Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõusaalikava tüdrukutele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
istudes, masinal, tõmbed, kõht, jõusaalikava, viimine, rind, biitseps, surumine, triitseps, kõhuli, lamades, õlgAlgajate kava eesmärgiks on pigem õppida harjutuste õiget tehnikat, harjutada keha treeninguga. Antud põhimõtete juurde jääda vähemalt paariks kuuks. 13 Kõigil inimestel pole võimalik iga päev trenni teha, siis on loodud spetsiaalsed kavad, näiteks treeningkava kolmel päeval nädalas: 1. päev - Rind, õlg, triitseps, kõht Seeria Surumine kangiga lamades 3x10 Lendamine hantlitega kaldpingil 3x10 Surumine kangiga kukla tagant istudes 3x10 Lendamine küljele hantlitega seistes 3x10 Ploki alla surumine triitsepsile 3x10 Keretõste kõhupingil 3x15 2
·Kätekõverdused ·Smith kangiga surumine kaldpingil ·Kätekõverdused tõstetud ülakehaga ·Kätekõverdused jalad pallil ·Kätekõverdused tõstetud jalgadega Kõht ·Kerepainutused trenazööril ·Torso Tiger kangiga ·Puusatõsted lamades ·Põlvest kõverdatud jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Kerepainutused plokil ·Lamades ülakehatõsted jalad üleval ·Lamades ülakehatõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Kerekallutused hantliga ·Jalgade tõsted rippes ·Jalgade viimine rippes üle pea ·Jalgade viimine rippes mõlemale küljele ·Ülakeha ja jalgade tõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Lamades jalgade kallutused küljele ·Lamades sirutused kettaga ·Ülakehatõsted kaldpingil kehapööretega ·Jalgade tõsted rippes küljele ·Lamades ülakehatõsted lisaraskusega pöördega küljele ·Külililamangus ülakehatõsted ·Küünarvarstoengus keha hoidmine ·Küünarvarstoengus keha hoidmine põlvedel
Kaldpinnal hantlitega surumine 4 x 8-12 Ületõmbed hantlitega 4 x 8-12 Lamades hantlitega lendamine 4 x 8-12 Kõhulihased 3 x max Teisipäev - Selg Lõuatõmbamine lai haare 4 x 8-12 Ettekallutatult kangi tõmbed vastu kõhtu 4 x 8-12 Ploki tõmbed ülalt kitsas althaare 4 x 8-12 Ühe käega hantli tõmme küljele 4 x 8-12 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12 Ühe käega hantliga konsentreeritult 4 x 8-12
Esmaspäev ( rind, triitseps ) Kolmapäev ( rind, triitseps ) Lamades rinnalt surumine Lamades rinnalt surumine Positiivse kaldega surumine Positiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5
Autoga sõites hoiad samasugust pinges asendit ning jõusaalis selle vastu võideldes võib juhtuda, et vigastad oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib tunduda imelik, kuid kui näiteks õlg on olnud pikka aega vales asendis siis mõnda harjutust tehes võib liiges liiga palju koormust saada ning teha asja hullemaks. Nüüd siis harjutuste juurde. Esiteks, läheb sul vaja paari kerget hantlit. Väldi liiga raske hantli kasutamist. Õige raskuse annab selline hantel, mis teeb käe tõstmise umbes kaks korda raskemaks kui ilma hantlita. Lisaks hõlmab paar harjutust põrandale pikaliheitmist, nii et vaip või joogamatt tulevad kasuks.Üks viimane, kuid
Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi?
3. Külili, koosjalad maast lahti, ühe jala hoog üles 20x. 4. Külili, maas olev jalg 90 kraadi all, teise jalaga ette ja külje suunas ringid 20x. 5. Külili, sirge jala hoidmine õhus 30 sek. 6. Külili, toetudes ühele käele ja jalale, teist kätt ja jalge hoida õhus 30 sek. 7. Küünartoenglamangus, keha sirge, hoida asendit 60 sek. Harjutust sooritada tempos ühele küljele ja siis kohe teisele küljele. 8. Selili, käed laiali, sirge jala viimine vastaskäe juurde 20x. 9. Sama harjutus teise jalaga 20x. 10. Sama harjutus olles kõhuli, ühe jalaga 20x, sama harjutus teise jalaga. II blokk 1. Poolkükk, jalad õlgade laiuselt 10x. 2. Poolkükk, jalad koos 10x. 3. Poolkükk, jalad laialt 10x. 4. Laiast poolkükist üleshüpe 10x. 5. Pikk väljaastesamm ette ja tagasi ühe jalaga10x. 6. Sama harjutus teise jalaga 10x. 7. Pikk väljaastesamm ette ja taha ühe jalaga 10x. 8
rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige paremini kaasa imetamine. Lapse imetamine paneb naise keha oksüdotsiini tootma, mis aitab omakorda emakalihastel kokku tõmmata. Mõnikord soovitavad mõned sünnitusmajad hoida peale sünnitust mõnel korral päevas kõhu peal jääkotti. Raseduse ajal venivad kõhulihased koos kasvava kõhuga ning vajuvad veidi külgedele laiali. Loomuliku sünnituse puhul taastuvad need ajapikku. Kui kõht ei ole paari kuu jooksul taastunud, võiks appi võtta erinevad kõhulihaste harjutused. Alustada võiks umbes 6-8 nädalat peale sünnitust lihtsamate harjutustega. Pinguta kõhtu väljahingamisel, hingates maksimaalselt välja. Korda 10-15 korda. Enesetunde järgi võid seda harjutust juba kohe peale sünnitust vaikselt tegema hakata. Keisrilõike puhul tuleks kõhulihase harjutustega vähemalt 3 kuud oodata. Mõnel juhul aitab
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE SELJALIHASED Kodutöö Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Seljalihased Sisukord SELJA LAILIHAS....................................................................................................... 3 TRAPETSILIHAS...................................................................................................... 3 LÜLISAMBASIRGESTAJA.......................................................................................... 4 ROMBILIHAS........................................................................................................... 4 ABALUUTÕSTUR..................................................................................................... 5 Erinevad näited..........................................
kiiremini kui õlad ( treenida roomamismängudega ) · kumerselgsus passiivsed lapsed, abaluud väljas, pea eespool · nõgusselgsus suur nimmenõgusus, esineb tüsedatel, lööb välja pubekaeas · vildakselgsus lülide ogajätked ei asetse ühel joonel, nihkunud · üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne: · pea ja õlad lõdvalt all (loe 5ni), siruta kaela · kalluta pea õla suunas kõrvale, vastaspoole õlg alla suruda. korrata teise poolega · tõsta õlad, lase lõdvalt alla · vii õlad taha, püüa suruda abaluud kokku. lõdvestu · õlaringid eest taha ( abaluud viia lähestikku ) · venita kael sirgeks, tõmba lõug allapoole · kätega ette &taha hooglemine · aseta käed kuklale sõrmseongusse, vii küünarvarred venitades taha, too ette · vii käed pea kõrvalt üles, venita tugevalt ülespoole. lase alla, lõdv
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg
Selililamang, üks jalg põlvest kõverdatud tallal, teise jala kand suruda vastu tuharat. See harjutus ei pruugi sobida kõigile. Kui põlve piirkonnas tekib sellises venituses olles liiga suur pinge ja valu, asendada see harjutus mõne muuga. 2. Põlvituses ühel jalal, suruda puusavööd ette. 8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt. Ei tohiks hakata ülakeha kallutama ning samaaegselt jalga tagant kõrgemale tõmmata. ________________________________________________________________________ Reie tagumine külg 1. Selililamangus, tõmmata põlvest kõverdatud jalga, käte abiga rindkere suunas. Kaaslane võib aidata jalga suruda vastu rinda. 2. Jalg tõsta sirgelt kõrvale pingile. Kallutada ennast kõrvale. 3
kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Hea rühi hoidmine eeldab tegelemist iseendaga ja aitab ennetada paljusid erinevaid vaevusi. Halba rühti iseloomustab lõtv kehahoid, sageli on lihased nõrgemini arenenud, pea langetatud, lülisammas kokku vajunud, kõht lõtv, abaluud tiivataolised ja teineteisest eemaldunud, õlavööde ebasümmeetriline. Tegelikult sõltub rüht ka keha asendist ja tasakaalust, sest inimene peab keha asendit erinevate tegevuste puhul pidevalt kohandama. Rühi jälgimine võib esmapilgul tunduda tarbetu, kuid tegelikult on õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihaspingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu.
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
5. Vahendit kasutades saab teha hoopis uusi harjutusi ( astumine üle kepi või hüpitsa seda 6. KUIDAS ON LÕIMITUD LIIKUMISÕPETUS TEISTE AINEVALDKONDADEGA? käest lahti laskmata; kepi või hüpitsa viimine sirgete kätega ülalt taha; koos jalgade viimine üle Kasvatuspõhine: 1.Kehaline/füüsiline 2. Vaimne/ intellektuaalne 3. Eetiline/esteetiline -Esteetiline- ilu hüpitsa põrandal istudes) 6.Harjutusi läbi viies väikevahenditega (käbid, väikesed pallid, lühikesed nägemine harjutuste sooritamisel ja liigutustes ainete vaheline – erinevate ainevaldkondade vahel
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirg
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 9. Nimetage pedagoogilise t
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12
Tallinna Tehnikagümnaasium Korvpall Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Soojendus............................................................................................................................................4 Tähtsamad reeglid...............................................................................................................................5 Kasutatud materjal..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis KAHE võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte k
Suurte vaagnaringi lihaste lgastamiseks vib kasutada järgmist lgastavat harjutust: · Aseta jalg üle teise jala plvele, hoia kätega plvest ja jalajalast · Sügaval sissehingamisel sirutame oma keha ja hoiame hinge kinni 7 sekundit. · Tähtis on keha sirge asend. · Aeglasel väljahingamisel viime kere ettepoole . · Kordame harjutust 6-7 korda. Seljalihaste lõõgastamiseks: · Istudes laual tstame jalad toolile, jalgade alla asetame midagi krgemat. · Kallutame keha ette, asetades küünarliigesest kverdatud käed jalgade vahele. 4 · Hingame sügavalt sisse ja surume selja sirgeks. · Hoiame hinge kinni ja säilitame surve 7 sekundit. · Seejärel:Hingame välja ja lgastume. · Surume küünarnukid alla pranda poole niipalju, kui seda vimaldab ldvestus lihasest.
(tabel 2.1). Tabelites 2.2 ja 2.3 on välja toodud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatavad paadiklassid. Vastavalt paatidele kasutavad sõudjad ka erinevaid aere. Üksikaerusõudjate aerud on paarisaeru sõudjate aerudest pikemad ja labad on suuremad. Samuti on ehituslik erinevus ka paarisaeru ja üksikaeru paatidel (joonis 2.1). Üldjoontes on kasutatav terminoloogia sama nii paarisaeru kui ka üksikaeru sõudmise puhul. Suuremates paatides istudes on igal kohal oma number (1-8). Kohtade numbreid hakatakse lugema paadi ninast. Samas kutsutakse paadi ninast kõige kaugemal paiknevat sõudjat eessõudjaks. Iga sõudja hoiab käes vastavalt paadiklassile kas ühte või kahte aeru. On parema poole (käe) aer, mis on tavaliselt punast värvi aerukraega ja vasaku poole (käe) aer, mis on tavaliselt rohelist värvi aerukraega. Aerukrae on plastikust rõngas, mis kinnitub aeru külge ja toetub sõudes vastu tulli
järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumine on elu tunnus. Istudes ja käies, mängides ja töötades liigutame oma keha liigestest. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid. Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine langetab; üks pöörab sissepoole, teine väljapoole. Üle neljasaja pisema ja suurema skeletilihase liigutab meie luid. Lihased moodustavad meie kehakaalust üle kolmandiku
Rakvere Ametikool Harjutused töötamisel sundasendis Referaat Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud sam
8. Käte sirutamine La.-sse 8) Jõuharjutus kõhule La. Selili, rõngas ülal althoides 2x8 Jalad sirged, käed 1-2. Kere tõuse nurkistesse, jalgade ja jalad töötavad läbipanemine rõngast uheaegselt 3-4. Laskumine selili, käed ülal 5-6. Tõusmine nurkistesse, jalgade 9) Jõuharjutus viimine rõngast välja seljale 7-8. La.-sse La. Kõhuli, rõngas ülal althoides 2x8 Selg sirge, jalad 1-2. Kere tõstmine, rõnga tõste natuke harki või 3-6. Asendi hoidmine koos, jalad sirged 7-8. Laskumine La.-sse 10) Painduvus- ja venitusharjutus La. Sulgseis, rõhgas rõhtsalt ees 2x8 Põlved sirged,
Selja taga oleval abistajal asetada käsi patsiendi pea alla ja teise käega toetada pead (pilt 1). Tõsta patsiendi õlad ja pea voodist lahti ning pöörata patsiendi pea teisele küljele (pilt 2, 3). Tööergonoomika konspekt 6 Maie Timm Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 8.7.3. Kõhuli asendis patsiendi selja taga oleva käe viimine üles ja alla, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Patsiendi käe viimiseks üles: · Abistajad on patsiendi ülakeha juures. Võimalusel näopoolsel abistajal asetada põlv voodile, haarata kätega kinni patsiendi kaugemast õlast. Selja taga olev abistajal haarata kätega kinni patsiendi lähemast küünarliigesest ja randmeliigesest (pilt 1). Tõsta patsiendi õlg voodilt lahti ja nihutada käsi
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused...........................................................
Luuümbrise põletikust aitab hoiduda põhjalik soojendus enne trenni ning kannatlik, järk-järguline treeningkoormuse tõstmine. Hoolega pead jälgima jalgade ülekoormusele viitavatele märkide - väsimuse ja valu tekkimist. Ka korralikud, põrutuskindlad jalatsid aitavad põletiku teket vältida. Kui sul on kalduvus luuümbrise põletikule, peaksid oma säärelihaste elastsuse eest hoolitsema varba- ja pahkluuharjutustega. Need harjutused võiksid välja näha järgnevalt - riputa jalad istudes üle tooliserva nii, et nad maani ei ulatu. Tõsta varbaid säärelihaste jõul nii kõrgele kui saad, hoia hetke ja lase varbad alla tagasi. Pöia ümber kergeid raskusi sidudes võid selle harjutuse veelgi efektiivsemaks muuta. Pahkluuharjutus seisneb seistes varvastele tõusus ja seejärel taas kandadele laskumises. Selle harjutuse efektiivsust võib tõsta varvastega mõne sentimeetrisel kõrgendusel seistes.
SOOJENDUSHARJUTUSED Pärnu 2009 SISUKORD: · Sissejuhatus .....................................................................lk 3 · Soojendusharjutused..........................................................lk 4 · Soojendus erinevatele lihastele........................................lk 8 · Hüva nõu võimlejale........................................................lk 9 · Kokkuvõtteks...................................................................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 SISSEJUHATUS: Soojendus enne sportimist on väga oluline osa treeningprogrammist!!! Soojendus aitab sul vältida vigastusi ja ka valusid, mis treenides muidu kimbutama võivad tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatem
keskele (pilt 13) Pilt 11 Pilt 12 Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm Pilt 13 7. Nihutada patsiendi jalad voodi keskele. 8. Tõsta patsiendi pea ja nihutada patsiendi pea all olev padi ülespoole. 9. Vajadusel toestada patsient. 8.11.1. Patsient on kõhuli, patsiendi selja taga oleva käe viimine üles ja alla, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: · Patsiendi käe viimiseks üles: Abistajad on patsiendi ülakeha juures. Võimalusel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega kinni patsiendi õlast. Teisel abistajal haarata kätega kinni patsiendi küünarliigesest ja randmeliigesest (pilt 1). Tõsta patsiendi õlg voodilt lahti ja nihutada käsi mööda voodit üles (pilt 2, 3, 4)
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesu
maha kohakuti vastasjalaga. Suusatamise tehnika, kus kepp asetatakse maha kehast ettepoole, kepikõndimise puhul ei sobi. · Kui kaasaegset kepikõnni varustust kalliks või mitte väga oluliseks peetakse, võib käimistreeningule minna ka tavaliste suusakeppidega. Enne seda peaks aga suusakepid tublisti lühemaks tegema ning eemaldama lumerõnga. 3.3. Võimlemisharjutused keppidega · Kepi surumine rinnalt · Kükkimine kepp rinnal · Etteasted käärseisu kepp turjal · Käelaba tõsted · Kerepainutused küljele kepp ülal · Tõmbed kaldseisus · Kepi surumine turjalt · Kereringid kepp õlgadel · Reie eesmiste lihaste venitus · Reietagumiste lihaste venitus 3.4. Milleks on kepikõnd hea? · Kepikõnniga saab tegeleda aastaringselt, see on lihtne ja
Keha on sale ning kiire ainevahetusega ning võtab kaalus raskesti juurde. Kardiotreening kardio tuleks hoida minimaalsel tasemel, eelistatud on stepper, kuid enamus tähelepanu peaks olema suunatud jõutreeningule. Jõutreening Treening peaks olema intensiivne ja lühike. Igat lihasgruppi peaks treenima korra nädalas. Tähelepanu peaks keskenduma intensiivsusele ning sümmeetrilisele jalgade, selja ja õlgade treeningule. Kasuta baasharjutusi nagu rinnalt surumine, kükk, õlapressid allatõmbed jne. Rõhk peab olema suunatud lihasmassi kasvatamisele, seega korduste vahemik 6 8. 8-kuju 8-kuju tuntud ka kui ,,liivakell" on geneetiline kingitus. Reeglina on nii pikkus kui kaal kehaga sümmeetrias. Puusad ja rinnad on samasuured ning vöökoht ca 25cm kitsam. Sellist keha loetakse modellindluse ekspertide poolt parimaks. Sellise kehatüübi puhul on nii juurdevõtt kui kaalukaotus ühtlaselt jaotunud.
annaabi.ee 
