Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud. Ta elas vanaema juures ja käis ka kooli kõrvalt tööl et vanaema rahaasjadega aidata. Inga-Kerstini ja Jakobi klassikaaslane. Inga parim sõbranna. Kokkuvõte Inga-Kerstin läheb uude kooli, kus ta loodab leida elu armastust, aga selle asemel leidis ta väga head sõbrad Kaila ja Jakobi. Kuna Jakob varjas oma saladust ja keegi ei teadnud sellest hakkati arvama, et Jakobile meeldib Inga , aga see polnud nii. Jakob kutsus Inga välja ja ta paljastas talle oma saladuse, et ta on gei , varsti sai ka sellest Inga parim sõber Kaila teada. Kuna nad kolm teadsid seda hakkasid nad geipaaris käima. Seal tutvusid nad Darja ja Andreasega. Tuli välja, et ka Andreas on gei ja nad mõistsid end Jakobiga ja neil tekkis suhe. Varsti sai ka klass teada, et nad käivad geipaaris, sest neid nähti sealt väljumas. Jakobist ,Ingast ja Kailast said kiusamisohvrid
areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ja suvila pärijaks. VI [074] Jakob saab oma poolvenna Villemiga taas kokku ja nad ostavad kahepeale korteri, seega kolib Jakob Abnerite juurest ära, kuigi jääb nende juurde tööle. VII [086] Jakob esitab Elsale abieluettepaneku, mille too tagasi lükkab. IIX [096] Villem ütleb Jakobile, et armastab Elsat. Jakob räägib sellest Elsale ja Elsa vastab, et tahab maal looduses elada. Jakob saab surnud vanaisalt päranduse, mille kavatseb kasumi eesmärgil Abneri firmaga liita. IX [109] Villemi ja Elsa armastus kaob, Elsa kutsutakse koos emaga peenele peole, kus kullassepp Beckmann talle abieluettepaneku teeb, mille Elsa ka vastu võtab. X [119] Beckmanil ja Elsal on abielu, Elsa näib seda kahetsevat.
Komandant aga talle oma venda ei näita ja Georg saadetakse minema. - Peale seda pole ka Georgi enam kuskil näha, ta läks erru ning reisib nüüd välismaal. - Eeva käib ja palub oma mehe eest: rahvalt, isegi keisri tädilt. - 9 aasta pärast lastakse Timo vabaks, keiser Aleksander I on surnud ja asemele tuli uus, Nikolai. Timo lastakse vabaks, kuna on hulluks läinud. See kas ta ka päriselt hulluks läks, on iseasi. Timo rääkis Jakobile, et vanglas olles kuulis ta hääli, ulgus oma kongis ja märatses. Vahisoldatid peksid Timol hambad suust välja, kuna ta ei andnud neile rahu. Keegi ei tohtinud Timot näha ning vangla kindralist komandant pidi iga tema sooviavaldusel kohale tulema ning oli temaga alati väga viisakas. Timo rotte täis kongi viidi isegi ilus tiibklaver, ning vangla toidu kõrvale sai tema shokolaadi ja sigarette. Keisri arvates oli ta väga eliitvang.
Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest. Kui tsaar oli timo kirja kätte saanud, ta saadeti vangala, et ta ei levitaks oma arvamust, kuigi see oli tõde. Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes. Ta oli ka tagasihoidlik ja tark mees. Eeva oli lihtne talutüdruk. Ta armastas Timot väga ja mõistis teda väga hästi. Tegevusliine oli kaks. Üks oli Timotheuse ja Eeva suhe ja teine oli Timotheuse vanglas veedetud aeg Teost oli lihtne lugeda, kuna polnud keerulisi ja pikki lauseid. Erilisi lausekujundeid ei kasutatud. Mulle meeldis „Keisri hullu“ lugeda, kuna see tekitas tunde nagu loekski päris päevikut, minevik ja olevik olid segamini kirjutatud.
keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui Timo vabaks lasti ja neid asju ise Jakobile räägib, kord ühe, kord teiseseiga. (Vabanes Timo pärast Aleksandri surma, sest järgmine keiser olevat ilmselt tahtnud lahti saada Aleksandri haisvast pärandist, nagu Timo ise ütleb). Sclüsselburgi vanglas pidas Timo oma sõnade kohaselt 61 lahingut. Ja kui Jakob pärib, kellega, vastab Timo:"Keisriga, muidugi mõista. Ja türanniaga, mida ta sümboliseeris." Timo nimelt lootis, et keiser ei kannata välja, et ta tõe eest, mida ta lõpuks ometi tunnistama peab,
keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui Timo vabaks lasti ja neid asju ise Jakobile räägib, kord ühe, kord teiseseiga. (Vabanes Timo pärast Aleksandri surma, sest järgmine keiser olevat ilmselt tahtnud lahti saada Aleksandri haisvast pärandist, nagu Timo ise ütleb). Sclüsselburgi vanglas pidas Timo oma sõnade kohaselt 61 lahingut. Ja kui Jakob pärib, kellega, vastab Timo:"Keisriga, muidugi mõista. Ja türanniaga, mida ta sümboliseeris." Timo nimelt lootis, et keiser ei kannata välja, et ta tõe eest, mida ta lõpuks ometi tunnistama peab,
Maret ei tahtnud hetkekski poja juurest lahkuda, kuid käis siiski vahepeal inimesi üle jõe venega sõidutamas. Ta kurtis teistele pojaga juhtunut, kuid ei saanud neid abi, vaid kuulis jutte teistest sõjas käinutest ja valitsuse kirumist. Kord kuulis kelleltki, et arst olevat kirukumõisa tulnud. Maret läks kiiresti tohtrit kutsuma. Arsti lubaski tulla. Arst imestas, kuidas Jakob suutis selliste haavadega koju tulla, ta ütles, et kui ema ta eest hoolitseb siis poeg saab terveks. Kirjutas Jakobile rohu ja lahkus. Järgmise päeva õhtul Jakob suri. Öösel tuli metsavahi naine surnut pesema. Nad olid küll Maretiga riius, kui siiski tuli ta naabrile appi, tundes rahuldavat rõõmu surnut pestes. Nad laulsid kahekesi paar kirikulaulu. Metsavahi-paar läks koju ja Maret jäi oma poja kõrvale vaatama ja jäi liikumatuks tükiks ajaks. Järgmisel päeval võttis metsavaht surnult mõõdu ja tegi puusärgi. Päev hiljem pühapäeval maeti Jakob maha
aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi. See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud. Timotheus rääkis Jakobile, et ta oli küll vanglas hull olnud, aga nüüd enam pole. Vanglakaristus asendus koduarestiga. Prooviti ka põgeneda, kuid kaks põgenemiskatset luhtusid erinevatel põhjustel. Ja ka kolmas põgenemiskatse ebaõnnestus asjaosaliste enda mõttemaailmade tõttu, nimelt otsustas Timotheus, et õigem on jääda tsaari Venemaale. Timotheus suri ebaselgetel põhjustel. Raamatu lõpuosas andis Jakob oma päeviku Timotheusi pojale Jürile. Tegelased
Peategelane Jüri annab endast kõik ning toob enesel arvelt ohverdusi, et unistus täituks, kuid elu vastab talle vaid valusate tagasilöökidega. Teos kajastab protsessi: Jüri on tehasetööline, tema poeg masinainsener ning pojapojast saab ülikooliharidusega insener. “Õige mehe koja” tegevustik algab enne Eesti iseseisvmist. Peategelane Jakob kasvab üles Tallinnas rikka sakslasest kaupmehe juures. Tubli töö ja hea taibu eest äriasjades annab kaupmees Jakobile loa abielluda ühega oma tütardest. Kaupmehe teisele tütrele aga on lubatud suurem kaasavara ning Jakob abiellub hoopis temaga. Aastaid hiljem on mehe elu näiliselt suurepärane, kuid tegelikkuses tema naine ei armasta teda, äri hakkab halvasti minema ning ka lapsed võõranduvad temast lõpuks. Teose peamiseks teemaks on inimese muutumine võõra keskkonnaga kohanemisel. “Rohtaed” jutustab koolmeister Juulius Kilimiti elust. Raamatus on kolm põhiosa: Juuliuse
Ta suundus isegi linna, kus Timo vangipõlve veetis, lootes, et saab seal targemaks, aga kahjuks seda ei juhtunud. Eeva tahtis kirjutada ka mitmel korral keiser Aleksandrile palvekirja, aga kuna ta oli oma mehele ja ta sõnadele truu, ei teinud ta seda. Peale Timo vabastamist sõitis Eeva ise mitmel korral üksi mitmete meeste jutule, tähtsam neist olgu minek Masingu juurde, kus Eeva sai viimaselt teada Rosenblänteri kohta, kes hiljem tutvustas Eevale ja Jakobile kapten Snyderi, kes pidi naise ja Timo välismaale toimetama. Eeva tegi kõike oma mehe nimel, isegi tema haigestumiste korral kiirustas naine Tartusse arste tooma (samamoodi oma poja, Jüri, haigestumisel ppõetas Katariina poega nii hästi kui ta suutis). Eeval oli ka väga suur austus Timo mõtete üle. Isegi kui Timo viimasel hetkel loobus välismaale sõidust, oli naine küll algselt segaduses, leppis ta sellega väga kiirelt. Eeva suhe Jakobiga oli nagu venna-õde suhe alati
Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine: Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. S - Sõnum
epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lüüa ja rikkaks saada. Muudab oma nime ameerikapärasemaks ning kutsub end nüüd kui Jacob. Sama kiirelt kui kasvab tema kirg apelsinide vastu, suureneb ka tema majanduslik seisus suurlinnas. Samal ajal on Villemil plaan hakata saarel pere looma, kuid ta ei loobu ideest, et ühel toredal päeval tuleb tema vend Jakob tagasi. Aeg läheb edasi ja mamma lootus näha oma teist poega, hakkab hääbuma
Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. 5. Keel ja stiil
luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. 7. Loovülesanne Vasta küsimustele! 1. Mis oli laeva nimi, millega Pall Eestist lahkus? 2. Millise julgustükiga said Pall ja Märten hakkama? 3. Mida arvas Pall nägevat Jakobile järgnetud tamme juures? 4. Kui palju raha sai Pall hr. Hornilt kirja kättetoimetamise eest? 5. Mida pidi Pall Epu lapsega tegema? 6. Kes andis Pallule raha ülikooli minekuks? Vastused: 1. Delfiin 2. Astusid huntidele vastu 3. Maajumala nägu 4. 20 marka 5. Lapse ristima 6. Kimmelpenning
Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. 5. Keel ja stiil
Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Kuidas lõpeb? Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. Miks?
kunagi abiellunud ning tema varandus oleks jäänud perekonda. Kuna Elsa isa, härra Abner oli raskelt haige ninh oli vaja inimest, kes kaubamaja üle võtaks, sundis ta oma tütart Elsat Jakobiga abielluma, pidades pere varandust tütre õnnest tähtsamaks. Loomulikult oli Jakob õnnelik, sest oli ta ju seda hetke juba tükk aega oodanud. Juhtuski nii, et Hedvig ei abiellunud kunagi ning Jakob sai äri üksi rahus ajada. Elsa tasus aga Jakobile tema alatu käitumise, soovimata teda näha enne oma surma. See käitumine avalikustas tema tõelised tunded ahne Jakobi suhtes. See näitab, et ahnusel ei ole piire ning inimene on valmis tegema kõik, et saada mida tahab. Jakobit ei huvitanud, et Elsa temaga abielluda ei taha. Tema mõtles ainult kaubamajast, mille heaks ta nii palju oli andnud nig mida keegi teine peale tema enda ei väärinud. Autori sõnumid:
Isa soovil läks poeg oma saksa keele oskuse täiendamiseks Tartu kreiskooli. Ta pääses sinna 1853.aasta jaanuaris. Ühe aasta järel pidi Hurt koju tagasi pöörduma, et seal koolitöös esiteks isa abiliseks ja pärast tema järeltulijaks saada. See oli Jakobi isa soov ja lootus. Kui aasta möödas oli, läks Jakob Hurt isaga auväärt kreiskooliinspektori dr. Carl Oetteli juurde, et temaga jumalaga jätta ja teda tänada saadud õpetuste eest. Lahkumise soovi ei võetud kuulda. Jakobile öeldi, et ta pidavat tingimata terve selleaegse kaheklassilise kreiskooli läbi tegema. Ehk küll Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust
Jakob armastab Andreast, toetavad üksteist igas olukorras. Sõnum Tuleb minevikust üle saada, ära unustada, sest see mis olnud on, seda enam muuta ei saa. Lühikokkuvõte Uues koolis 10. klassi minnes loodab Inga leida sealt häid sõpru ja kena poisi. Klass talle väga ei meeldinud, kuid leidis sealt siiski kaks head sõpra. Üks oli heledapäine Jakob ja teine kooli ajal tööl käiv Kaila. Kui Kaila ja Inga teada said, et Jakobile meeldivad mehed, siis vahepeal oli neid kiusama hakatud, kuigi keegi peale Kaila ja Inga ei teadnud, et ta geiseksuaalne on. Varsti hakkasid Inga, Kaila ja Jakob geibaaris käima, et Jakob leiaks endale mehe. Sealt leidis Jakob Andrease koos Darjaga. Neist viiest said väga head sõbrad. Vahepeal visati Andreas kodust välja, kuna teda oli nähtud koos Jakobiga. Kooli kiusamine läks kõige hullemaks, kui
ülekohus. Kuid kui see laps peaks lihtsalt lahkuma, kas siis õpingutele, mujale elama või nagu selles loos on sõjaväkke ning sõtta. Elab ema selle üle, ning on säilinud lootus, et ta tuleb tagasi, on olemas lootus mille nimel elada. Maret on olnud vapustav ema, seitse aastat oli ta oodanud päeva mil ta poeg sõjast tagasi tuleks, kuid senimaani tulemuseta. Maret ei veetnud ühtegi päeva ilma et oleks oma pojale Jakobile mõtelnud. Väga suur osa inimestest on nooruses olnud natukene sõnakuulmatud, valelikud ja isegi parajad nuhtlused nende endi vanematele. Ükskord on kõigil aeg suureks kasvada, mõni inimene kogeb täiskasvanuks saamist natukene varem teine jällegist natukene hiljem. Täiskasvanuks saamine on suhtleine mõiste. Tähendab see nüüd seda, et inimene on enda eest vastutav. Tohib ta autot juhtida, alkoholi tarbida, siiski peaks see olema midagi enamat
Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim ja teine kirjanik peres. Vanim poeg, Jakob Liiv oli samuti kirjanik. 2. Elukäik Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Ta esimene trükki jõudnud kirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus. Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed tööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutnud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. 1887. aastal koostas esimese
mõtted taurpidi, sest ta kahtlustas, et ka Jette on sellega kuidagi seotud oma küsimuste põhjal mis ta Peterburi kohta esitles. Laming vallandatigi ning ta sõitis Jettega ära kuigi too vastupidist tahtis. Tänu segastele aegadele otsustasid Timo ja Eeva põgeneda. See oli olnud Eeva plaan. Nad tahtsid minna Pärnust järgmise suve eel laevaga kuhugile , kust neid venemaa kätte ei saaks.(sellest räägiti ka Jakobile) Neljapäeval, 23-ndal juunil Tagasi 10 aasta tagusesse aega. Timo on just ära viidud ning kõik on tardunud esimesena sulab üllatuseks aga Eeva.Paari nädala pärast tuli külastama neid Timo noorem vend alampolkovnik Georg von Bock. Varsti saadeti linnast kiri , et Timol oli nii suured võlad, mis ületavad isegi mõisa väärtust ning mõis tuleb võlgade katteks maha müüa. Eeva aga läks kohe Riia ülemfiskaal Cube jutule, et selgust saada. Seal aga tabas neid hea uudis, keegi suurim
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud
- Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas - Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema
Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Juba koolis ennustati Jakobile teadlase tulevikku. Laienes ka tema silmaring. F.R. Kreuzwaldi seeriateos "Maailm ja mõnda" olevat Hurda arvates tema ees koguni "terve uue maailma avanud". 1852. aasta detsembris lõpetas ta kihelkonnakooli. Isa lootis pojast järglast koolimeistri kohal ning saatis ta 1853. aasta jaanuaris Tartu kreiskooli end saksa keeles täiendama. Kuigi uue miljööga harjumine võttis maavillasel noorukil aega, olid tema edusammud õpingutes ometi kiired. See äratas õpetajate tähelepanu ning kui J
ole ka veel aadlikega päris samaväärsed. Kõik tegelased on ka päriselt elanud NSV Liidu aegne Aleksander I tahtis muuta Timo maailmavaateid ja kavatsusi Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli selle 5 aasta sees, kui Eeva(Timo naine) Masingu juures õppis oli Timo Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, kuid korvi saanud Eeva pidi oma nime muutma, et abielluda kodused korraldused muutusid pärast vangistust Anna jäi jakobile esimest korda silma Kolga-Jaani kiriku juures põgenemist plaaniti 3 korda 1.kapten 2. Jüri oli haige(mädane angiin) 3. Pahleni sõnad
käima (lk 179). Anna oli varem olnud abielus, kuid mees suri. Nad abiellusid ja said kaks last, esimene suri sünnitusel, teie lapse nimeks sai Eeva. Anna suri enne Jakobi. A. ema surivoodil tunnistas ta, et Anna on Lamingi tütar. „ Sa ju tunned teda ka… See oli seesama härra Laming“ (lk 262). Peale seda tundis Jakob end halvasti, tundis end reeturina. Jakobi elu mõjutas kõige enam Eeva, kuna E. elu mõjutas Timo väga palju kandus see kõik Jakobile, pealegi oli tema ju Eva vundament, see kes teda püsti hoidis. Isiklikult leian, et Jakobi otsus valida Anna, kuna ta vaid Jettet meenutas oli väär, oleks võinud ju ka esmapilgul kohe valida Jette, hoolimata kõigest muust ja lahkuda mõisast. Kuna tegelikult teadis ta ka ise, et Jette oli siiski see tema SUUR armastus – „ Ma armastasin Jettet. Ja armastan teda siiamaani. --- Igatahes on see suurim armastus, mida olen tundnud“ (lk 266). JAKOB JA TIMO
tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses. Sellepärast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust välja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta väga eliitvang. Kuigi keegi teda näha ei tohtinud pidi vangla kindralist komandant iga ta sooviavalduse peale kohe kohale tulema ja oli temaga seejuures alati väga viisakas,
Kuid kui see laps peaks lihtsalt lahkuma, kas siis õpingutele, mujale elama või nagu selles loos on sõjaväkke ning sõtta. Elab ema selle üle, ning on säilinud lootus, et ta tuleb tagasi, on olemas lootus mille nimel elada. Maret on olnud vapustav ema, kui seitse aastat tagasi ta poeg sõjaväkke läks ning hiljem sõtta siis oli Maret murest murtud. Ühtegi päeva ei möödunud ilma oma pojale Jakobile mõtlemast. Viimasel ajal üha sagedamini läks sõdureid üle jõe, päeva jooksul võis minna mitu ning võis juhtuda, et päeva vältel ei läinud mitte ühtegi sõdurit üle jõe. Ühed tulid siitpoolt jõge teised sealtpoolt jõge. Üldjuhul liiguti üksinda, kuid vahest ka mitmekesi. Kõik nad tulid sõjaväljalt, kõhnad, karva kasvanud ning kahvatud. Maret ikka päris nende käest, kuidas sõjaväljal läheb ja kas kõik saavad ikka varsti
üsna kergesti meelde (kergesti pähe õpitavad). Ajaloost on ka teada, et Liivil oli muusikaga teatav suhe, on ka spekuleeritud, et Liiv hakkas luuletajaks just see tõttu, et muusikuks polnud tal võimalik saada. Liiv olla endale hankinud väikese harmooniumi, kodus olevat aga selgunud, et üle poolte häälte on sel üleüldse katki või sootuks puudu, see avastus murdis tundliku noormehe sootuks. Ja kirjades Jakobile kirjutaski Juhan, et saatus nagu ei soosiks tema muusikuks saamist ja seega mattis ta selle mõtte maha. Muidugi ei saa seda seika sajaprotsendilise tõena võtta ja võimegi jääda sepekuleerima, et kui Liiv oleks elanud paremates elutingimustes ja saanuks endale lubada korralikku klaverit, kas siis oleks meil luulemeistri asemel olnud edukas muusik- seda ei saagi teada. Olgugi, et Liivist ei saanud muusikut, on tema tekstid jõudnud muusikamaailma
viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses. Sellepärast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust välja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta väga eliitvang. Kuigi keegi teda näha ei tohtinud pidi vangla kindralist komandant iga ta sooviavalduse peale kohe kohale tulema ja oli temaga seejuures alati väga viisakas, lisaks vediti ta rotte täis kongi ka uhke tiibklaver ning selle roka
9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama. 12. Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga. 13. Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks. 14. Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub. 15
Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad. Jakobi jaoks oli ka positiivset. Nimelt geibaaris leidis ta endale ka kaaslase Andrease. Neil omavahel klappis ning neile meeldis asju arutada. Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas Andrease kodust välja ja ei suhelnud temaga pikka aega. Andreasel ei jäänud muud üle, kui Darja juurde kolida, sest muidu oleks ta tänavale jäänud. Raamat lõpeb Jakobi surmaga vägivaldsel teel. Tema klassikaaslased olid vihased kuna tol päeval oli Jakob koolis mitu viite saanud ning ta klassivennad olid vihased ja soovisid talle seepeale koha kätte näidata pärast tunde koduteel. Mõeldud, tehtud. Nad lasid Jakobil
9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama. 12. Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga. 13. Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks. 14. Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub. 15
mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. Umbes samas eas, nagu helilooja edasi jutustas, käis ta kord isaga onu juures külas. Seal oli vanaisa poolt tehtud orel. "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris. See jättis unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösiti ega päevade viisi. See oli unustamata. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli. Isa rääkis Toru-Jakobile. Mina käisin isale kui uni peale, et kas sa ikka ära tellisid... See oli 1887. aastal. Kui see ära toodi- see oli nelja registriga- siis olin ma, muidugi mõista, õnnelik. Tahtsin nagu salaja õppida, et nii isa üllatada. See oli väntorel. Pidin üles ronima, et vänta alla tõmmata. Hakkasin siis neid viise otsima, mis olid meelde jäänud. Kui isa mängis, siis kuulasin tähelepanelikult. See nii haaras. Isa peaasjalikult improviseeris. Ema õpetas mind vahepeal,
keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses. Sellepärast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust välja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta väga eliitvang. Kuigi keegi teda näha ei tohtinud pidi vangla kindralist komandant iga ta sooviavalduse peale kohe kohale tulema ja oli temaga seejuures alati väga viisakas, lisaks vediti ta rotte täis kongi ka
annaabi.ee 
