Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker,
Songs ametlikult, et ansabel Led Zeppelin ei tegutse enam. 1982. a. anti välja varem kasutamata jäetud materjalidest koostatud album Coda. Coda tähendab muusikalises terminoloogias lõppu. 1994. a. ühinesid peale üürikesi soolokarjääre taas Robert Plant ja Jimmy Page ning andsid koos välja albumi Unledded. John Paul Jonesi selle albumi tegemise juurde ei kutsutud. Tema on peale Led Zeppelini lõppu produtseerinud selliseid esinejaid nagu R.E.M. Progressiivne (intellektuaalne) rock, jazzrock ja fusion. Progerocki kui nähtuse hiilgeaeg oli 1970. aastate algupoolel, mis oli muusikas suurte ideaalide ja lootuste ajastu. Need ideaalid oli nii suured, et vaevalt niisugune avaralt haarav lootusega segunenud fantaasia enam kunagi rockmuusikasse naaseb. See oli puhang, mis jättis olulisi jälgi järeltulevasse muusikasse ja kuulajatesse. Nende stiilide kaks tähtsamat eeldust olid: pillimeeste üldine mängutaseme tõus ja stuudioelektroonika ning pillide täiustumine (süntesaatorid)
Jazz fusion on muusika zanr mis ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip hop, electronic music ja world music. Ühendatud albumid - isegi need mis on tehtud sama artisti poolt - on väga mitmekesised. Jazz fusion sündis 1960-tel, kui jazzi artistid hakkasid erinevaid jazzistiili kokku miksima elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60.aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Jazzrock'i arengus mängivad põhirolli nn. jazz'i taustaga muusikud. Esimese tippmuusikuna astus traditsioonilise jazz'i radadelt sammu rock'i suunas trompetist Miles Davis.
võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest ka nn progressiivset rock´i mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, tihti olid isegi saanud professionaalse koolituse. Ühe enam hakati tähelepanu pöörama elektroonilistele pillidele. Kõige tuntumad esindajad olid: Emerson, Lake & Palmer, Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins. Pink Floyd, Frank Zappa. Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion. Kuulsaimad olid: Miles Davis, Chick Corea, Herbie Hancock, George Benson, John McLaughlin. Kasutatud kirjandus 8. klassi õpik "Muusika"
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Breck...
nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda kõigist senistest jazzi põhitõdedest. Loobuti juhuslikest kooskõladest ning taktimõõt ja piiritletud vorm puudus. Kogu see uuendus aga ärritas harjumuspärase jazz'i pooldajaid, kes süüdistasid free jazz'i muusikuid valesti mängimises. Sunny Murray, Charlie Haden, Lester Bowie. Jazzrock, fusion jazz 1960.-1970. aastate jazz'i enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. Välja kujunes see stiil sellest, et samal ajal olid populaarsed nii jazz kui ka uustulnuk, rock'n'roll. Ajapikku need sulandusid ühte. Sealses muusikas puudub off-beat rütm, kuid seda võib nimetada tänapäeva popmuusika erikujuks. Randy Brecker, Billy Cobham, Herbie Hancock, Miles Davis, Joe Zawinuli, Chick Corea. Jazz'i etnilised vormid Seoses jazz'i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahvamuusika elemente
Jazz rock 1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock 'n 'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki
1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock'n'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock..................................................................................................
Tänapäeava jazz Jazz muusika muutus pidevalt ja üks olulisi muutusi 1960. aastatel oli free jazzi väljakujunemine. Püüti eemalduda reeglitest ja siduvatest vormiskeemidest. Sageli kaasati mõjutusi teistest kultuuridest, eriti Araabia ja India klassikalisest muusikast. Kaudsel moel mõjutasid free jazzi uuendused järgnevate kümnendite jazzmuusikat. 1960. aastate lõpul, rockmuusika ja jazzi liitumisel, tekkis elektriline jazzrock. 1970ndatel hakkas suurenema jazzmuusikas Euroopa mõju. Tekkis jazzitraditsioonist selgelt eristuv suundumus, mis hõlmas klassikalisest muusikast pärit helitunnetust. 1980. aastate jazzi teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Igasugune muusikastiil oli aktsepteeritav. Kasutada ja kokku sulatada võis kõiki muusikaelemnte, mitte ainult jazzi omi. Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem. Jazz sildi all võib kohata äärmiselt mitmesuguset muusikat mitmest ajastust, milles esineb
• „Star People“ • „Amandla“ JAZZ ROCK EESTIS Seitsmekümnendatel algas jazz-muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Eestis tekkisid esimesed jazz rocki grupid 1980-ndatel nt kaseke.Uus jazz fusion´i laine sai alguse 1990-ndatel, kui hakkasid tegutsema Weekend Guitar Trio jt ansamblid 2000-ndatel aastatel tegutses selle stiiliga Lippajad. FUSION FUSION- 70-ndate aastate keskpaigast oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl. k. sulam). Nimevahetus oli igati õigustatud, sest suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazzi ja rocki ühendamisega, vaid said ideid mujaltki. Näitena võib tuua Chick Corea, kelle loomingut mõjutas tugevalt Ladina- Ameerika muusika. Ainulaadne isiksus fusion muusikute hulgas on John McLaughlin , kes on tuntud oma kiindumuse poolest idamaisesse muusikasse. Aastail 1971- 1974 juhtis
Grapsi saavutused Gunnar Graps 1976. aastal pani aluse ansamblile Magneti Band ja GGG ehk Gunnar Grapsi Grupp. Sel ajal vahetas ta muusika suunda, hakkas mängima jazzrocki, milles oli viiteid ka reggae´le ja funk-soul´ile. Gunnar Graps lõpetas Tallinna Muusikakooli löökpillide eriala 1977. aastal. 1970. aastad olid Grapsi muusikaline kuldaeg, 1980. aastad aga publikumenu tippperiood. 2.1 Magnetic Band Alustas tegevuse 1976. aastal. Nende mängimisstiil oli heavy-rock ja jazzrock. Ansambel oli asustatud Gunnar Grapsi poolt. Magnetic Bandist sai kiiresti üks Nõukoguse Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. Esimese auhinna said nad Tbilisi festivalil. 1983. aastal sai Magnetic Band esinemiskeelu. 2.2 GGG ehk Gunnar Grapsi Grupp Et Magnetic Band sai esinemiskeelu, tegi Gunnar Graps uue ansambli GGG ehk Gunnar Grapsi Grupp, mille tegevusaeg oli palju aastaid. GGG muusikastiil oli heavy metal ja hard rock
New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest ,
11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 3 1
Paide Gümnaasium Kaasaegsed pop- ja rokkmuusika stiilid ja nende eelistused põhikoolinoorte seas Uurimistöö Siim Pening 11. h Anne Toomistu Paide 2010 Sisukord 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused..............................................................4 1.1 Rokkmuusika defineerimine.........................................................................................4 1.2 Popmuusika defineerimine...........................................................................................5 1.2.1 Popmuusika tunnused on:......................................................................................5 2. Stiilide kirjeldused......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
