Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jean - Babtiste Lully". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lully, muusik, muusika, helilooja, ooper, tantsija, komöödiaballett, baptiste, moliere, isis, zanr, serve, karlova, tarmo, riivo, otsustasin, muusikaajaloo, tundides, hiljuti, ajastut, itaaliast, 1662, hertsog, õukonnas, louise, toapoiss, lahkumist, regnault, kohtumine, tiitli, 1687, kogemata, motette, basso, ooperites, philippe, roland, dominusJEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i
...................................................................... 6 Tähtsamad teosed ........................................................................................ 7 Kasutatud allikad ....................................................................................... 8 Lisad .......................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Jean-Baptiste de Lully (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november, 1632 22. märts, 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Prantsusmaa kodakondsuse sai ta 1661. aastal. Elulugu Lapsepõlv 3 Jean-Baptiste de Lully sündis Itaalias Firenze linnas. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643)
03.07 Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist. Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid,
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17.
saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul)
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust,
Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda
valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika, seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest
Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,
Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · Vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes.
emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIV õukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid. Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika zanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3osalised (kiireaeglanekiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 16781741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3osalisestviiulikontserdist koosnev
ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594). Kunstnikud: Sandro Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Alberecht Düren. Kirjanikud: Giovanni Boccaccio, Miguel de Cervantes, William Shakespeare.
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868)
· Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia
Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. 12) Claudio Monteverdit on esimene suur ooperihelilooja, ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris
b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
Kontrolltöö küsimused 10. klassile Barokk 1. Millal tekkis barokk ja mida tähendab tõlkes? Tekkis 17.saj. ja tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Muusika üldiseloomustus Tehti muusikat ka ainult kuulamiseks, virtuoossed soololaulud, polüfooniline muusika asendub monoodiaga, helikeel kummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne, emotsionaalne. 3. Uued muusikazanrid (liigid) Ooper: kantaat, oratoorium, instrumentaal kontsert, sonaat, süit. 4. Barokkooper, millal ja kus tekkis I ooper, ooperi autor ja pealkiri? 1597.a. Firenzes, Jacopo Peri ,,Daphne" 5. C. Monteverdi ooperi uuendused *Suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine. *Soolod vahelduvad ansambli ja koori numbritega. *Juhtmotiivid. 6. Mis on intsrumentaalmuusika? Muusika liik, milles teos esitatakse instrumentidega. 7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul
Valisin oma referaadi jaoks mulle rohkem huvi pakkuvaid heliloojaid 20. sajandist. Referaadist saab lugeda Eesti- kui ka välismaa heliloojatest. Valitud heliloojate kohta kirjutan ülevaatlikult nende eluloost ja teostest. 3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
P RANTSUSM AA M UUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub keskaega, mil oli palju rändlaulikuid ehk zonglööre. Seal oli kaks piirkonda: Põhja-Prantsusmaalt sai alguse trubatuuride ja Lõuna-Prantsusmaalt truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud ja nad eelistasid armastuslüürikat. Prantsusmaa oli esimene, kus kujunes välja mitmehäälne muusika, autorid olid Notre-Dame-i Koolkond. Levinumad muusikariistad olid FIIDEL(2-6keelega viiul), SALMEI (puhkpill),SISTER(kitarr). Prantsusmaal kaks põhiliselt zanrit- nendeks on sansoon ja ballett. Sansoon oli algul ühehäälne, mis kujunes hiljem mitmehäälseks, ja oli kergesisuline laul. Kuulsamad sasoonilauljad Yves Montand, Edith Piaf, Mireille Mathieu. Balleti eelkäijaiks olid õukonnatantsud. Koos balletiga kujunes Prantsusmaal välja ka ooper. Kuulusaim helilooja
annaabi.ee 
