"Ohvrilaev" Gert Helbemäe Autor · 10. november 1913 (Tallinn) 15. juuli 1974 (London) · Oli eesti kirjanik ja ajakirjanik · Õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis · Töötas Vaba Maa reporterina, ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures · Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd" · 1944 lahkus koos teiste põgenikega Eestist Looming · Romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, · Ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. · Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism · On kirjutanud: 7 romaani üle 30 kuuldemängu jutustusi näidendeid Teose sisu · Viimasel koolipäeval pettub ajalooõpetaja Martin Justus oma lemmikõpilases
Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast"
Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga.
1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küünalt" (1966; 1. trükk: Rooma 1976; 3. trükk 1979; 4. trükk 1995; 5. trükk 2008) Ø "Jumalat ei ole kodus" (1971) Ø "Ja kõik on kuhugi teel" (1974) Ø
BIOGRAAFIA Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas.Aastatel 1937-1943 õppis ta progümnaasiumis.1943 põgenes ta Soome,kus astus 200. Eesti jalaväerügementi.1945- 1949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastaö 1950-1961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis,hiljem tüütas ka kaevuri,puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 on ta kutsedline kirjanik. Oli Eesti ongressi liige. LOOMING Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümmne kuuldemängu,millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes.Tema romaane on tõlgitud vene,soome ja teistesse keeltesse. Nagu mitmed teised 1950-ndail aastail alustanud prosaistid, sai ka R. Kaugver esimese tunnustuse kirjandusvõistlustel. Novelli "Doktor Kollom" eest sai ta auhinna. Kaugveri varased novellid paistsid silma korrektse zanrilise teostusega. Leidlikult esitas ta dramaatilisi, sageli erakordseid konfliktolukordi ning tõstatas aktuaalseid eetilisi probleeme.
Oleksime pidanud rohkem tõsisemalt suhtuma korraldamise peale kuid lõpuks tulime siiski toime oma abiliste ja juhendajate abiga. Esinemised Heidi pillilapsed esitasid 5 lugu Paistu kooli mudilaskoor esitas laulu ''Jõulukellad'' ning ''Päkapiku jõululaulu'' Greete ja Epp-Sandra esitasid Juhan Liivi luuletuse ''Tali'' 2-3. klass esitasid luuletuse ''Päkapikk ja kuri poiss'' Sandra ja Marleen esitasid laulu ''Nagu muinasjutt'' 5-6. klass esitas elava kuuldemängu ''Jõulud kõrbes'' Mina ise esitasin laulu ''Iga tund'' Triinu Orav esitas luuletuse ''Pimedusest koorub valgus'' Katrin Kahu esitas klaveril loo ''Tantsiv viiuldaja'' 1.klass esitas ''Päkapikupolka'' 9.klass esitas laulu ''Päkapikk'' Holstre Kool esitas näidendi ''Lumeeit'' Ning lõpus lausid kõik ühiselt laulu ''Aisakell'' Juhendajad ja abilised Meie juhendajateks olid Reet Meerits , Helle Leppik, Kertu Kukka. Abistajateks kultuurimajas toolide tassimisega olid
jumestuskunstnik aidata inimese välimust muuta.) ● Režissööri I assistent – Heiki Roots (Tema peab juhtima ja korraldama saate või saatesarja tootmist ideest kuni eetrini ja korraldama ka järeltootmise.) ● Režissööri assistent – Mall Jaakson (Tema peab juhtima ja korraldama saate või saatesarja tootmist ideest kuni eetrini ja korraldama ka järeltootmise.) ● Helioperaator – Harald Läänemets (filmi, kuuldemängu vm heli salvestaja) ● Operaatori assistent – Alfred Eljas ( Teleoperaatori assistent tegeleb peamiselt kaamera ja lisavarustuse ettevalmistamisega võtteks ja hooldamisega võtte ajal.) ● Operaatori assistent – Enn Putnik (Teleoperaatori assistent tegeleb peamiselt kaamera ja lisavarustuse ettevalmistamisega võtteks ja hooldamisega võtte ajal.) ● Toimetaja – Silvia Kiik (Toimetaja on kultuuri valdkonnas tegutsev
keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise: näiteks romaanide dramatiseeringuid teatri, filmikunsti, kuuldemängu vms jaoks; kujutava kunsti teostest lähtuvaid muusikateoseid jne. Tartu-Moskva semiootikakoolkond näiteks käsitab keelt kui primaarset märgisüsteemi ning kunste kui sekundaarseid märgisüsteeme, milliste vahel toimub analoogiline tõlketegevus. Tõlkimine kui protsess on ühesuunaline, st toimub alati ühes teatud suunas lähtekeelest sihtkeelde. Tõlgete liike Suuline tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge suulisel, kuuldaval kujul.
Kristjan Jaak Peterson Laulud. Päevaraamat IAAK. Kristian Jaak Peterson 200 Eesti Raamat 1976 Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 428 lk Kristjan Jaak Peterson, "Laulud ja päevaraamat" ja Maimu Berg, "Seisab üksi mäe peal" Jaan Kross, "Taevakivi": kuuldemängu tutvustus: http://raadioteater.err.ee/raadioteater/k uuldemaeng/taevakivi kuuldemäng Raadioteatris 1999: http:// arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldeman g-taevakivi Kristjan Jaak Petersoni skulptuur Toomemäel. foto: Lauri Kulpsoo MARGUS LOKK Kristjan Jaak Peterson 2011 Segatehnika ava 41 x 30 Tartu
korda. Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima. Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/ Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu ,,Sügisõhtul". Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal. Märkamatult saabus proua direktor. Too keelas Dürrenmatti lavastamise. /-/ Veel üks tantsupäev. Oli 5 aprill. Kevad lähenes. Tantspidu. Aarne ei tahtnud tantsida. Läksid Maiaga juttu rääkima kuhugi klassi. Rääkisid tulevikust. Aarne tahab saada kuulsaks ja armastatuks. Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama. Maia haavas Aarnet, kui oli öelnud, et ta pole joonistanud ühtki pilti
Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima. Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/ Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu „Sügisõhtul”. Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal. Märkamatult saabus proua direktor. Too keelas Dürrenmatti lavastamise. /-/ Veel üks tantsupäev. Oli 5 aprill. Kevad lähenes. Tantspidu. Aarne ei tahtnud tantsida. Läksid Maiaga juttu rääkima kuhugi klassi. Rääkisid tulevikust. Aarne tahab saada kuulsaks ja armastatuks. Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama. Maia haavas Aarnet, kui oli öelnud, et ta pole joonistanud ühtki pilti
vahend; 4 2. saates esinenud nimetsi nimetatud kõnelejad olid kõrge usaldusväärsusega (sh neli sõltumatut professorit, kaptenid, kindralid, välisministeerium). 3. kõik kõnelejad olid sündmustest segaduses, sellest hoolimata käitusid ekspertidena. 4. spetsiifilistest sündmustest tehti reportaaz spetsiifilistes kohtades (nt suits Times'i väljakul). 5. kuulamise kontekst tugevdas kuuldemängu sisust tulenevat pinget. Cantril märkis, et paanikasse sattusid ka need, kes teadsid, et see on kuuldemäng, kuid nemad läksid endast välja teiste inimeste käitumise mõjul. > manifestsed, käitumuslikud ja lühiajalised meedia mõjud Raadioauditooriumi uuringud (Lazarsfeld, Cantril, Stanton) raadiotel vaja selgitada reklaami müügiks auditooriumi suurus teadlastel soov selgitada raadiosaate mõju
muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale. 5
mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia
16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia
19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia
vähesus. 1935 toimus esimene kuuldemängude võistlus. 1937 võeti eesmärgiks anda iga nädal üks kuuldemäng. 1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust. 1939. toimunud kuuldemängude võistlusel võitis I auhinna Gert Helbemäe ,,Maria viiul". Laekus 156 käsikirja. Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor. Raadiodramaturgina tegutses Albert Üksip, kirjutades ise või kohandades raadiole üle 50 kuuldemängu. Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt) 1. 4. 4. Kirjandussaated 192.7 esimene kirjandussaade: Karl AstRumori pooletunnine loeng. Ka kirjandusõhtud: eemärk pidada meeles kirjanike tähtpäevi. Estvedajaks Felix Moor, abilsteks Paul Viiding, Marta Sillaots, Paul Rummo. Lisaks pooletunnised lugemistunnid, autoritunnid. 1935 korraldati kirjandusaasta, mis kajastus ka raadios
Sai näha mitmesuguseid raadio- ja televisoonivastuvõtjaid, meelejäävamaks osutus töötav Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja järgi tehtud teler, postkaardi suuruse ekraaniga. Ise sai uudistesaadet teha, mis oli üheaegselt väga põnev kui ka hariv, sest näeb, milline töö toimub tegelikult kaadri taga ja samal ajal saab endalegi märkamatult tutvuda teleuudiste ajalooga. Sama põnev oli võimalus salvestada ise kuuldemängu, mille lavastaja, osatäitja ja helikujundaja sain ise olla ja seeläbi sai õpitud tundma väikest osa nende igapäevatööst kui ka seda, kuidas tehnika töötab. Väga vahva oli seegi, et salvestatud kuuldemängu ja salvestatud uudistesaate sai endale mälestuseks kaasa. 61. Kilplala- Kiplaste Kojast võtsime endale giidi, kes viis meid tunniajasele elamusretkele ning tutvustas kõike läbi muistendite ja naljade. Külastasime ka
muusika mõiste sündi. 18. märtsil 1950 toimus Pariisi muusikakoolis esimene avalik konkreetse muusika kontsert. Kuna „Club d´Essai“ algusaegadel ei olnud Prantsusmaal veel magnetofone, salvestati mürad heliplaatidele ja miksiti seejärel kuni kaheksa heliplaadi heli üheaegselt kokku. Nende igapäevaste helide töötlemisel tekkisid kollaažilaadsed kombinatsioonid. Esteetiliselt kujutab varane konkreetne muusika kuuldemängu ja radiofoonilise(raadio kunst) kollaaži eelkäijat. Termin “konkreetne muusika”, mille Pierre Schaeffer võttis kasutusele 1949. aastal, tähendab eelsalvestatud mürahelide – nii-öelda kõlaobjektide – kasutamist, mida võib pidada ka vastandiks komponeeritud, kunstlikult loodud “abstraktsele” muusikale. Sellise radikaalse definitsiooniga tekitas Schaeffer ka paraja segaduse, sest konkreetset muusikat hakati pidama seriaalse muusika vastandiks. Juba 1950.
4. Loomingu iseloomustus Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri on tuntud romaanikirjanikuna ,kuid on kirjutanud nii mitmeid kuuldemänge kui ka filmistsenaariume. Huvi kirjanduse vastu tõusis temas juba varakult. Erilist hoogu andis sellele üks ootamatult menu osaliseks saanud luulesalm. Edaspidi hakkas noormees pühenduma kuuldemängudele ja võttis osa kuuldemängude võistlustest. Eesti Raadios on lavastatud 12 Erik Tohvri poolt Ants Laansalu nime all kirjutatud kuuldemängu, mida on esitatud ka välismaal. Nendega tuli ka kuuekümnendate alguses tema esimene tuntus. 1963. aasta juuni Loomingus ilmus Hans-Erik Laansalu novellivõistlusel esile tõstetud jutustus "Udu teel". 1972. aastal Loomingus ära trükitud "Päevast päeva" ja Loomingu Raamatukogu sarjas 1982. aastal ilmunud "Tuuline saar" lubab kirjandusteadlasel Oskar Kruusile väita, et Hans-Erik Laansalu novellid "... kujutavad tööinimesi, võitlevad õigluse eest, propageerivad tööarmastust." 1
Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. 5.Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Raamatu tekstile saab anda uue vormi ekraniseeringu või kuuldemängu näol. 6,Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Näide: kui vanaema jutustab lapselapsele muinasjuttu mitu korda, teeb ta seda ju iga kord veidi erinevalt: muudab hääli, mõningaid sõnu vms. Kirjalik tekst seevastu on küllaltki püsiv 7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline
Olin ju kakskümmend aastat Noorsooteatri,praeguse Linnateatri muusikaala juhataja. Kirjutasin igal aastal draamalavastustele muusikat. Ka Riiga sapirole. Ühest mälumängust jäi välja küsimus: ,,Kes on see mees, kes esimest korda esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis. Lavakunstikateedri poole vaadati tollal kui millegi väga ihaldusväärse poole, enamik noortest tahtis saada näitlejaks. Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas..
Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale, rahvamuinasjuttude töötlused jne. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. 14
Vahepeal oli mul miilitsaga või kainestusmajaga pidevalt sekeldusi ja eks seda juhtus Raimilgi. Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur töövõime kui alkoholitaluvus. Mees võis kirjutada 1415 tundi päevas ja tütre mäletamist mööda ei tohtinud talle siis isegi võileiba pakkuda. Kahe päevaga kirjutas kuuldemängu. Juhtus, et hakkas öösel kell üks novellivõistlusele tööd kirjutama, kui hommikul oli tähtaeg. Kuu ajaga tegi ta romaani valmis ja siis kulus ülejäänud aasta elamise peale. Elu oli teadagi puhuti üsna metsik. Ülo Tuuliku väitel kuulub Kaugverile ja Ardi Liivesele kestvusjoomise rekord eesti kirjanduses: Võsu puhkekodu kultorgidena olid nad napsitanud vahepeal kaineks saamata 49 päeva järjest.
annaabi.ee 
