Karl Ristikivi elulugu ja looming (0)

Karl Ristikivi elu ja looming Karl   Ristikivi   sündis   10.   oktoobril   1912.   aastal   Läänemaal   teenijanna   perre.   Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi
Ristikivi   ema   aastaringselt   ja   noormees   suviti   meeletult   tööd   tegema.   Lõpetas   edukalt
kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga.
Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores
eas,   teenis   raha   ülikooli   jaoks   ajaviitelugudega.   Liitus   üliõpilasseltsiga   Veljesto,   kuhu   kuulusid
mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised.
Teda   peetakse   eesti   kirjanduse   üheks   parimaks   prosaistiks,   A.H.   Tammsaare   on   “Tule   raua”
arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks.  1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi
liikuma  seoses Nõukogude Liidu  nõudmistega  Soomele.  Järgnes põgenikelaager  Rootsis, töö- ja
elukohaotsingud. Haridus geograafias võimaldas tal lõpuks leida töö geograafiainstituudis. Hiljem
töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna.  Veel Eestis elades ja töötades valmisid suvekuudel romaanid “Tuli ja raud” (1938), “Õige mehe   koda”   (1940)  ja   “Rohtaed   “   (1942).  Tegu   on   triloogiaga,   mis   käsitleb   linnastumise   mõju
ühiskonna   erinevatele   klassidele.   “Tule   ja   raua”   ilmumisel   šokeeris   kirjandusringkondi   Ristikivi
küpsus,   suurepärane   stiil   ning   detailne   olustikukirjeldus   -   autor   oli   raamatu   ilmumisel   vaid   25
aastane. 
                     “Tuli ja raud” räägib sulaspoisi töömeheks sirgumisest, perekonna loomisest ning tema
unistusest luua maal oma talu. Peategelane Jüri annab endast kõik ning toob enesel arvelt ohverdusi,
et unistus täituks, kuid elu vastab talle vaid valusate tagasilöökidega. Teos kajastab protsessi: Jüri on
tehasetööline, tema poeg masinainsener ning pojapojast saab ülikooliharidusega insener.  “Õige mehe koja” tegevustik algab enne Eesti iseseisvmist. Peategelane Jakob kasvab üles Tallinnas rikka sakslasest kaupmehe juures. Tubli töö ja hea taibu eest äriasjades annab kaupmees
Jakobile   loa   abielluda   ühega   oma   tütardest.   Kaupmehe   teisele   tütrele   aga   on   lubatud   suurem
kaasavara ning Jakob abiellub hoopis temaga. Aastaid hiljem on mehe elu näiliselt suurepärane, kuid
tegelikkuses tema naine ei armasta teda, äri hakkab halvasti minema ning ka lapsed võõranduvad
temast lõpuks. Teose peamiseks teemaks on inimese muutumine võõra keskkonnaga kohanemisel. “Rohtaed” jutustab koolmeister Juulius Kilimiti elust. Raamatus on kolm põhiosa: Juuliuse õpingud, küpsusaastad ja vanaduspõli. Juuliuse vanemad surevad varakult ja ta peab minema onu
tallu elama. Õige pea läheb noormees linna õppima, kus leiab endale kaasa ja varsti saab ka tööd
koolmeistrina. Õpetajaametis peab Juulius end väheandekaks, sest ta ei suuda õpilastes oma aine
vastu kirge tekitada. Ka koduses elus on probleeme, ta naine kaotab lapse ning nad tülitsevad tihti.
Vanemaks   saades   leiab   Juulius   endas   kire   õpetamise   vastu   ja   tõuseb   ametiredelil,   paika   loksub
pereelu. Enne oma surma nentib Juulius: “/.../ Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud,
ja  alles  siis võime  mõtelda  rohtaiale.  Kardan, et  mina  ei ole  sellest  õppust  võtnud ja terve  elu
rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud
kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../” Peale   Tallinna   triloogia   on   Ristikivi   kirjutanud   palju   romaane,   mitu   triloogiat   ning vaheteoseid. Märkimist väärivad “Imede saar”, sümboolikast tihe “Hingede öö”, diloogia “Kõik mis
kunagi oli” ja “Ei juhtunud midagi”. 


Karl Ristikivi leiti  1977. aastal  surnuna oma  korteris Stockholmis, tõenäoline  surmapäev arstide poolt määratud.