vähenemine. *Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. *Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk *Majanduse arengu mõjutamine keskkondasäästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine;
Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed
elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre sorteerimisjaam üks esimesi selliseid keskusi Eestis, kus suurendatakse materjalide taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud?
Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks.
. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded..
taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. 2010. aastaks on omavalitsused rajanud üle Eesti rohkem kui 60 jäätmejaama kohalikelt elanikelt olmes tekkinud taaskasutatavate jäätmete vastu võtmiseks. Ohtlike jäätmete
üldine keskonnapoliitiline raamistik, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik ainult kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. Keskkonnapoliitika vahendid - Stimuleeriv - valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele (Saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) Otsustav - valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. Osalev - Valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. Ettekirjutav - Valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.
Jäätmed kogutakse eraldi, et vähendada prügilate koormust ja hõlbustada nende efektiivset tööd sorteerimaks välja ümbertöödeldavaid, komposteeritavaid, ohtliku ning jäätmekütuseks kõlbuliku materjali. Tänapäeval on nähtud nii palju vaeva ja ressursse välja töötmaks plaane ning süsteeme selleks, et prügi sorteerimine ja hilisem töötlus oleks lihtsam. Kui mõeldakse, et aga see viiakse siis prügilasse, pole viga midgai, peaks uuesti üle mõtlema. Prügila on maa sees olev auk, mis täidetakse prügiga ja selle täitumisel kaetakse tehismaastikuga. Prügimäed ei ole kindlasti mitte aktsepteeritavad, prügi mittesorteerimine ja tarbijateadliku käitumise eiramine ei ole tolereeritav. Jäätmekäitlussüsteemi toimimiseks on vaja kõigi inimeste osavõttu. Prügi sorteerimine kodus ei ole keeruline. Igaüks saab sellega hakkama, vaja on vaid pealehakkamist. See on
liikmesriikides toimub 2010 aastas. Direktiivi kohaselt tuleb aastaks 2020 võtta olmejäätmetest ringlusse 50%, ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutada 70%. Uue direktiivi peamine eesmärk: saavutada jäätmete tekke lahtihaakimine majanduskasvust ja märgatavalt jõulisemalt ka seni tunnustatud "range Jäätmekäitlushierahia" rakendamine. Jäätmekäitlushierarhiapoliitika liigitab jäätmekäitluse viide kategooriasse, alustades kõige keskkonnahoidlikumast: 1) vältimine, 2) korduskasutus, 3) ringlussevõtt, 4) muud taaskasutusmoodused, 5) kõrvaldamine. Joonisel 1 on kujutatud Jäätmekäitlushierarhia püramiid. Eestis on jäätmete vähendmiseks näiteks on paigaldatud põlevkivi keevkihtkatlad, sellega tuleb vähem tuhka. Korduskasutuse võimalused kogu jäätmetekke taustal siiski olemas: pakend (ka veo- ja rühmapakend), autoosad, kodumasinad, rided, mööbel jne. Joonis 1. Jäätmekäitlushierarhia püramiid.
TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992), II(1998), III(2004)) JÄÄTMED ON MISTAHES VALLASASI, MILLE NENDE VALDAJA ON ÄRA VISANUD VÕI KAVATSEB SEDA TEHA VÕI ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (RT I 2004). Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha/toota annab (materjal, energia) Recycling- ümbertöötlus, taaskasutamine, ringlus (olenevalt kontekstist) Prügi (prügimäele) jäätmed (ressurss) Pakend taara Prügi ladestamine (lademesse asetamine) prügi ladustamine (lattu panemine) Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest jäätmematerjal (vanaraud) loomasööt ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU kasvuhoogegaasid osoonikihi hävimine ÕHK hais müra (vältimatu) linnud, putukad, närilised tolm taimestiku hävimine
võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik 2. JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi „odav‖ prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada
kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad 6070%biolagunevaid jäätmeid (massi %). Jäätmete käitlemine on kõik jäätmetega seotud toimingud: kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamiseks või energia saamiseks. · Jäätmete korduvkasutus on jäätmete taaskasutamine, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. · Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamine, kus jäätmetes sisalduvat
probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %
probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %
2005. a koguti kokku 130 161 t, 2006. a 115 715 t, 2007. a 145 027 t ning 2008. a 150 822t ehitusjäätmeid. Seega on eraldi kokku kogutud ehitusjäätmete hulk aastast-aastasse suurenenud. Seni sortis ehitusjäätmeid Raadil Utileek OÜ, kelle tegevus on peatunud. 2.9 Prügilad Kuni 16.07.2009 ladestati Tartu linnas tekkinud tavajäätmed Aardlapalu prügilas, mis asub Tartu linnast umbes 15 kilomeetrit lõunas, Ülenurme ja Haaslava valla territooriumidel. Prügila ei vastanud kehtivatele keskkonnanõuetele ja seetõttu tuli prügila jäätmete ladestamiseks sulgeda alates 16. juulil 2009. a Teisi nõuetekohaseid prügilaid 10 Tartus linnas või selle vahetus läheduses ei asu. Lähim töötav prügila jääb hetkel Torma valda, Tartust ca 60 km kaugusele, kuhu praegu suunatakse enamus Tartu linnast ladestatavaid jäätmeid. Pilt 4. Torma prügila
(printsiipe ja strateegilisi eesmärke silmas pidades) Jäätmekäitluspoliitika põhialused on: - jäätmetekke vältimine; - jäätmete taaskasutus; - jäätmete taaskasutamise ja ohutustamise optimaalne korraldamine; - jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine; - saastatud kohtade, sealhulgas vanade prügilate saneerimine. Ühtlasi on olemas ka jäätmete, mida ei ole võimalik korduvkasutada, ohutuks tegemise prioriteedid. Nendeks on tähtsuse järjekorras: - kasutamine kütusena; - põletamine; - prügimäele ladustamine. Jäätmekäitlus on jäätmehoolde üks osa, mille all mõeldakse jäätmete Kogumist Vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist (st. töötlemist ning ladestamist prügilatesse) Jäätmete skemaatiline liikumine jäätmekäitlusprotsessis on seega järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus
probleemi lahendada. Euroopa Liit ärgitab tootjaid valmistama kaupa, mis alates nende valmistamisest kuni ärakulumiseni tekitaksid võimalikult vähe jäätmeid ja reostust ning oleks terve elutsükli vältel keskkonnasõbralikud. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010 jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida
eu/eur-lex/en/index.html JäätmeDirektiiv 75/442 Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689 Jäätmeliikide Direktiivid Jäätmekäitlustoimingute direktiivid Vanaõli direktiiv 75/439 PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) 99/31 Romuauto (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu
näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Vanametalli ümbertöötlemine kulutab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Näiteks ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise. PUIT - Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Puidujäätmeid saab kasutada energia saamiseks: kütteks, puitplaatide tootmiseks, purustada ning valmistada multsi või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna. Jäätmete taaskasutus Eestis 2012. aasta oli Eesti jäätmekäitlusele pöördepunktiks. Eesti on võtnud tõsise suuna jäätmete taaskasutamisele. Tavainimese roll Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid. Inimene saab: 1) Tarbimist vähendada 2) Prügi sorteerida 3) Pakendeid puhastada 4) Pakendeid kokku pressida 5) Taarat koguda Negatiivsed küljed Jäätmete taaskasutamisel on ka mõned ohud:
juhtimine (Biodiversity and Ecosystem Management) Haridus (Education) Rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- Energia ja eluase (Energy and Housing) ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, Rahvastik (Population) 1992) sätestatud põhimõtetele. Rahva tervis (Public Health) SA seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja Ressursid ja taaskasutus (Resources and Recycling) loodusvarade säästliku kasutamise alused. Transport, jätkusuutlik majandusareng
nimistu» (RT I 2004, 23, 155). Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». TABEL 2. Jäätmete kogumine, vedu, ladestamine ja vahetu keskkonda viimine lisa 1 Ladestamin e ja vahetu
jäätmetega käitlemise: 1. Viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2. Kasutama prügiveoettevõtte teenust. Jäätmete käitlemine on: · Jäätmete kogumine kokku kogumine; · Jäätmete vedu vedu sihtkohast lähtekohta; · Jäätmete sorteerimine liigiti kogumine; · Jäätmete korduvkasutamine uuesti kasutamine samal otstarbel; · Jäätmete taaskasutamine uuesti kasutamine teise toote koostisosana, uue tootena jne; · Jäätmete ladestamine ehk kõrvaldamine keskkonda ehk prügilasse viimine; · Jäätmete ladustamine vaheetapp jäätmed enne keskkonda viimist, koht kuhu jäätmed ajutiselt kokku kogutakse ja hoitakse. Jäätmete sorteerimine Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; · Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; · Ümbrikud, kaanteta raamatud; · Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid.
Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Tavajäätmed - on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2. Püsijäätmed - on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt
h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks. j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2
Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot Jäätmete käitlemine registreerimistõendita - rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi)
SORTEERIMINE KODUS VÕI VASTAVAS TEHASES ESSEE Meil kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini meil läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib. Et meie keskkond oleks puhas ja elamiskõlblik nii meile kui ka tulevastele põlvedele, tuleb pöörata järjest rohkem tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, jäätmete ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Jäätmeid sorteerides võidame me puhtama keskkonna. Igast tootest saab kunagi jääde ja jäätmeks muutunud toode asendatakse uuega. Samas enamiku toodete tootmisel on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat, mistõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem.. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätm
asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
Tallinna Tööstushariduskeskus kompostitavatele jäätmetele ligi. Toidujäätmeid tuleb kompostida soojusisolatsiooniga varustatud ja näriliste eest kaitstud kompostimisnõudes. Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel. Aiajäätmeid tuleks kompostida raamis, mille võib ehitada näiteks vanadest laudadest. On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale. Jäätmete põletamine Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
