JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomul
Jazz-muusika tunnusjooned Improvisatsioon: Jazz’i kõige iseloomulikum tunnusjoon on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib suures osas nüüd ja praegu. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Jäljendamatu tämber: Jazz’i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga muusik püüab leida pillil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud: Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3–8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Meloodiat esitavad harilikult vask-, puupuhk- ja löökpillid. Peamised soolopillid on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandžo või kitarr. Nend
rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire
Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lö?
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist
Kõik kommentaarid