Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid. Lava eest kandsid hoolt: Teet Ehala, Eero Ehala, Reigo Tammjärv, Risto Roosaar, Mihkel Tomberg ning lavastusala juhataja oli Kairi Mändla. Põhuteatri interjöör oli mõnus ja väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud
keskkonnas väga tehisliku ja monstrumina. 4) Peeglid on nähtamatud, Peter Skubic Mulle meeldis teos, kus oli klaasi all väikese looma kolju ja peeglite vahel väikese põdra kujuke, mille küljes rippus kelluke. See teos erines teistest, oli minimalistlikum, peegleid oli vähe ja terast polnud kasutatud. Autori arvates tähistab peegel reaalsuse eitust, mina nõustun sellega ja arvan, et peeglites on palju rohkemat, kui kõigest visuaalne pool. 5) NO99 põhuteater, Salto arhitektid, makett Helin Vahter Makett on ilusa esteetikaga, puidust ja mustade detailidega. Silma jäi makett oma kihilisuse, massiivsuse ja lihtsusega. Teatrihoone on üleni süsumust ja põhust/puidust. Oleksin väga tahtnud just seda põhust teatrit Skoone bastionil külastada, enne kui see lammutati. Makett on midagi sellist, mille sarnast tahaksin ise luua. 1) 2) 3) 4) 5)
annaabi.ee 
