alatskivi vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja Liivi Muuseumiga. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. Tema hilisemale luulele on iseloomulik erakordne tundeintensiivsus ja kujundiline mõjukus, mis on kantud isiklikust traagikast ja siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse. Liivi looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.aastal

Eesti keel
107 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liivi Loodusluule

kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit ­ loodusluulet ­ tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SEKS JA LIIV

Kas oleks ta siis eesel veel, kui karu juurde kisuks meel? Zoofiilia Kes meeldida tahab, peab roomama, ”jah” üteldes “ei” peab mõtlema. Mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja - tänama! BDSM Sa magad, sa magad, sa magad, Sa magad, mehike. ja rauad, käsist ja jalust sull´ lõikavad lihasse... Gay ja BDSM Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! BDSM Mis on kui vaikne valu hääl mu südames, kui kaeblik helin kandle pääl ja rinna sees? SM Ei valust me enam räägi, ei räägi ma, ei sa. Ah, teda on küllalt, küllalt, mis tast veel rääkida! SM Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja sellest silmapilgust ei suurem saa ollagi! SM ...ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! BDSM ...ma lillesideme võtaks, sind köidaks sellega... BDSM Mu armuke, mu kullake, läks üle vee ja lainete. Põhjendus SM-le. Veel ajas mind valu toast välja, kui rusus mu rinna pääl;

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Juhan Liiv

Töö eesmärk on kirjeldada Juhan liivi loomingut. Töö koosneb tema elu kästlevatest peatükkidest nagu 2 lapsepõlv, esimene töö ja järgnev elukäik. Samuti käsitleb referaat ka tema loomingust. Enamasti on kasutatud kontrollitud interneti-allikaid. 1. Juhan Liivi elulugu 3 1.1 Lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus (Liivi muuseum, 2017). Sellest perest tuli teinegi luuletaja ­ vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Pilt 1

Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi ­ 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste

Eesti keel
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun