Joonestus (3)

                                          Rooma
Itaalia geograafilised olud ja rahvastik : Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii 
palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid  itaalikud . Kesk-Itaalias elasid  latiinid  
Etruskid-käisid läbi foiniiklastega  ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja  kaupmehed , 
ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu, ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal 
kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst.
Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe  alamjooksul , kus tollal oli Latiumi 
maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada 
linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati  turuplats - foorum -järsunõlvalisest  Kapitooliumi  künkast sai 
aga kindluse asupaik.  Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus.  Roomlased  kinnitasid ,et 
linn on rajatud 21 aprill 753 eKr.
Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga. 
Kodanikkond  jagunes sugukondadeks ja need perekondadeks. Isal oli piiramatu võim 
kodakondsete üle. 
Tuntud oli sõltuvusvahekord-vaene  klient  andis end rikka patrooni  kaitse alla. Klient sai maad ja 
pidi  omalt  poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima. Valdavalt talupojaühiskond.
Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud.
Tagasilöögi andis gallide  sissetung  aastal 387 eKr. Nendest  vabanemiseks pidi Rooma maksma 
lunaraha.Nüüd alustati võitlust samniititega. Neid võideti. Kõik allutati rooma võimule ja 265 eKr 
oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Patriitsid  ja plebeid: Patriitsid-põliste suguvõsade liikmed, kellest  usuti  ,et nad põlvnevad 
esiisadest. Ainult nemad võisid olla  preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka 
nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud-
rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused- seadustekogu ..plebeidele  karmid , 
keelates patriitside ja plebeide  abielud . Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda 
nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, 
seisusevahe  kadus , moodustus rooma rahvas 
Roomast saab  suurriik : suureks vastaseks  Kartaago , peeti kolm sõda-I  Puunia sõda-merel, 
Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu 
laevastik . III Puunia sõda-Kartaago vallutati  146 eKr.
Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res  publica `ks. Riigiametnikud ehk  magistraadid . 
Kõrgeimad – kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge.  Preetorid  tegelesid 
õigusemõistmisega. Tsensorid  korraldasid loendust.
Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada 
magistraadi esitatud ettepanekute üle.
Rooma riigikord oli  aristokraatlik . Kitsas ring patriitside ning jõukate plebeide perekonnad-
nobiliteet . 
Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati  kolooniaid . 
Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis  omavalitsus  ja nende elanikele anti 
Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid 
nad andma oma sõjaväe Rooma käsutusse. Makse ega kohustusi peale ei pandud. Vallutatud alad 
väljaspool  Itaaliat  olid Rooma provintsid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli 
maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses  asehaldur , kes 
pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest .
Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal: Poliitiline tähtsus tõusis. Elanike arv suurenes, see 
edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II 
Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg.
Vendade   Gracchuste   reformikatsed : Eesmärk oli kehtestada  maavalduste suuruse ülempiir  ja 
sellest ülejääva osa anda maata  kodanikele . Lootsid  taastada elujõulise talupoegkonna. See kava aga 
põhjustas senaatorite  vastuseisu ..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu 
murda.
Vabariigi langus ja varane  keisririik -vabariigi languse põhjused: Mariuse  sõjaväereform. Kujunes 
elukutseline  palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine
Kodusõjad ja vabariigi lõpp:Algul võitlesid Marius( populaar ) ja Sulla(Optimaali). Sulla võitis 
-kehtestas diktatuuri...järgmisena kerkisid esile  Crassus , Pompeius, Caesar  (triumviraat) Crassus 
langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid 
esile  Antonius  ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas  Kleopatra ...Octavainus sa võimule, 
tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks.
Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas 
enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma  impeerium  jõudis tippu  Traianuse  
valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi 
tagatud rahu ja julgeolek.
Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli  leegion , koosnes 5000 mehest. Pidasid  tähtsaks sõjatehnika 
täiustamist.
Roomlased panid aluse õigusteadusele.
Rooma provintsid: Idaprovintsid  -Kreeka , Väike- Aasia , arenenud majandusega maad. Vabad 
talupojad.  Lääneprovintsid-Gallia,  Hispaania , Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl 
põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid .
Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli-
senatiaristokraatia , järgnesid  ratsanikuseisus -samuti jõukad, Madalaim aste orjad.
Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , 
pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma 
hipodroom- Circus   Maximus , gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim  amfiteater oli 
Colosseum .
Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla... teatrietendused vabas õhus , 
kuulsaim näitekirjanik  Plautus ....Vergiliuse  eepos  „Aenis“ pühendub roomlaste 
eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos
Usk Roomas-Jupiter-tormijumal,   keskne  pühamu asus Kapitooliumil..austati ka  Juno (kreeka  hera ) 
ja Minerva( Athena )...Venus( Aphrodite ) Apollo( Apollon )
Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis  kristlus
Rooma kunst -roomlased hakkasid rakendama  kuppel -ja ristvõlvi, Rooma linna veega 
varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga 
olulised olid  saunad -termid(suurus, raamatukogud, basseinid )
Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile...lõid esimesed ratsafiguurid.
Triumfikaar oli auvärav.
Skulptuur -Portreed  Maalikunst -rooma  seinamaalid , mosaiik ja  fresko -täiesti värskele märjale 
krohvile. 
Hiline  Rooma keisririik-võimule tuli   keiser  Diocletianus-lõpetas segadused..tegi riigi 
valitsemises suuri ümberkorraldusi. ..Tema ümberkorraldusi jätkas keiser  Constantinus Suur 
-kuulutas välja üldise usuvabaduse ja lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. 
...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma 
riigiks. Suur rahvasteränne,  keisrid  kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja 
vanaaja lõppu 
Kokkuvõte:Seega enne senati aktiivsel osalusel  toiminud keisrivõimust oli saanud absoluutne 
monarhia , mis teostas end  ametnikkonna  abil. Linnaelu  ja majandus käisid alla. Orjandus  kaotas 
tähtsuse..kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon vahetus välja monoteistliku 
kristlusega.